19. juuli 2013 kell 20:40
Viimane osa järjejutust Michael Andrew Pero III (ka Andy Pero või Hr X) kogemustest superrassi projektide ja Montauki eksperimentide katsealusena.
Peale kolledži lõpetamist, kui olin 22 või 23, ütlesin neile selgelt ja korduvalt, et ei taha selles asjas osaleda, kuid nad ei kavatsenud mul minna lasta. Meeldisin neile kõigile väga ja nad tahtsid alati, et nendega (illuminaatidega) liituksin nende privaatses puhketoas lihtsalt lõõgastumiseks ja et oleksin üks nendest. Et mängiksin nendega piljardit ja kaarte ja muid taolisi asju. Seega tegid nad mulle uuesti ajupesu (tugevdasid alternatiivse reaalsuse programmi, mida nad olid kogu aeg kasutanud) ja tegid mu erinevates riikides asuvate asutuste inspektoriks.
Sel ajal kustutasid nad mu mälestuse minu pojast ja tema emast ära. Neil olid mu poja jaoks plaanid juba valmis, kuna tema IQ, nagu ma Aaroni käest kuulsin, oli 150. Igatahes inspektori koht oli ülimalt tähtis ja mõjuvõimas positsioon, ma olin 22 aastat vana ja ma olin nende kuldne poiss. Nad andsid mulle vabamüürlaste salaühingus 42 taseme aukraadi… Selle tiitliga käis kaasas ka sõrmus (nagu mu kolledžisõrmus) ja sõrmuse peal olevale juveelile oli punaselt graveeritud 42.
Alustuseks (ma alustasin tipu alumisest otsast) kontrollisin ma mitmeid asutusi kaasa arvatud Paramuses New Jerseys asuvat, Montauki asutust, Rochesteris asuvat asutust, Miamis asuvat asutust, kus on hallid ja teevad seal oma aretamise eksperimente, et luua orjatöö rass (see on ühine leping USA valitsuse mereväeosakonnaga). Valitsus varustab halle inimnaistega sigitamiseksperimentide tegemiseks ja vastutasuks saavad nad tulnukate tehnoloogiat (näiteks Stealth hävituslennukid (Stealth fighter) ja radaritele nähtamatu pommitaja tehnoloogia) ja on sõlmitud ka mittekallaletungi leping ülejäänud inimkonna suhtes.
Ma ise olen seda isiklikult näinud ja mäletan naisi ja lapsi hüsteeriliselt KARJUMAS ja ANUMAS, et ma neid aitaksin, kui ma neist mööda kõndisin. See mälestus on üks kõige häirivamaid ja hirmutavamaid, mis mul meelde on tulnud. See tunne, mida praegu tunnen, on samasugune kui siis, äärmine vastikus mõttest, et meie valitsus annab tulnukatele naisi ja lapsi piinamiseks ja sigitamiskatseteks. IGA SÕNA sellest on kahjuks KÕIK TÕSI.
Kui ma Miamis olin, pandi mind hallide juhtkonna nõukogu ette. Ma ei teadnud, mida illuminaadid tahtsid, et teeksin, nad ei andnud mulle mingisuguseid selgeid juhiseid ega liiga palju detailset infot asjade keerukuse pärast, sest nad kartsid, et keeran jälle ära. Koosolekul üritas üks hallidest minu meelde pääseda, et mind kontrollida. Ta üritas mulle sisestada: ”Sa allud mulle, sa allud mulle.” Ma hoiatasin teda kolm korda, et ta lõpetaks. Ta ei teadnud, milleks võimeline olen ja peale seda, kui ma kolmandat korda teda hoiatasin, purustasin ma mõttega ta kõri ja viskasin ta siis sellise hooga vastu seina, et ta pea plärtsatas katki nagu küps melon. Tegin seda, kasutades ainult oma mõttejõudu.
See põhjustas ägeda poliitilise vastasseisu, kuna ma ei teadnud, kes ta oli. Ma ei teadnud tegelikult üldse, miks ma seal olin. Illuminaadid saatsid mu sinna, et ma hallidele muljet avaldaksin, kuid asi lõppes sellega, et tapsin ühe nende juhtidest. Ma peaaegu alustasin sõda hallide, reptiilide ja ülejäänud inimkonna vahel. See oli mu esmamulje. Kuid arvan, et tegelikkuses juhtus see, et illuminaadid saatsid mu hallide juurde, et näha, kas hallide mõttekontrolli tehnoloogia töötab minu peal.
Üks suurimaid vastuväiteid, mis mul kogu olukorra suhtes oli, oli see, kuidas illuminaadid lähenesid Uue Maailmakorra loomisele. Isiklikult lugesin illuminaatidele sõnad peale ja ütlesin, et nad on valel teel ja kui nad üritavad inimolendite mõistust kontrollida, siis kaotame me oma põhiolemuse ja selle, mis meid nii eriliseks teeb. Et kui nad üritavad inimeste mõistust kontrollida, siis looksid nad politseiriigi, nagu oli endises Nõukogude Liidus ja maailm lõppeks sama tulemusega, katastroofiga.
Ütlesin neile, et olen nõus, et planeet Maa tulevik ja inimkonna tulevik vajab kindlasti ühte maailmavalitsust ja on sinnapoole teel… Kuid need meetodid, millega nad üritavad seda saavutada, viivad ainult katastroofini. See on ühiskond, mida tuleb muuta, mitte inimolendeid, kes selles elavad. Kuidas me elame maailmas, kus ühiskond on muutunud nii keeruliseks, et õige ja vale põhitõed dikteeritakse selle kaudu, kui palju raha sul on. INIMESED VAJAVAD JUHTIMIST, MITTE KONTROLLIMIST. Juhtimist eeskujuga. Meie tänases maailmas ei ole juhte, meil on poliitikud ja nende vahel on väga suur vahe. Me oleme nagu savitükk, samasuguse piiramatu potentsiaaliga, mida on võimalik vormida ja kujundada ükskõik milleks fantaasia lubab, siiski, mida kõvemini sa üritad seda pigistada, seda rohkem libiseb see su sõrmede vahelt läbi.
Minu kõne šokeeris illuminaate täielikult, sest jumala pärast, nendega nii ei räägita, kuid ma ladusin neile kõik välja. Ometi jaotas see illuminaadid kaheks, osad olid minu poolel ja osad pooldasid täielikku mõttekontrolli. Reptikad olid väga solvunud, kui oma kõnes kuulutasin, kelle huvides täielik mõttekontroll tegelikult on – kas inimkonna või tulnukaliikide, kes meid allutada üritavad. Nad peavad Maa võtma vigastamatult ja ilma sõjata, kuna nad tahavad saada planeeti endale kasutamiseks. Nad teavad, et nad peavad meid kontrollima NÜÜD JA PRAEGU, enne kui me kaugemale areneme.
