Jätkame Telegrami kolmanda järjejutuga raamatu “Inuaki – reptiil minu sees” põhjal, mis on vestlus Rumeenia psühholoogi Aryana Havahi ja ebatavalise poisi Davidi vahel. Poiss ütleb, et minevikus oli ta kehastunud planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Teraapiasessioonidel räägib David Aryanale sellest planeedist, sealsest elust, aga samuti ka meie planeedist Maa ja enda Maale tulemise eesmärgist. Psühholoogi poolt kirja pandud loo on eesti keelde tõlkinud kosmosepsühholoog Aigar Säde.

A: Mõtlesin, et kirjeldad mulle veel kord, kuidas inuakid elavad. Kas neil on eramajad või elavad nad koos?

D: Ei, kõigil on isiklik maja. Kuid majad pole sellised nagu siin ja puuduvad paljukorruselised plokid.

A: Sel juhul, millised on nende majad?

D: Maa all. Nad mõistsid, et pole mõtet ehitada maju maapinnale, sest kaotataks väga palju maad. Kõike kasutatakse optimaalselt – majaalune pinnas jääks ju sel puhul kasutamata.

A: Millest on majad ehitatud?

D: Seinad on tehtud omamoodi liivast, mis segatakse erinevat sorti peenestatud kristallidega. See segu sulatatakse laine abil – mis on sarnane sellega, kuidas töötavad laevad – ja sellest valmistatakse plaadid, mida saab lõigata vajalike plokkide mõõtmetesse. Need laotakse maa sisse ja ühendatakse omavahel sulatamise teel, tekitades niimoodi ideaalse kuubi.

A: Kas neil on mööbel?

D: Jah, aga teistsugune. Kogu mööbel valmistatakse looduslikest materjalidest. Midagi väga sarnast bambusele ja puidule.

A: Kas nad käivad alasti?

D: Jah, ja see on normaalne. Oleks väga imelik, kui keegi riietuks.

A: Kas neil külm pole?

D: Kui neil külm hakkab, paluvad nad Universaalselt Maatriksilt sooja.

A: Mida see tähendab?

D: Kui mul külm on, kontakteerun ma Universaalse Maatriksiga ja palun sooja. Sel momendil mu keha soojeneb ja külmatunne kaob. Mu keha nagu aitaks mind, tõstes oma temperatuuri.

A: Kas suudad seda ka siin teha?

D: Jah, kuid efekt ei säili kaua – liiga palju on segajaid (häireid, müra).

A: Aga kuidas nad valgust saavad?

D: Samamoodi, et paluvad valgust Universaalselt Maatriksilt ja saavad selle.

A: Kas see tähendab, et kui ma ühendun siin Universaalse Maatriksiga ja palun valgust, siis täitub tuba valgusega?

D: Muidugi mitte. Siin on see veel võimatu, aga see võimalus tuleb. Praegu on siin liiga palju müra. Ja ei sina ega mitte keegi ei saa seda momendil teha… igal juhul mitte pikema aja kestel. Võib-olla õnnestub see kontsentreerumise ajal, aga tulemus kaob mõne sekundi jooksul – kauemaks ei võimalda seda Maa morfogeenne väli.

A: Sa ütlesid, et esialgu pole. Kas see saab siis võimalikuks?

D: Kiiremini, kui suudad seda endale ette kujutada.

A: Millal?

D: Küllaltki varsti. Kõik, mis ma sulle öelda võin, on see, et sa näed seda.

A: Võib-olla järgmises elus?

D: Ei, just selles.

A: Kas võiksid rääkida täpsemalt?

D: Varsti teeb planeet vibratsioonilise hüppe…

A: Kas see on see kuulus aasta 2012?

D: Jah, planeet läheb üle viiendasse mõõtmesse, ja siis…

A: Kuidas pääseme viiendasse mõõtmesse, kui me asume kolmandas? Kas me jätame ühe vahele?

D: Me asume neljandas mõõtmes.

A: Ei, meil on kolmemõõtmeline reaalsus. Seda teavad kõik.

