Foto: Pixabay / ernestoeslava

Gunnar Heinsohn on Bremeni ülikooli Raphael-Lemkini instituudi direktor ja Saksamaal akadeemiliseks bestselleriks saanud uuringu “Sons and World Power: Terror in the Rise and Fall of Nations” (“Söhne und Weltmacht”, 2003) autor, kes on pidanud elukutselistele sõduritele loenguid tulevase sõjapidamise „demograafilisest mõõtmest”. Ta on seisukohal, et rahva sõjaväe tugevust mõjutab selle rahva perekondade suurus. Lääneriikide sündimuse langus tähendab, et isegi väikesed inimohvrid Iraagis ja Afganistanis toovad Euroopas ja Ameerikas kaasa valusa reaktsiooni. Kuid Iraak ja Afganistan kasvavad kiiresti. Nende populatsioonid on noorte hulga kasvamise tõttu paisunud. Nende keskmises peres on viis-kuus last. Heinsohn nimetab seda “äärmuslikuks demograafiliseks relvastuseks”. Artikkel on originaalis avaldatud aastal 2007 väljaandes Washington Examiner, aga aktuaalne ka tänapäeval, mil sõjad ka meil Euroopas aina uut hoogu saavad (loe: sõdadele hoogu ja au antakse). 

Gunnar Heinsohn toob sellise näite. „Teie perekond on tulistamislahingus üle tänava asuva perega. Teie jõud koosnevad isast, emast ja ühest lapsest, võib-olla kahest. Teises peres on isa, ema ja seitse last, võib-olla kaheksa või üheksa. Teie pere jaoks oleks ühe inimese kaotus laastav. Suurem perekond võib tuua ohvreid ja jätkata võitlust.”

Euroopa ei soovi sõdida, sest neil pole enam suuri perekondi

„Välja arvatud valgete rahvaarv, mis väheneb, on Ameerikas demograafiline neutraalsus. Euroopa on aga demograafilises kapitulatsioonis. Mitmes Euroopa riigis on sündimus nii madal, et nad sooritavad demograafilisi enesetappe. Väidetavalt tekkis EL seetõttu, et eurooplased olid võitlemisest väsinud. “Viissada aastat sõda on rohkem kui küll,” ütlesid nad. Kuid siin peitub Heinsohni sõnul suur vale. “Miks ei piisanud neljasajast aastast sõjast? Või kolmesajast? Tegelik põhjus, miks eurooplased otsustasid üksteise tapmise lõpetada, on see, et neil polnud enam suuri perekondi. Neil polnud enam üleliigseid poegi, keda lahinguväljal lasta maha nottida,” toob ta välja.

Heinsohni raamatut pole inglise keeles avaldatud, sest sõja ja terrorismi demograafiline teooria võib olla Londoni sõjaväelisele publikule raske alla neelata ja müüa.

“Kindralid saavad asjast aru. Kui sul pole täna lapsi, pole sul homme sõdureid,” möönab ta.

Noorte rahvastikukumerus on rahvastiku kiire kasvu tulemus. See tekib siis, kui kolmkümmend kuni nelikümmend protsenti riigi meestest on vanuses viisteist kuni kakskümmend üheksa aastat. Isegi kui need noored mehed on hästi toidetud ning neil on hea eluase ja haridus, kasvab nende arv palju kiiremini, kui majandus suudab neile karjäärivõimalusi pakkuda. Paljudel pole tööd ega kohta ühiskonnas. Kui nii paljud noored mehed võistlevad väheste saadaolevate kohtade pärast, muutuvad nad pettunud, vihaseks ja vägivaldseks. Neid võetakse üsna kergesti radikaalsetesse rühmitustesse ja terroriorganisatsioonidesse.

Iraagi ja Afganistani lõppematute sõdade põhjus on demograafiline

“Eelmisel aastal ütlesin, et kui USA rahvaarv oleks alates 1950. aastast kasvanud sama kiirusega kui Pakistanis, oleks Ameerikas nüüd peaaegu miljard inimest. Kui Saksamaa oleks kasvanud Gazaga samas tempos, oleks Saksamaal nüüd kuussada miljonit inimest ja suur noorte hulk. Mis tähendab, et täna ei näeks me noori mehi kive ja pomme loopimas ainult Gaza ja Läänekalda tänavatel, vaid vägivalda ka Hamburgi ja Berliini tänavatel,” ütleb ta, et see on paljuski Iraagi ja Afganistani lõppematu verevalamise põhjus.

Nii raske kui ka ei ole ennustada, kus ja millal sõdu peetakse, sõdu tuleb. Isegi küberruum saab olema lahingutsoon. Hiina häkkerid on juba USA ja Ühendkuningriigi kaitserajatiste tulemüüridest läbi murdnud. Briti admiral Chris Parry ütles, et enam kui 20 000 “ebaregulaarset sõdalast” osaleb praegu erinevates sõjavormides ja nad muutuvad selles järjest paremaks. Ta märkis, et ebaregulaarsed sõdalased on üles ehitanud “elujõulise kuritegeliku majanduse ja võtavad sihikule majanduslikke sihtmärke. Neil on lihtsam meid pommitada tagasi keskaega, kui meil neid keskaega tagasi pommitada, sest oma hoiakutes on nad juba seal.