Me kasutame ainult 6–8% oma ajust ja mis juhtuks siis, kui me kasutaks 100%! Ja kas te tõesti arvate, et kui planeedil oleks 5 miljardit inimest, kes kõik suudaksid teha sama mis mina, kas te tõesti arvate, et tulnukad sõlmiksid valitsusega lepinguid, et vastu saada naisi ja lapsi, kelle peal õudustäratavaid inimgeneetika katseid läbi viia? Loomulikult mitte, kui me oleksime piisavalt arenenud, saadaksime me nad perse.
Kuid president Eisenhower teadis seda juba neljakümnendatel, sellepärast nõustuski ta tingimustega, et aega võita. Kuid nüüd on mereväeosakond tehnoloogia võimalustesse, mida nad ainult vilksamisi näha saavad, niivõrd süvenenud, et nad on ära unustanud fakti, et me oleme liitu astunud õudusega. Ma tõepoolest lihtsalt ladusin neile kõik välja nii nagu asjad tegelikult on! Sel hetkel ütlesin neile veelkord, et ei taha kogu selles asjas mitte kübetki osaleda, vaid tahan lihtsalt oma elu elada. Nad on ikka jultunud küll, peale seda, kui nad on mind aastaid piinanud, ütlevad nad nüüd mulle, et nad on mu parimad sõbrad ja et olen nüüd üks nendest. Ütlesin otse neile näkku, et keppigu ennast.
Ometi olid nad loonud endale oma kõige hullema vaenlase, mehe ilma igasuguse hirmuta, kes seisab neile vastu, mehe, keda ei saa tappa, kuid kes suudab nemad hävitada. Seega tegid nad ainukese asja, mis nad teha said. Nad blokeerisid mu mälu. Nad jälgisid mind väga hoolikalt ja iga kord, kui mu mälu taastuma hakkas, olid nad kohe sealsamas, et kustutada tuli enne, kui see kontrolli alt väljub. Olen nagu must lammas nende perekonnas, nad niiväga tahavad, et ma nad omaks võtaksin, kuid ainuke asi, mida mina teha tahan, on näha, kuidas nad hävivad. Ja ainuke kaart, mida nad saavad mu pea kohal hoida, on mu poja ja tema ema oma!
Peale lõpetamist elasin ma New Yorgi piirkonnas umbes aasta aega ja siis kolisin lõunasse, Atlantasse. Sain hiljuti teada, et nad on kolinud oma uue peakorteri uude maa-alusesse rajatisse Atlantas. Ma ei teadnud sellest midagi, et nad Atlantasse kolinud olid, kuid kui ma sellest teada sain, siis tulid mälestused üleujutusena tagasi. Ja põhjus, miks nad Atlantasse kolisid, oli arvatavasti just sellepärast, et MINUL silma peal hoida! Ma ei mäletanud sellest kõigest mitte midagi, kuni üks sündmus tõi jälle tagasi mälestuse, mis lõi veel ühe augu nende ehitatud tamme ja sellest ajast alates on mu mälu hakanud taastuma. Kuid väga aeglaselt.
Niipalju, kui suudan pilti kokku panna, juhtus järgnev. Mingi aeg aastate 1992 ja 1996 vahel taastus mu mälu osaliselt ja ma läksin FBI-sse. Ma ei mäletanud midagi Montaukist ega illuminaatidest, ainult Rochesteris aset leidnud piinamistest ja mõrvadest, mida nad sundisid mind tegema. Rääkisin neile eksperimentidest, mis leiavad aset Rochesteri ülikoolis ja et mul on telekineetilised võimed. Nad ei uskunud mind. Selle tõestamiseks torkasin ma siis kaks pliiatsit umbes 4,6 m kauguselt raudbetoonseina, kasutades ainult oma mõttejõudu.
Rääkisin neile ka seda, et Rochesteri asutus kasutab lavahüpnotisööre, et avalikkusele ajupesu teha. Ja lisaks rääkisin neile, kuidas nad teevad ka sõjaväele ajupesu. Kui uued sõdurid lõpetavad sõjaväetreeningu, siis kostitatakse neid lavahüpnotisööri šõuga. Nad olid nii osavad, et nad suutsid hüpnotiseerida terve publiku ja publik HAKKAS SIIS ADOLF HITLERIT JA NATSIPARTEID ÜLISTAMA.
FBI ei uskunud mind, seega palusin ma neil ühele nende šõule kaamera üles panna. Nad tegid seda ja loomulikult sai vandenõu paljastatud. MINA OLIN SEE MEES, KES ANDIS FBI-le VIHJE NENDE TEGEVUSE KOHTA JA SIIS LÄKSIN HAARANGULE ROCHESTERI ASUTUSSE. Asi oli selles, et haarangu ajal olid juba väga paljud FBI ja sõjaväepersonali kuuluvad nende kontrolli all, nii et kui me asutusse läksime ja sisse murdsime, siis olid nad meil peaaegu juba peos, kuid siis ütlesid nad võlusõna ja salk ja FBI agendid pöördusid minu vastu – nad olid nende kontrolli all. Nad ei võitle relvadega, nad võitlevad sõnadega.
See oli nagu tõeline õudusunenägu. Haarang mätsiti kinni ja kogu sündmus pühiti vaiba alla. Haarang mätsiti kinni, sest nii valitsuse tippametlikud kui ka FBI tippametnikud olid nende kontrolli all ja nad andsid oma parima, et tekitatud kahju kontrolli alla saada. Kuid kahju oli juba tekitatud ja mingi aeg peale seda võttis valitsus vastu seaduse, mis tegi laval hüpnotiseerimisšõud Ameerika Ühendriikides ebaseaduslikuks. Vähemalt arvan, et nii oli, kuid pole kindel. Kuid selle tulemusena kustutasid nad mu mälu jälle ära, varjasid mu identiteeti ja kaotasid mu üldsuse silmist ära.
Nad üritasid mind mitmeid kordi tappa, kuid nad lihtsalt ei suuda seda teha. Seega otsib nüüd pool FBI-d mind taga ja teine pool FBI-d tegeleb minu identiteedi varjamisega esimese FBI poole eest, sest teine pool FBI-d on Uue Maailmakorra ja illuminaatide agendid ja tegelevad minu isiku avalikuks saamise takistamisega. Kuid FBI otsib ikka veel taga meest, kes torkas kaks pliiatsit FBI kontoris seina sisse. See olen mina. Ma ei mäleta, millises kontoris see oli või mis kuupäeval see täpselt oli, kuid tean, et nad otsivad mind.
Kui ma Atlantas elasin, siis oli minu kontrollija mu parim sõber. See kutt tuli minu juurde minu kortermaja basseini juures ja meist said parimad sõbrad. Ta oli pärit Rochester New Yorgist ja oli Atlantas, et saada oma magistrikraad psühholoogias Georgia ülikoolis. Mul polnud õrna aimugi, mis toimub. Ta kiitles ka avalikult, kuidas suudab inimesi hüpnotiseerida nii, et inimesed ise sellest midagi aru ei saa. Käisin tema korteris ja lihtsalt veetsime koos aega. Seal nad jätkasid minu programmeerimist ja hoolitsesid selle eest, et mu mälu ei taastuks ja et ma nende kontrolli alt ei väljuks. Seal oli palju kadunud aega ja ta tõusis tihti püsti ja lukustas ukse ilma igasuguse põhjuseta. Panin alles hiljem pildi kokku. Kuid mäletan, et ütlesin talle mitmeid kordi: ”Arvan, et olin valitsuse mõttekontrolli eksperimentide ohver, kui ma Rochesteris olin.” Samal ajal kõigest sellest ainult murdosa mäletades. Ja tema oli kohe seal seda kõike jälle kinni mätsimas.