D: Kõik, kes ei taha lugeda mõõtmeks ka ajalist aspekti.

A: Aeg – see on mõõtühik!

D: Samamoodi nagu pikkus, laius ja kõrgus.

A: Jah, aga see on inimeste väljamõeldis.

D: Ja pikkus ja kõrgus ja kõik see, mida on võimalik Maal mõõta ja arvestada, on inimeste välja mõeldud.

A: Nii et läheme otse viiendasse mõõtmesse?

D: Midagi taolist. Kuid enne seda me taipame ja teadvustame mõningaid reaalsuse aspekte, näiteks seda, kuidas on lood nn mõõtmistega.

A: Tahad öelda, et heidame magama ja äkki, järgmisel päeval, ärkame viiendas mõõtmes?

D: Ei, me lihtsalt ei uinu ega ärka järgmises mõõtmes. Maal toimuvad paljud sündmused. Need on endelisteks märkideks. Igal juhul on ülemineku kestus kolm kuud. Ja nende kolme kuuga me mõistame, mis asi on tegelikult neljas mõõde.

A: Mis märkidest sa räägid?

D: Ennekõike saab otsustavaks aasta 2009. Selle aasta teises pooles tuleb Maal kokku puutuda raskete kataklüsmidega… Vesi maksab kätte Maa eest ja palju rannikualasid saab üle ujutatud. Seejärel kasvab vulkaaniline aktiivsus – see äratab ka need vulkaanid, mis on ammu arvatud kustunuks. Tugevnevad maavärinad – need läbivad üheaegselt erinevaid piirkondi. 2011. aastal puutub inimkond kokku kümne ülitugeva päikesetormiga, mis lööb kontrolli alt välja elektri – seda on võimatu taastada sellisena, nagu see oli varem. Elektromagnettormid kustutavad infosüsteemid ja neid ei saa enam kasutada.

A: Kuule, millal väljub järgmine laev Inua suunas? Ehk sebin (tutvuse kaudu hankimine) sellele pileti.

D: Kahjuks selles suunas reise pole!

A: Sinu jutust saan aru nii, et meid ootab sünge periood?

D: Kõiki. Maa peab puhastuma ja meie koos temaga. See saab olema raske aeg, kuid see, mis järgneb, on seda väärt. See saab olema teistsugune maailm. Ma ei tea, kuidas seda selgitada, et sa mõistaksid. See tuleb üle elada, seda näha, muidu pole millelegi viidata.

A: Võib-olla utoopiline maailm? Oleks hea, kui me ärkaksime täiuslikus maailmas.

D: Peale seda nii ka toimub, aga mitte korraga. On vaja läbida mitu aastat täielikku segadust – sel ajal vahetub kõik ja kõik on vaja uuesti määratleda. Sealhulgas ka teadus ja religioon.

A: Mis sa arvad, kui kaua kestab ümberkorralduste aeg?

D: 3– 5 maist aastat.

A: Kas enne või pärast 2012. aastat?

D: Pärast. Enne tuleb mõista, et me pole selles universumis üksi.

A: Olen kuulnud, et Maa liigub mööda galaktika keskmest, mis kujutab endast musta auku. Kas saad mulle selgitada, mis asi on must auk?

D: Must auk on koht, kus puuduvad mõõtmed. Absoluutne tühjus. Midagi universumi nullpunkti taolist. Seal muutub loomine olematuks.

A: Seega, midagi ei ole? Milleks seda vaja on?

D: See on koht, kus tohutu pöörleva jõu tõttu lagunevad kõik jäätmed. Selles lagunevad väljasurnud planeedid, asteroidid, komeedid, tolm. Seda võib võrrelda ülisuure segistiga – kõik, mis sinna satub, laguneb, peeneneb subatomaarse tasandini ja teisendatakse seejärel energiaks. Seega ei lähe midagi asjatult kaduma.

A: Ütleme, et see on siis värav teise maailma?

