Kui varem arvati, et Uraanil ja Neptuunil võib leiduda teemanteid, aga Saturnil ja Jupiteril pole selleks sobivat atmosfääri, siis uue teooria järgi on tõenäolisem, et just viimastel lausa sajab teemante.

NASA uurimiskeskuse astronoomid Kevin Baines ja Mona Delitsky avalikustasid 45. planeediteaduse aastakoosolekul oma uurimuse viimased tulemused. Nad analüüsisid uusimaid temperatuuri ja rõhu prognoose planeetide sisemuste kohta ja ka seda, kuidas süsinik käitub erinevates tingimustes ning jõudsid järeldusele, et eriti Saturnil, aga ka Jupiteril võivad stabiilsed teemandikristallid sadada nagu rahe üle suure ala.

Baines kirjeldas protsessi järgmiselt: “Kõik algab atmosfääri ülemises osas, kus toimuvad äikesetormid ja välk muudab metaani tahmaks. Kui tahm langeb, suureneb seda mõjutav rõhk ja umbes 1600 km kõrgusel muutub see grafiidiks – kihiliseks süsiniku vormiks, mida me teame hariliku pliiatsi südamikuna. 6000 km sügavusel muutuvad langeva grafiidi tükid tugevamaks, moodustades teemante. Need aga langevad edasi veel 30 000 km ehk umbes kaks ja pool Maa diameetrit. Ent sellises sügavuses, ekstreemse rõhu ja temperatuuri tingimustes, pole võimalik, et teemandid jäävad tahkeks. Pole täpselt selge, mis sellistes tingimustes süsinikuga juhtub. Üks võimalus on see, et tekib vedela süsiniku meri. Seega, teemandid ei ole Saturnil ja Jupiteril igavesed, aga Uraanil ja Neptuunil on, sest nende tuumad on külmemad.“

California ülikooli planeediteadlane Nadine Nettelmann ütles, et mõistmaks, kas süsinik saab Saturni vesiniku- ja heeliumirikkas atmosfääris teemanteid moodustada, tuleb seda teemat põhjalikumalt uurida. Tema sõnul lähtusid Baines ja Delitsky oma arvestustes infoga puhta süsiniku, mitte süsiniku-vesiniku-heeliumi segu kohta. “Me ei saa välistada n-ö teemandivihmasid Saturnil ja Jupiteril, aga meil lihtsalt pole infot nende planeetide atmosfääride koostise kohta, seega me ei tea, kas teemantide moodustumine üldse toimub.“

Teemandiplaneedi oreoolist on ilma jäänud ka eksoplaneet 55 Cancri e, mis arvati koosnevat suures osas teemantidest. See planeet tiirleb ümber tähe, mis on 40 valgusaasta kaugusel meie Päikesesüsteemist ning alguses arvati, et sellel on grafiidist pind, mis ümbritseb paks teemantikiht (nagu Maal on vesi ja graniit). Selle teooria pakkus välja 2010. aastal avalikustatud uurimus, aga uus uurimus, mis avalikustatakse Astrophysical Journalis, kahtleb eelmise järelduses, muutes ebatõenäoliseks stsenaariumi, mille kohaselt kosmosesond, mis läheks planeedi pinnasest proove võtma, leiaks sealt “midagi sädelevat“. Uue uurimuse autor, astonoom Johanna Teske ütles: “Selle põhjal, mida me praegu teame, on 55 Cancri e rohkem “lihvimata teemant“.“

Allikad: BBC, Space Daily

Foto: www.dvice.com

Marlen Laanep