Mäletan, et ütlesin seda mitmeid kordi (tulin nende mõju alt välja võib-olla 15–20 korda), kuni lõpuks aru sain, et ka tema on selles osaline ja siis hoidsin lihtsalt oma suu kinni.
7. osa
Kuid kogu see asi tundus nii veider, et selles ei olnud enam mingit loogikat. Ta kulutas aastaid, püüdes jäädavalt mu mälu puhtaks teha, kuid turvasüsteemide tõttu, mis olin oma meelde installeerinud siis, kui nad alguses mind programmeerisid ja oma Mandžuuria kandidaati looma hakkasid, see ei õnnestunud. Disainisin oma süsteemi nii, et süsteem taaskäivitaks ennast automaatselt ise, ükskõik, mis ka ei juhtuks, et seda ei oleks võimalik hävitada (pean tunnistama, et see oli päris nutikas).
See ajas nad tõeliselt vihale, sest neil ei olnud mingit võimalust minu hävitamiseks, nad võisid mind ainult kontrollid a üritada. Ühe seansi ajal Aaron libastus ja ütles mulle: ”Kas sul on ka õrna aimu, kui palju kahju oled sa organisatsioonile põhjustanud?” Ja mina ütlesin: ”Väga hea, paras nendele kuradi sitapeadele!” Kuid siis ütles ta, et nad kasutavad nüüd FBI psühholooge, et saavutada kõikide FBI agentide üle kontroll, kui nad tulevad oma kohustuslikule psühholoogilisele läbivaatusele. Mõtle selle peale. Kes jälgib FBI psühholooge? Kui ma seda kuulsin, olin ma ikka veel nende loodud alternatiivses reaalsuses ja elasin oma igapäevast elu edasi ilma, et oleksin midagi mäletanud, mis tema korteris toimus.
Mingil viisil leidsin ennast FBI Atlanta kontoris ja olin seal, et rääkida, mis FBI-ga toimub psühholoogilise läbivaatuse ajal. ”Hoidke psühholoogidel silm peal,” ütlesin ma. FBI kontori direktor teadis täpselt, kes olen, kuid küsis minult: ”Kes sa oled? Kes sa oled?” (Ta teadis, et olen see mees, kes torkas pliiatsid seina sisse varasemast ajast ja kes rääkis neile, milleks lavahüpnotisööre kasutatakse). Ta küsis korduvalt: ”Kas sul on ka õrna aimu, kui paljud inimesed sind taga otsivad?” Ja mina vastasin talle korduvalt, et tulin kohe, kui mu mälu taastus. Tema ütles: ”Oi kui mugav, ah et nad kustutavad su mälu kogu aeg.” Ta ei uskunud mind, kui ütlesin talle, et ei mäleta sellest, millest ta räägib, mitte midagi.
FBI agentide erimeeskond oli sel hetkel, kui avastati, et Atlantas olin, Washingtonist teel Atlantasse. Kuid miskitmoodi, kui olin informatsiooni talle üle andnud, siis kadusin ja olin tagasi oma korteris. Ma ei tea, kuidas seda tegin, kuid nii see oli. Selgus, et see kõik on tõsi ja peaaegu kogu FBI oli illuminaatide kontrolli all ja kui illuminaadid ütlesid võlusõna, siis FBI pööras ringi ja nad hüüdsid: ”HEIL HITLER.”
Peale paari kuud saavutas FBI väidetavalt olukorra üle kontrolli ja arreteeris kõik psühholoogid, kes asjasse segatud olid, deprogrammeeris kõik agendid, kõik sõjaväe kindralid, ma eeldan ka, et enamus senati ja kongressi liikmeid ja samuti ka president Clintoni. Kui kogu vandenõu paljastatud oli, siis minu kontrollija Aaron ütles, et ta pidi kiiresti rääkima, et oma elu päästa ja ütles mulle: ”Kas sul on õrna aimu, kui palju kahju sa teinud oled, sa vähendasid organisatsiooni nii palju, et mind tehti uueks peamõttekontrollijaks, sest nad arreteerisid kõik teised.”
Mitmed illuminaatide liikmed tahtsid kättemaksuks mu poja ja ta ema ära tappa selle eest, mida teinud olin, aga nad ei tapnud neid, kuna ma ei mäletanud nende olemasolust midagi. Ja nad jälestavad mind täielikult. Üks osa kontrollist minu üle oli see, et nad on kuidagimoodi minu mu võimetest eraldanud. Ma ei suuda enam asju liigutada, kuid see võime on mul väga, väga aeglaselt taastumas. Ometi mäletan, et hüppasin alla viiekorruseliselt parkimismajalt Buckheadis (jõukas vallaliste inimeste baaride piirkond Atlantas), kui FBI mind taga ajas (ma ei teadnud, kes nad olid), tegin seda ilma mõtlemata, lihtsalt jooksin minema.
Minu programmeerija Aaron kustutas lihtsalt minu mälestused kogu sellest sündmusest ära. Tol hetkel ei teadnud ma, et nad FBI agendid olid, teadsid ainult, et mingisugused mehed ajasid mind taga. Kui ajas tagasi minna, sellesse aega, kui mind algselt programmeeriti, siis sellistes olukordades ma lihtsalt jooksin ära, tahtsin kogu sellest asjast eemale saada. Arvan, et kõndisin mingi aeg ka teise FBI kontorisse sisse ja olin poolenisti uksest sees, kui mind haaras rahutuse tunne, kui vaatasin minu taga olevale FBI agendile otsa. Ta oli pikk mustanahaline mees ja kui ta hakkas kuulisuuruseid higimulle higistama, võtsid mu instinktid kontrolli üle ja ma jooksin minema. Kuidas, millal ja kus see aset leidis, on minu jaoks ikka veel müstika.
1997 juuli
Üks sõjaväeohvitsere (hr Roheline), kes mängis Rochesteris minu arendamisel tähtsat rolli ja kelle ma olin vandunud ära tappa, kui vabaks saan, üritas mind tappa. Mäletan, et olin Aaroni korteris ja Aaron viis mu transsi. Kui üles ärkasin, olin sõna otseses mõttes pealaest jalataldadeni kettidesse mässitud. Hr Roheline oli seal. Ta võttis 50 000 milligrammi tsüaniidi ja segas selle väikeses klaasis oleva Coca-Cola sisse ja sundis mind seda jooma. Mitte midagi ei juhtunud. Ma lihtsalt röhatasin nii kõvasti, kui ma suutsin, ja käskisin tal ennast ise keppida.