D: See on, nagu sulle ütlesin. Galaktikatevahelised ühendused on tehtud pöörisneelukohtade abil, mis eksisteerivad juba loomise algusest. On selge, et neid saab luua ka kunstlikul teel.

A: Kuidas?

D: Mõtete ja ülisuure kristalli abil. Projitseerides idee kristalli, luuakse võimendatud mõttevorm, mis loob Maatriksis teatud häire ja see omakorda formeerib füüsilise plaani. Seega, rääkides kosmosest, luuakse midagi kanalitaolist, mis on väga sarnane tunnelile, mis surub kokku vahemaa, luues universumite vahel sidepunkti.

A: Siin on vaja teadvustada, et eksisteerib palju universumeid.

D: Neid on kümme.

A: Ja igaüks on selline nagu meie oma?

D: Igaüks on individuaalne. Need on sarnased vaid nende loomise tasandilt ja on vastavuses Maatriksiga, aga on iseseisvad ja korraldatud endamoodi.

A: Kas Jumal juhib neid kõiki?

D: Sõltub sellest, millisest Jumalast sa räägid.

A: Sellest, kelle poole meie palvetame.

D: Jah, me palvetame Jumalale, kellest me pärineme, aga ta ei ole Looja. Igal universumil on oma looja ja isiklikud olemus-juhid, kuid kõrgemal kõigist seisab midagi rohkemat, mõõtmatut, energia vormis, mida me võime määratleda kui Kõrgeimat Jumalat, Allikat, Absoluuti. Kogu loomine, maailmad, teised Jumalad-juhid ja üksused. Ta hõlmab kõike.

A: Kas temast väljaspool kah midagi eksisteerib?

D: Ei tea, ei usu… Ma ei usu, et keegi teaks.

A: Aga kui Ta on osake teisest Jumalast?

D: Huvitav idee. Kuid inuakidel on kõik salvestatud Seadusekoodeksisse, ja ma pole näinud ega kordagi kuulnud midagi taolist. Ma ei välista seda, kuid mitte keegi pole saavutanud sellist teadvuse taset, et söandaks seda näidata.

A: Igal juhul ei oma see tähtsust. Juba see, mida sa ütlesid, ületab arusaamisvõime.

D: Jah, kuna me vaidlustame vaid maiseid teadmisi ja arusaamu, aga need on vaid piirangud, mis on peale pandud teiste inimeste poolt. Loomine on suvalises aspektis suurepärane selles mõttes, mida kujutatakse ette Maa peal. See ei ole kuidagi seotud sellega, mida me teame ja mõistame. Inimene pole masin – ta on midagi palju sügavamat.

A: Seda teavad kõik. Kõigil on hing, mis on surematu.

D: Mitte ainult sees.

A: See tähendab?

D: Hing, nagu sa teda kutsud, ei ole kehas, vähemalt mitte tervikuna.

A: Kus ta siis asetseb?

D: Kuskil üleval kõrgemal igaühest.

A: Ja kuidas ta seal asub?

D: Kohe seletan. Iga inimese kohal on miski, mis on sarnane kerale. See on läbipaistev ja valkjas, selle sees on miniatuurne füüsilise vormi koopia. Kujuta seda ette kui kaksikut väiksemate mõõtmetega. See kera on seotud kehaga paksu keerutatud nööri abil, mille läbimõõt on umbes 15–20 cm – need mõõdud saavutatakse täiskasvanuks saamisel. Väikelastel on see väga peenike, kuskil üks sentimeeter. Vastavalt sellele, kuidas inimene küpseb, see jämeneb. Kuid surma eel aina peeneneb, et kergendada kehast eemaldumist.

A: Hästi. Aga kui inimene on noor ja sureb avarii ajal?

D: See ei oma tähtsust. Nööri jämedus vastab täiskasvanud inimese nööri jämedusele. Avarii korral katkeb nöör järsult. See eemaldumine on valulik ja raske.

A: Ja see on kõik? Me kõik oleme seotud keraga?

