Soome TV saatesarjal „Suomi on ruotsalainen” vastukaja ka Rootsis

Soome ja Rootsi kui riikide ja ühiskondade ühist minevikku ja sellest tänasesse Soome ja soomlastesse jäänud pärandit käsitlev saatesari on lisaks Soomes tekkinud elavale keskustelule saanud vastukaja ka Rootsis.

Näiteks Svenska Dagbladeti arvamusrubriigis väljendati seisukohta, et soomlased ja Soome elavad jätkuvalt mingis kummalises Rootsi- ja rootslastevihas, otsekui ära unustades, et kui Soome oli Rootsi koosseisus, ei olnud tegemist koloonia ja emamaa suhtega, mis põhjustaks nüüdset kolooniapoolset jätkuvat põdemist, vaid tegemist oli sama riigi erinevate ja võrdsete osadega.

Rootslaste arvates rõhuvad ka soomlased liiga Rootsi ja Soome hilisema ajaloo erinevale kulgemisele alates aastast 1809, unustades ära sellele eelnenud 600 ühist aastat.

Ikka ja jälle tõstab Soomes pead küsimus, kas kohustuslik rootsi keele õpetamine on põhjendatud – ehk sellegi kaudu on märgata mingit kannatadasaanud rahva ohvrimentaliteedi väljaelamist, mis tingib ka meelestatuse nii “parema ja suurema venna” kui ka seda nende jaoks esindava vähemuse vastu.

Rootslased ei sea küsimärgi alla soomlaste õigust ja vajadust kaitsta oma identiteeti, mis Soomes samastub tihtipeale vabaduse ja iseseisvusega. Samas ei arvata Rootsis, et oma identiteeti peaks kaitsma kellegi vastu olles. Link.

Meteoriit möödus Malmöst 2 minuti kauguselt

Venemaale kukkunud meteoriidiga seoses ilmusid Rootsi meediasse kohe kommentaarid, et 2 minutit varem maapinnale langedes oleks tabamuse saanud Malmö, kuna see Rootsi linn oli täpselt meteoriidi trajektooril. Samal ajal tuletasid soomlased meelde, et üsna sarnane olukord oli Soomes 1899. aastal. Link 1, link 2.

Venemaa kavatseb rünnata Rootsit?

Nõukogude Liidu ja Venemaa suhtumist ja suhteid Rootsiga uurinud Vera Efron on oma uues raamatus välja tulnud hüpoteesiga, et kuna Venemaa usub, et Rootsi teeb suure sammu NATO liikmelisuse suunas, siis see on omakorda viinud Venemaal sõjalis-strateegilise Rootsi-konteksti ümberhindamisele.

Muu hulgas tuletab autor meelde, et Venemaa poliitilises ladvikus valitseb jätkuvalt suhtumine, et väike ja kiire ning võidukas sõda kuskil naabrite juures lahendab mõneks ajaks edukalt pinged kodus ehk siseriigis ning võimalike sihtidena mainitakse ka Baltimaid. Samuti ei jäta autor kahetiselt lahtiseks, kas Venemaa valmistub sõjaks või mitte, väites, et Venemaal paistab see küsimus olevat saanud ammu jaatava vastuse ning lahtine on vaid see, millal, kuidas ja kelle vastu Abhaasia järel sõdima hakatakse.

Avades aga Rootsi võimalikku ründamist Venemaa poolt, rõhutab autor, et see ei oleks niivõrd Rootsi vastu kui Rootsi asukoha ja ressursside kontrolli alla saamiseks ning ilmselt massiivset rünnakut ette ei võetagi, vaid proovitakse riik eriüksustega mõne kiire operatsiooni abil oma kontrolli alla saada. Link.

Toimetas Ain Hinsberg