Ta muutus pööraseks ja hakkas mind litapojaks sõimama ning siis võttis ta välja oma 45-se revolvri ja tulistas mind otse pähe. Kokkupõrkel kaotasin teadvuse, kuid kui teadvusele tagasi tulin, nägin kolme kuuli maas vedelemas. Aaron kustutas kogu sündmuse mu mälust ja umbes nädal aega hiljem (kui transis olin) ütles ta mulle, et rünnak oli volitamata ja et ma ei pea enam kunagi hr Rohelise pärast muretsema. Aaron kartis oma elu pärast ja minu ja tema vahel toimus tüli ja me lõpetasime üksteisega suhtlemise, kuna ta ei suutnud enam mu mälestusi kinni mätsida ja ta teadis, et ma tean, et ta teab, et ma tean – üht koma teist.
1997 oktoober
Kolisin tagasi New Jerseysse ja olen üritanud sellest ajast saati kõiki neid mälestusi õiges järjekorras kokku panna. Ma tean, kes on mu uus kontrollija. Tükk aega ei saanud ma sellest aru, et see on fakt, et nad ei lase mul lihtsalt minna ja et pole võimalik, et keegi mind ei jälgi, kuid nüüd olen ma selle välja mõelnud. See on mu enda ema. Ja loodetavasti nad ei tea, et ma tean. Lasin ennast deprogrammeerida ühel inimesel, kes oli ka kunagi üks Montauki poistest ja olen läbimas oma 21 päeva pikkus t taastusperioodi, mis juhuslikult lõppeb täna. Ja siin ma siis praegu omadega olen. Nüüd pean ma välja nuputama, kuidas oma võimed tagasi saada. Ma pean välja mõtlema, kuidas FBI-ga kontakti saada ja pean mingisuguse plaani välja mõtlema.
Samal ajal väidab see informatsioon, mida ma vahepeal kogunud olen, et illuminaadid üritavad nüüd maailma kontrollida läbi salvestamise äri ja läbi meedia. Sisestades alateadlikke sõnumeid läbi kõikide suuremate salvestusstuudiote, on nad nüüd kasutusele võtnud 425 MHz mõttekontrolli sageduste levitamise läbi üle terve maailma olevate tornide (Venemaal olev on suunatud California peale). Ja nad kontrolliv ad televisiooniettevõtteid ja hakkavad sisestama hüpnootilisi sõnumeid kõigesse, mida me vaatame ja loeme. Ma saan teha ainult oma osa, et üritada neid peatada, loodan, et seekord aitavad ka teised inimesed. Mida rohkem mu mälu taastub, seda rohkem lisan ma ajaliinile detaile. Samal ajal seisan silmitsi ühe suure küsimusega, mis kõike seda puudutab. Kes ma olen? Ja kas see olen tõepoolest ikka mina?
10. märts 1998
”Kui Teine maailmasõda lõppes ja kui Berliini varemed tules hõõgusid, siis Ameerika luureteenistus püüdis vaikselt natse ja nende kvislinguid Nõukogude satelliitidel kohtusse kaevata. 1982. a 9. juuni ajaleht Washington Post ütleb, et umbes 5000 antikommunisti emigreerus vaikselt Ameerika Ühendriikidesse. Liberaalsed tselluloidist väljalõiked ja FBI informaator esines avalikult, et vaatajaid veenda nende raske tööga teenitud dollareid ära andma, et Ida-Euroopa ”vabadusvõitlejate” migratsiooni Ameerika Ühendriikidesse rahastada – need täiuseideaalid olid tegelikult läbi ja lõhki natsid. CIA, Pentagon ja natside värvatute armee on sellest ajast saati lõplikult teostanud ideoloogilise sideme, mis on vastu pidanud nii selle haiguses kui ka salakavaluses.” Raamatust ”Virtual Government – CIA Mind Control operations in America” (”Virtuaalne valitsus, CIA mõttekontrollioperatsioonid Ameerikas”), lk 150, autor Alex Constantine.
Rochesteri asutuse salaasukoht (asub Rochesteris New Yorgis)
See ei ole mitte ainult tõsi, mida Ameerika Ühendriikide valitsus juba teinud on, vaid need operatsioonid kestavad edasi ja nende ulatus on tohutult laienenud. Ja need on tänapäeva ühiskonnaga nii ühtseks tervikuks sulandunud, et avalikkus hakkab uskuma neid valesid, mida valitsus esitab, et laimata ükskõik keda, kes ütleb, et nad on valitsuse mõttekontrolli eksperimentide või valitsuse mingisuguse muu ebaseadusliku õudsete meditsiinieksperimentide ohver. Ma tean seda kui fakti, sest see juhtus minuga, kui ma käisin Rochesteri ülikoolis aastatel 1988–1992. Need on isikud, kes on vastutavad inimeste röövimiste eest ja kõige häirivam on see, et piinamised, mõrvamised ja ebaseaduslikud õudustäratavad meditsiinieksperimendid viiakse läbi Ameerika laste peal TÄNA.
Nad on tegelikult natsipartei, mis töötab koos Ameerika Ühendriikide valitsuse erinevate harudega selleks, et leida efektiivne viis sinu mõistuse kontrollimiseks ja ka KÕIKIDE Ameerika Ühendriikide kodanike mõistuste kontrollimiseks ja samuti ka ülejäänud maailma mõistuste kontrollimiseks selleks, et luua Uus Maailmakord. Üks sõjaväel baseeruv maailmavalitsus, kus kõnevabadus, mõttevabadus ja vaba tahe jääb ainult minevikumälestuseks. See on sama grupp, kes hüpnotiseeris nii kodanikke kui ka Ameerika Ühendriikide sõjaväge, kasutades selleks lavahüpnotisööre 1990-ndatel.
Ameerika Ühendriikide valitsus (SEE OSA, MIS EI OLNUD VEEL NENDE KONTROLLI ALL) võttis lõpuks vastu seaduse, mis muutis laval hüpnotiseerimise Ameerika Ühendriikides ebaseaduslikuks just selle konkreetse grupi pärast. Nende salaasukohta pole kunagi avaldatud kuni praeguseni, kuna neid ei ole veel süüdi mõistetud. Miks? Sest valitsuse koostööde võrgustik valitsuse erinevate harude ja natsipartei vahel on omavahel nii läbi põimunud, et on muutunud pea võimatuks selgusele jõuda, KES tegelikult vastutab, sest kogu operatsiooni edu baseerub salastatusel. See on seesama grupp, teatud isikud ja grupid Ameerika Ühendriikide valitsuses ja Natsipartei läbi ja lõhki ustavad liikmed, kes toodi Ida-Euroopast kui vabadus- võitlejad rahaga, mille oli annetanud Ameerika rahvas Ronald Reagani fondi kogumiskampaania ajal. Mida siis näidati väga osavalt kui ”Vabaduse ristiretke” (CIA esioperatsioon).