D: Muidugi mitte. See on lihtsustatud variant ainult selleks, et selgitada. Me oleme seotud kehaga nööri kaudu. Kuid keha sidumispunktis hargneb see üle keha paljudeks oksadeks. Need on sarnased juurtega, mis on erinevat värvi ja erineva paksusega. Näiteks sõrmede tasandil on need helesinised ja peenikesed.

A: Mis juhtub, kui inimene kaotab käe? Need kaovad?

D: Ei, need jäävad sinna, nagu oleks käsi alles.

A: Mis juhtub nendega surmahetkel?

D: Enne nööri katkemist hakkavad need tasapisi taanduma. Alguses kätest ja jalgadest, siis õlgadest ja puusadest, siis maost ja peast ja kõige viimasena südamest.

A: Kuhu need lähevad?

D: Alguses koonduvad need kanalisse lülisambas ja südames. Sinna jäävad need kolmeks päevaks, seejärel nöör katkeb ja kera võib ära lennata.

A: Kas see on tõsi, et inimesed võtavad endaga kaasa oma teod?

D: Tegusid mitte. Võimed, kvaliteedid ja puudused – jah.

A: Kuhu jäävad teod?

D: Maatriksisse. Sinna need sattusid, kui olid teostatud, sinna need ka jäävad.

A: Me nimetame seda Akaša Kroonikateks.

D: See on Loomise Universaalne Maatriks.

A: See meenutab ülisuurt andmepanka, midagi üliarvuti taolist?

D: Jah, seda võib nii nimetada. Kuid arvuti peaks olema kellegi loodud, aga Maatriks on olnud alati. See pole loodud. See on unikaalne.

A: Kas kutsud seda Jumala Maatriksiks?

D: Ei. Jumal koordineerib Maatriksit. Maatriks on iseseisev. See on – energiavorm.

A: Ma ei mõista. Kas saad seda veel kord seletada?

D: Ma ei tea, kuidas.

A: Kas Jumal ja Maatriks on erinevad mõisted?

D: Ei, kuid see pole üks ja sama. Jumal ja Maatriks on olnud alati. Neil on ühesugune energiastruktuur, kuid nad pole üks ja sama. Jumal võib Maatriksiga töötada, kuid samas Maatriks ei saa talle mõju avaldada.

A: Kirjelda mulle Maatriksit.

D: Maatriks – see on energia algvorm. Siit võib leida kõik mõttevormid, ideed, vormid ja energiad kõigest, mis olid ja saavad loodud.

A: Kas see on Püha Hing, mille Jumal hingas endast inimeste peale, kui nad lõi?

D: Midagi taolist. Inimesed nagu ka kõik muu on loodud Maatriksi energiast, aga hing tuli Jumalast.

A: Me usume, et inimesed on loodud Isa näo ja teo järgi.

D: Kõik loodu on Isast. Taimed, loomad, kivid… Vormid, mõõdud ja omadused – Maatriksist, kuna need on võetud selle energiast. Idee, kaksik, projektsioon on sarnased Loojale.

A: Kas ka planeedil on see kera?

D: Jah, kõigel. Taimedel, loomadel, kividel. Samuti kõigil olemusvormidel, mida me ei saa näha, sest asume kehastuses Maal.

A: Jah, aga…

D: Tahaksin lõpetada. Olen väsinud.

Peale seda, kui ta lahkus, istusin diivanile, kus tema istus. Avastasin, et tunnen tema kohalolekut, et samastun temaga. Mõtlesin sellest, kui palju küpsust ja teadmisi peitub selles hapras kehas. Püüdsin tungida tema ellu, tema mõtetesse. Mu peas tekkis hulgaliselt küsimusi. Oleksin tahtnud, et ta vastaks igaühele neist, oleksin tahtnud teada saada aina kiiremini, kuid mõistsin, et ei tohi ületada teatud piiri.

Allikas: Havah Aryana “Inuaki – Reptilianul din mine”

Tõlge: Aigarsade.com

Pilt: avatarblog

Toimetas: Meeli Seermaa