Kosmosejaama Cassini tabatud virvendus Saturni kõige eredamas ehk A-rõngas viitab, et planeedile võis tekkida uus kaaslane. Maast ligikaudu kümme korda suuremal Saturnil on teadaolevalt 62 kaaslast. Lisaks tiirleb planeedi peamiselt jäätükkidest moodustunud A-rõnga sees hulk väikesi kuusid, mis on jäänukid kunagise suurema kaaslase purunemisest, vahendab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.
Kaaslased võivad arvutimudelite põhjal tekkida ka rõngaste sees, kui sealsed jääkillud ja pisikesed kivimitükid kokku kogunevad. Kui jääkamakas suudab koos püsida, võib see rõngast eemale liikuda ja muutuda iseseisvalt tiirlevaks kaaslaseks. Nii on tõenäoliselt tekkinud paljud Saturni pisikesed kuud, mis liiguvad rõngaste läheduses ja mõnikord ka nende sees. Siiani polnud ükski astronoom kaaslase tekkimist näinud.

Londoni kuninganna Mary Ülikooli teadlane Carl Murray leidis Saturni orbiidil tiirleva NASA kosmosejaama Cassini kevadisi fotosid analüüsides A-rõngast ootamatud muutused.

Ta otsis üles varasemad pildid ja leidis, et sama piirkonna moonutust on näha alates 2012. aasta juunist ligi sajal fotol. Murray sõnul viitab kõik sellele, et rõnga sees hakkas tekkima pisike kaaslane. Uurija andis moodustisele oma ämma auks nimeks Peggy. Kuu-alge pole ise vaadeldav, kuid fotodel on näha selle tekitatud rõngaosakeste liikumine.

Astronoomid ootavad jaanuari, siis peaks Saturni A-rõngas kahe kaaslase – Januse ja Ephimeteuse raskusjõudude mõjul pisut laienema. Erilises olukorras on suurem tõenäosus näha, kas Peggy on alles ning kas rõnga sees leidub veel samasuguseid.

Allikad ja lisalugemist: Novaator, Wired, New Scientist

Foto: NASA/JPL/SSI

Toimetas Mariann Joonas