See fanaatikute grupp üritas siis FBI-d kukutada, istutades oma agendid FBI-sse, kes esinesid FBI psühholoogidena. See agent tegi siis ajupesu FBI agentidele nende psühholoogilise ülevaatuse ajal nii, et nad muutusid Adolf Hitlerile ja natsiparteile lojaalseteks! Kõlab liiga uskumatuna, et tõsi olla ? Aga nii see on! Sa arvatavasti pole sellest vandenõust kunagi midagi kuulnud, sest FBI mätsis selle vandenõu kinni, et oma ebakompetentsust mitte paljastada, kuna grupil oli peaaegu kogu FBI oma kontrolli alla saadud, kuni vandenõu paljastati (arvan, et see juhtus millalgi aastate 1996–1997 vahel). FBI otsib ikka veel neid, kes vastutavad nende vandenõude eest ja siin nad on! Rochesteris.
Salajane Paramuse asutus asub aadressil 140 Century mnt (asub Paramuses New Jerseys). Üle terve riigi on sõna otseses mõttes lugematul arvul selliseid asutusi. Igaühel on erinev funktsioon ja eriala. See on Rochester New Yorgis asuva asutuse tütarasutus. Maa-aluse asutuse sissepääs asub kontormajas Paramuses New Jerseys 140 Century mnt-l. Kõrvalhoonet (120 Century mnt) omab samuti sama firma, kes projekti finantseerib. Paramuse asutus ei spetsialiseeru mõttekontrollile, selle eriala on SEKS. Paramuse asutus kasutab naisi, et ligi pääseda valitsuse saladustele, tööstuslikele saladustele, luureinformatsioonile.
Põhimõtteliselt SUVALINE informatsioon, mida nad on määratud koguma, need seksagendid siis lähevad ja manipuleerivad oma sihtmärke, mitte relvade ega ähvarduste, vaid kasutades ühte kõige võimsamat manipulatsioonivahendit, seksi. Nagu ülevalpool öeldud, on seksagendid üks kõige võimsamaid info ammutamise viise. Tüdrukud on sisse toodud kas väga noorelt või nad on röövitud ja siis tehakse nendest seksagendid. Seda tehakse läbi rea väga häirivate programmeerimissammude. See protsess sisaldab ajupesu ja nagu sa ette võid kujutada, ÄÄRMUSLIKKU seksuaalset kuritarvitamist. Protsess, mida sageli kasutas ja täiustas KGB ja mida katsetas ka CIA oma San Francisco majas.
Ma ei ole kindel, mida tegelikud seksagendi loomise protseduurid endas sisaldavad või kust tüdrukud pärinevad, kuid võin kihla vedada, et 99% nendest tüdrukustest EI OLE seal vabatahtlikult. Sa ei usu, et meie enda valitsus on nii reetlik, et kasutada tüdrukuid võimsatelt meestelt informatsiooni hankimiseks? Kas sa oled tõesti nii ignorantne? Igatahes siin on ülisalajase maa-aluse sissepääsu asukoht. Selles asukohas töötavad maailma salaühingud. Vahel töötavad nad nii Ameerika Ühendriikide valitsuse kui ka paljude teiste valitsustega koos ja vahel töötavad nad ka üksi enda keskel. See ongi see asutus, kus neid seksagente programmeeritakse ja treenitakse. See on Paramuse asutuses New Jerseys.
Montauki projekti ümberpaigutat ud salaasukoht (Dobbinsi Õhujõudude Reservbaas Atlantas Georgias) Montauki projekt (endine asukoht oli Camp Hero’s Montaukis New Yorgis) avalikustati esimest korda Preston Nicholsi poolt tema kurikuulsas raamatus ”The Montauk Project” (Montauki projekt). Mont auki Projekt on lihtsalt Philadelphia Eksperimendi (Philadelphia Experiment) jätk, mille nimi muudeti siis Projekt Vikerkaareks (Project Rainbow) ja siis Fööniksi Projektiks (The Phoenix Project), kuni lõpuks koliti see mujale ja sellele pandi nimeks Montauki Projekt. Kõikidel nendel projektidel olid pisut erinevad eesmärgid, kas see oli siis ajas rändamine, ilmakontroll vm. Need projektid toodi lõpuks kõik ühe katuse alla, millele pandi nimeks Montauki Projekt, mis asus Camp Heros Montaukis Long Island’il.
Projekti põhiteema oli ajas rändamine. Olla võimeline looma elektromagnetilist pudelit ümber objekti ning sellega võimaldades objektil ära kaduda või nähtamatuks muutuda. See saavutati juba 1940-ndatel laevaga USS Eldridge. Kuid siiski esines probleeme. Peale selle, et ajakangasse suur auk rebiti (läbi mille tulnukate liik nimega hallid tohutusuure kosmoselaeva tõid. Ja neid elab siin planeet Maal praegu umbes 1 miljon), ei saanud inimolendid läbi aja reisida, kuna nende hinge ja füüsise null-lähtepunkt kaob ära. Ma ei ole sellel alal ekspert, kuid nii hästi kui mina aru saan, juhtub see, mis sai ülalpool kirjutatud. Seega tuleb selle kallal rohkem tööd teha.
See, mida me praegu kutsume oma stealth-tehnoloogiaks, on tegelikult hallide tehnoloogia, mis on antud meile vastutasuks hallide poolt. Mereväe osakond sõlmis hallidega lepingu, et vahetada tehnoloogiaid inimnaiste ja laste vastu, et nende peal õudustäratavaid sigitamise eksperimente läbi viia. Hallid on need, keda sa näed, kui sa vaatad röövitute või inimeste, kes väidetavalt on tulnukaid näinud, poolt joonistatud tulnukate pilte. See toimub siin ja praegu Miamis Floridas. (Sissepääs salajasse maa-alusesse asutusse, kus USA sõjavägi viib läbi kohutavaid aretamise eksperimente Ameerika Ühendriikide elanikkonna peal, samal ajal hallidega koostööd tehes – see sissepääs asub Classic Honda esinduse kõrval pangas, Lääne-Miami Coral Cables piirkonnas, kui täpsem olla). Ma olen seda sissepääsu ise näinud.
Aastate jooksul oleme me välja arendanud tehnoloogia ja saame seda nüüd praktiliselt kasutada oma Stealth hävitajates ja pommitajates. Veel üks Montauki projekti kõrvalharu (mis pidi töötama ajas rändamise printsiibil, et anda hingele ja füüsilisele kehale null-lähtepunkt), oli Montauki tool (Montauk chair). Sisuliselt eraldas see meele kehast. Lõpuks, tulnukate tehnoloogia abiga, meie olemus, see, kes me oleme (meie teadvus ja hing), seda on võimalik kehast eemaldada, arvutisse üle kanda, digitaliseerida (tegid vastavad muudatused, kui nad vajalikuks pidasid), salvestasid ja siis panid su tagasi sinu kehasse.
Kuna ükski paberijälg ei vii valitsuseni, kes siis seda kõike finantseerib? Nende õuduste üks peamiseid toetajaid on salaühing nimega Roosi Ordu. Kes siis tegelikult Roosi Ordu on? See on salaühing, mis koosneb peamiselt katoliku kirikust kui ka enamustest teistest võimsatest religioonidest ja loomulikult ka paavstist endast ja nad kaubitsevad, ohverdades naisi ja lapsi õudseteks eksperimentideks tulnukatele, mis leiab aset Miamis – selleks, et nende käest tehnoloogi at saada, et mõista, kuidas saab hinge kehast eraldada ja et nad oleksid võimelised seda tegema.
Nagu sa ette kujutada võid, et kui see välja tuleb, siis oleks see maailma üks kõige suuremaid skandaale. Mis toimub praegu? Montauki projekt oli mingi aeg kolitud Atlantasse, kuid hiljuti koliti see Atlantast tagasi Camp Herosse Montaukis ja ON AKTIIVNE. Põhimõtteliselt, kuna Montauk asub planeet Maa biorütmide ristumispunktis ja on põhimõtteliselt planeedil punkt, kus ajarännet on võimalik kõige lihtsamini läbi viia kui maa on lähtepunktiks. Seega on Camp Hero sellest ajast saati Mereväe osakonna poolt uuesti avatud, nad tühjendasid tunnelid üleujutatud veest ja kompleks on nüüd jälle täielikult töökorras.
Komeet Hale-Bopp põhjustas paraja rahutuse. Tegelikult juhtus järgnev. Astronoomilistes terminites rääkides pidi komeet meist otse mööda minema, planeet Maad väga lähedalt riivama. Õhujõud ja Mereväe osakond avastasid, et komeet suundub otse meie suunas. Et komeeti kõrvale juhtida, siis selleks kasutati Projekt Pebblestone’i. (See on õhujõudude samaväärne projekt mereväeosakonna Montauki projektiga). Enamiku maailmavalitsuste koostööga üritasid nad komeeti kõrvale juhtida, kasutades selleks osakeste kiirgust, mida genereeriti planeet Maalt. Komeet suudeti kõrvale juhtida, kuid siis näis ta ennast tagasi planeedi suunas pööravat.
Tehti kindlaks, et seal oli tõepoolest tulnukate laev, mis suunas komeedi tagasi planeet Maa suunas. Kui see oleks Maad tabanud, oleks see tuumatalve põhjustanud ja oleks inimrassi viie aasta jooksul Maa pealt ära pühkinud. Seega projekt Pebblestone’i ja mereväe osakonnaga koostööga avati komeedi ees ajaauk, mis põhjustas selle otse kõrvalt või läbi Maa minemist, kui nii võib öelda. Komeedi eesmärk oli tõepoolest meid, inimesi kui ka enamus elu Maal minema pühkida. Kes olid tulnukate laeval, seda ei teadnud ei meie ega kuus tulnukaliiki, kes on siin Maa peal. Tegu oli kindlasti kallaletungiga, kuna tulnukad (kes iganes nad siis ka olid) üritasid kujundada planeeti enda kasuks, kuna komeet sisaldas suures koguses metaani.
Nii järeldas tipporganisatsioon, mis tegelikult planeet Maad juhib. Organisatsioon koosneb nõukogust, mis omakorda koosneb poolenisti inimestest ja teine pool koosneb erinevatest tulnukarassidest, mille nimi on nii salajane, et seda ei ole MITTE KUNAGI KUSKIL KIRJALIKULT MAINITUD. Nemad siis hävitasid tulnukalaeva, kasutades ülisalajast antimateeria pommi (nagu mõned räägivad). Massilised enesetapud Rancho Santa Fe’s (San Diegos) tapsid ennast 39 inimest, sest nad uskusid, et Hale-Boppi komeedi taga oli tulemas tulnukalaev ja neil oli täiesti õigus. Kuid neil ei olnud õigus selles suhtes, et nad uskusid, et tulnukad tulevad, et meid inimeksistentsi kõrgemale tasemele viia. Tegelikult tulid nad meid hävitama!
Mereväeosakond on Montauki asutuse Camp Heros uuesti avanud ja töötab hetkel mitmete erinevate tulnukaliikidega erinevate salaprojektide kallal (asub Montaukis Long Islandil). Mida rohkem mu mälestused taastuvad, seda selgemaks asjad muutuvad.
16. märts 1998
Mäletan, et olin mereväeosakonna ultraeliitmeeskonna Delta Force liige. Terminit Delta Force seostatakse üldiselt sõjaväega ja selles olevate eriväe üksustega. Üldiselt arvatakse, et salaoperatsioonide üksuste kõrgeim tase mereväes on meeskond ”Navy Seals”. See vastab üldiselt tõele, mis puudutab planeet Maal asetleidvaid operatsioone. Planeetidevaheliste operatsioonide jaoks on mereväeosakonnal grupp väga erilisi sõdureid, kes suudavad teha samasuguseid üliinimlikke tegusid, millele ma varem viitasin. Maailma salaühingud kasutavad väga eriliste projektide jaoks mereväeosakonna väga erilisi eriüksuslasi. Üksus, mis on nii salajane, et maailmas teab nende olemasolust ainult paar inimest ja seda üksust kutsutakse The Delta Force’iks! (mereväe osakonna Delta Force)
Oma mälu taastumisega tuleb mulle meelde, et hr Roheline, mees, kes mind õudselt kartis, oli üks meestest, kes vägistas mu ema minu ees samal ajal, kui nad mu isal vastu pead relva hoidsid, kui olin umbes seitsmeaastane. Mäletan, et meie majja tuli kuus meest. Kaks neist panid relva mu isa pea vastu ja ülejäänud neli läksid tagatuppa ja lõbutsesid seal mu emaga. Arvan, et olin umbes seitsmeaastane. Kui mehed lahkusid, siis nad naersid mu isa üle ja selle üle, mis nad just teinud olid. Mu isa lihtsalt istus oma toolis ja nuttis. Jooksin välja ja vandusin, et tapan need mehed. Üks mees pöördus ja pani relva mulle näkku, kuid ma ei võpatanud. Lihtsalt seisin seal ja vandusin, et tapan ta. Ta vaatas mulle otsa ja sekundi murdosa vältel mõtles minu tapmise peale ja siis kõndis aeglaselt minema, samal ajal mulle silma vaadates. Mäletan, et seostasin hr Rohelist sellega, mida nad mu emale ja isale tegid ja see ongi põhjus, miks nad ei saanud mind kunagi murda, kasutades selleks siis peksmise taktikaid.
Olin mõttes seostanud tema ka kogu ülejäänud grupiga. Sellepärast, hoolimata sellest, mida nad üritasid teha, et mind nendesuguseks teha, vihkasin ma neid alati ja vihkasin neid ka edaspidi ja ei olnud midagi, mida nad oleksid saanud teha, sest kahju oli juba tekitatud. Läbi oma kontaktide olen teada saanud põhjuse, miks mul on nii raske oma olemust tagasi saada. Need inimesed üritasid mind kontrollida, nad võtsid minu olemuse (minu hinge ja teadvuse) mu kehast välja, lõid mu meele mitmeteks kildudeks ja pistsid mu sassisolekuna tagasi minu kehasse.
Mäletan, et kui mind Delta Force’i missioonidele saadeti, saatsid nad mu läbi ajaportaali ja siis tõid mu paar päeva hiljem tagasi planeet Maale ja ajaarvestamine käis planeet Maa ajas. Kuid kui sa muudad ühe isiku ajaliini, siis tagasi tulles on ta muutunud. Kui tagasi tulin, siis mu lapse ema ütles mulle alati, et olen kuidagimoodi muutunud. Seletan seda hiljem rohkem lahti. Mind laenati ka lepinguliselt välja Mereväe osakonna poolt (ja nõukogu poolt, kes tegelikult planeet Maad juhib – Uue Maailmakorra nõukogu poolt) teistele tulnukavalitsustele, kasutamaks mind aretamise eksperimentides.
Need tulnukavalitsused tahtsid mind ristata nende enda rassiga, et luua uus sõdalaste liik. Mäletan, et seksisin mitmete erinevate liikidega ja mitmetes erinevates kohtades. Räägin sellest hiljem rohkem.
26. märts 1998
Olen aina rohkem ja rohkem suutnud oma mälestusi tervikuks kokku liita. Olen rääkinud kõrgetelt objektidelt allahüppamisest ja ellu jäänud. Hüppasin alla 61 m kõrguselt platvormilt president Bushi jaoks ja maandusin väga kõva pauguga. Samal ajal, kui ma seal maas lamasin, oli president väga vihane, kuna ta arvas, et nad tapsid mu just ära. Kui ma üles tõusin ja tema juurde kõndisin, oli ta šokis. Mäletan, et ta küsis minu käest, et kas ma olin ennast selle jaoks vabatahtlikult pakkunud. Vaatasin talle lihtsalt otsa ja hakkasin ära keerama ning palusin tema käest abi.
Kui otse välja öelda, siis Uue Maailmakorra, Montauki projekti ja projekt Monarhi Poisid eesmärk on inimeste mõistuste kontrollimine ja manipuleerimine, et seda oma projektides ära kasutada. Kui subjekti mõistus on korralikult kontrolli all, siis neid hakatakse kasutama, nad ühendatakse masinatega ja siis on nad ajas rändamise, ilmakontrolli ja loomulikult veelgi enama mõttekontrolli põhikomponendid. Nende kontrolli ja nende taktikate olemus tuleneb meele kildudekslöömisest. Meele kildudekslöömise protsess sisaldab subjekti alandamist ja häbistamist. Iga isiku jaoks on protsess erinev. Kuid põhimõtteliselt lähevad nad su alateadvusesse ja uurivad välja, mis on su kõige isiklikumad aspektid. Siis kasutavad nad seda sinu vastu ja sisuliselt rebivad su meele kildudeks.
Juhtub järgnev. Poiss, kes omab erilisi vaimseid võimeid, valitakse välja juba väga noorelt (5- või 6-aastaselt). Poiss allutatakse siis erinevate terrori ja õuduste etappidele, et teda temast endast ja tema perekonnast eraldada. Nad teevad selliseid asju, et lasevad mitmel mehel poisi ema poisi silme all vägistada. Nad panevad relva isa pea juurde ja lasevad seitsmeaastasel poisil vaadata, kuidas ta isa seal abitult istub, samal ajal, kui ta ema tema silme all vägistatakse. Mäletan, et seda juhtus mu lapsepõlves mitmeid kordi. Minu töötlemine sisaldas füüsilise piinamise erinevaid etappe ja kohutavat seksuaalset kuritarvitamist, mis ületab kõik teadaolevad kirjeldamise terminid.
Nad jätkavad subjekti meelde kiilude löömist, kuni lõpuks loodetavasti meel murdub kaheks või rohkemateks osadeks, kuna see ei suuda seda enam taluda. Üks nendest kiiludest, mis nad minu meelde lõid, oli mu ema tulevase abikaasa hr Johnsoni mõrv, siis, kui olin 11-aastane. Siis, kui mu vanemad lahutasid ja minu ema tõeline võimalus õnnele purustati selleks, et minusse kiil lüüa, selleks programmeerisid nad Sally Johnsoni oma abikaasat tapma, kui ta tema juurest läbi tuli. See kinnitab tema kaitseteooriat, kus ta ajutisele hullumeelsusele rõhus. Teoreetiliselt on see tõsi, kuna ta ei saanud sinna midagi parata, ta lihtsalt jälgis neid juhiseid, mis olid temasse selle grupi poolt programmeeritud.
See konkreetne töötlemise tüüp viidi läbi Paramuse asutuses. See lükkas mu ema efektiivselt mööda allakäiguspiraali alla, mis põhjustas minu elus piisavalt ebakõla, et anda neile manipuleerimistee, et üritada mind murda. Kui mehel toimub seemnepurse, siis tegelikkuses juhtub järgnev. Kui seemnepurse toimub, siis seemnevedelik, mis kehast välja pursatakse, on DNA pakend, mis sisaldab keha ehitusplaani. Mida aga ei nähta, on see, et samal ajal kantakse üle ka inimese hing. Me oleme kõik energiaolendid. Energia, mis meist läbi voolab, on kundalini energia. Kui mees saavutab orgasmi, siis seemnepurske ajal ei väljutata ainult seemnevedelikku, vaid mehe peenis saadab samal ajal välja ka hinge olemuse. Mõlemad väljutatakse samal ajal.
Kui sa oled tähele pannud, siis mehe peenis on antennikujuline. See ei ole loomulikult ilmaasjata ning on sellepärast nii, et ka hing saadetakse seemnepurske ajal läbi peenise. Sellepärast sünnivadki katseklaasi lapsed ilma hingeta. Kuna nad eostati ainult meie selle osaga, mis moodustab keha ja kuna hinge sisestamine ei olnud eostamise osa, siis sünnib see inimene ilma hingeta (kuna ei toimunud füüsilist ülekannet). See on üks põhilisemaid põhjusi, miks kasutatakse mehi, mitte naisi. Kui saavutatakse orgasmiline olek, siis kundalini energia või hing, mis teeb meist selle, kes me oleme, saadetakse kehast meeste poolt välja, et naisi rasestada. Seda energiat või hinge on siis võimalik kinni püüda, digitaliseerida ja siis kehasse tagasi panna.
Et meelt orgasmi ajal murda, siis laostatakse subjekti moraalselt kas siis mingi teoga või mingi teemaga, mis on nii isiklik, et selle teo õudus põhjustab meele lõhestumise nagu kirvega palgi pooleks raiumine. Siis sisestatakse uus olemus või programmeeritud reageering, mis võtab sinu üle võimust. Põhimõtteliselt lõhuvad nad sinu olemuse osadeks ja siis sisestavad sinusse uue olemuse. Ükskõik, mida nad soovivad sinu meelde sisestada ja ükskõik, kes nad tahavad, et sa oleksid, sisestavad nad selle sinusse ja siis sa selleks ka saad.
Minu meelt on lõhustatud kuus korda. Iga kord, kui nad mu meelt lõhustasid, sisestasid nad vastava programmi ja siis oli selleks korraks kõik. Kuid kuna mu tahe oli piisavalt tugev, siis programmeeringud ei pidanud vastu. Võitlesin ennast pidevalt programmeeringutest välja ja nad ei suutnud mind kontrollida. Iga kord, kui murdsin nende kontrolli minu üle, pidid nad mu meelt uuesti lõhustama, et programmeeringut uuesti sisestada. Tavaliselt, kui meelt üks kord lõhustatakse, siis rohkemat ei suuda inimene enam taluda. Kuidagimoodi, kuigi minu meelt lõhustati kuus korda, jäin ma ellu. Ma ei tea, kuidas see võimalik on. Väike labor, kus nad tegid oma eksperimente minu peal, nagu ma varem mainisin, on pööningul asuv salalaboratoorium, mis asub Rochesteri ülikooli raamatukogu katusel. Suur labor, kus minu kallal tehti enamus tööd, asub Rome’i riiklikus lennuväebaasis. See asub Rome’is New Yorgis. Turvalisuse ja salastatuse tagamiseks kaevasid nad maa-aluse tunneli, mis suundub Rochesteri asutusest otse Rome’i asutusse, kus asub teine Montauki tool (tunnel asub Andrews Street silla all).
Nad kasutavad kahe asutuse vahel reisimiseks elektriautosid (et pinnase vibratsioonide tõttu liigset kahtlust mitte äratada). Rome’I riiklikus lennuväebaasis, mis asub Rome’is New Yorgis, asub maa all veel üks Montauki tool. Põhjus, miks nad minu pärast nii palju vaeva nägid, on sellepärast, et mul on võime keskenduda korraga ainult ühele mõttele. Kuna mul on selline võime, siis kasutasid nad mind Montauki toolis erinevatesse ajapunktidesse ajaportaalide avamiseks. Nad lasevad toolis istujal keskenduda SUVALISELE punktile ajas SUVALISES universumi osas, neid mõtteid siis võimendatakse ja avatakse ajaportaal.
Arvuti salvestab siis need mõtted ära ja ajaportaal salvestatakse arvutis mälukettale. Töö edenedes luuakse ajaportaalide raamatukogu. Kui nad tahavad ligi pääseda mingile kindlale ajahetkele, siis selleks sisestavad nad lihtsalt ajaportaali mäluketta arvutisse. Ainuke komplikatsioon on see, et arvuti peab uuesti seadistama ajaportaali lähtepunktiks Maa ja meie aja, kuna meie aeg on sellest ajast, kui portaal kettale salvestati, edasi liikunud. Kui lähtepunkti uued arvutused on sisestatud, siis portaal avatakse. Olen toolis istunud sadu kordi ja nad kasutasid mind sadade portaalide avamiseks, et teha sadu salvestusi.
Üks varasem ajas rändamise projekt oli projekt Southern Cross (Lõuna Rist). Ajaportaalid on siin Maal alati olnud (vähemalt niikaua kui kaasaegne inimene). Ajaportaali avamise vanim versioon on vanem süsteem, mille puhul tohutusuurt kristalli, mis on siin Atlantise aegadest saadik olnud, aktiveeritakse kristalli kohal kiirgavate helisagedustega. Üle maailma on väidetavalt ära peidetud 8 kristalli. Ainult ühe asukoht a teatakse ja see asub ühes Bermuda kolmnurga nurgas. Projekti Southern Crossi kasutati selleks, et võita II maailmasõda teenena liitlastele.
USA valitsus kasutas seda vana ajamasinat selleks, et ajas tagasi minna ja viia tulevikutehnoloogiaid 1940-ndatesse, et aidata meil sõda võita. Me viisime neile kommunikatsiooniseadmeid, samuti ka relvi, mis olid tehtud 1940-ndate osadest ja tehnoloogiatest, kasutades elektronlampe jne. Need seadmed toimetati 1940-ndatesse koos kõikide joonistega, kuidas neid 1940-ndate osadest valmistada.
Võtsin osa mitmetest sellistest kättetoimetamistest ja käisin ka paljudel missioonidel USA valitsuse jaoks, minnes ajas tagasi ja tulevikku muutes. Üks inimesi, kellega ma nendel missioonidel käisin, oli Duncan Cameron, kellest räägitakse ka raamatus Montauki Project, autor Preston Nichols.
27. märts
Kui ma Atlantas elasin, siis arvasin, et ei ole enam programmis sees ja elan täiesti normaalset elu. Mälu taastudes tuli mulle meelde, et mingisugused mehed tulid mu kallima korterisse ja siis 50 meest vägistasid ta. See sisaldas nii loomadega seksimist kui ka paljusid muid perverssusi. Mäletan, et nad vägistasid mu õde mu silme all. Mäletan, et nad vägistasid mu ema mu silme all. Kui selle peale mõelda, siis mäletan, et enamus mu kallimaid vägistati grupi meeste poolt mu silme all. Räägin sellest hiljem veel.
Babylon 5 seriaal, mis hakkas paar kuud tagasi telekas jooksma, räägib inimesest, kes tuli minevikust, tuli minevikust tulevikku. Nad otsivad seda olendit. MINA OLEN SEE, KEDA NAD OTSIVAD. Mõnede oma kohustuste ajal saadeti mind läbi ajaportaali tulevikku ja ma moodustasin seal Babyloni projekti. Seriaali produtsendid saatsid mulle sõnumi ajas tagasi ja ma olen selle kätte saanud. Kui nad mu meelt lõhustasid kõigil kuuel korral, siis pidid nad mind paljastama mingisugusele õudusele. Mäletan kõike, mis nad tegid selleks, et mu meelt murda. Selle kohta ma praegu rohkem midagi ei ütle.
On olnud väiteid, et mind on kasutatud kuni 1997. aasta juuli keskpaigani. See ületab kaugelt seda, mis arvasin. Kogu see aeg, kui Atlantas olin, arvasin, et elan täiesti normaalset elu. Kuid reaalsuses minuga manipuleeriti ja ma pidasin oma kallimaga grupiseksi pidusid. Kui ma Fort Lauderdale’is Miamis käisin ja seal 8 nädalat veetsin, siis arvasin, et veedan suurepäraselt aega. Kuid reaalsuses kasutasid hallid mind oma sigitamiseksperimentides samal ajal, kui seal olin. Üks deprogrammeerijaid, kelle juures käinud olen, on sellest ajast saati üritanud minuga manipuleerida ja ma ei lähe enam tema juurde. Olen nüüdseks aru saanud, et ÜKSKÕIK MIDA MA KA EI TEEKS, keegi üritab mind ikka enda kasuks manipuleerida.
Lõpp.
Tõlkis Aigar Säde
Eesti keeles: aigarsade.com
Inglise keeles ja lisainfot: Biblioteca Pleyades
Foto: www.fxguide.com
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.