Rootslased leiutasid nähtamatu jalgrattakiivri

Jalgrataste ja teiste kaherattaliste sõidukitega reisimisel peetakse oluliseks kanda kiivrit, sest avarii puhul on see ainus, mis kaitseb inimese õrna pead. Et lisaks turvalisusele kiiver ka visuaalselt atraktiivsem oleks ja soengut sassi ei ajaks, hakkas Rootsi firma Hövding tegelema “nähtamatu“ kiivri tootmisega, millega sellised mured puuduvad.

Uutmoodi jalgrattakiiver on tegelikult krae, mida kantakse ümber kaela ning see sisaldab turvapatja, mis õnnetuse puhul läheb õhku täis ning kaitseb pead.

Kiiver sisaldab sensoreid, mis tööle lülitatuna jälgivad pidevalt ratturi liikumist. Sensorid suudavad tuvastada muutuseid kiiruses või ratturi ja tee vahelise nurgas ning suudab seega eristada tavalist rattasõitu õnnetusest. Õnnetuse puhul tuvastab kiiver ebatavalise liikumismustri ning päästab valla turvapadja, mis täitub õhuga vaid 0,1 sekundi jooksul ning seega jõuab täielikult täituda ning kaitsta pead enne kokkupõrget.

Seda muret, et kandja peaks kiivrit äärmiselt ettevaatlikult käsitlema, et turvapatja ilmaasjata valla ei päästetaks, pole. Nimelt selle jaoks on kiivril lüliti, mis väljalülitatud olekus ei lase turvapadjal täituda. Kui inimene paneb kiivrit selga, tasub hoida lülitit väljas ning see sisse lülitada alles siis, kui see on vahetult enne rattasõitu kindlalt paigale asetatud.

Hetkel on Hövding mõeldud vaid linnatingimustes rattaga sõitmiseks ehk see ei ole mõeldud mopeedide, rulade, rollerite ja muu sarnasega kasutamiseks. Kehtestatud on ka vanusepiir – alates 15. eluaastast. Kiivrit tuleb ka laadida, aku tühjenemisest annab märku spetsiifiline heli, mis märgib seda, et aku suudab töötada veel tund aega. Laadimine kestab umbes kuus tundi ning täis aku kestab tööle lülitatult 18 tundi ning välja lülitatult 36 päeva. See tähendab, et kui inimene sõidab iga päev 30 minutit rattaga, peab ta kiivri akut laadima iga kuue nädala tagant.

Hövding sai alguse 2005. aastal, kui kaks firma asutajat, Anna Haupt ja Terese Alstin, õppisid Lundi ülikoolis industriaalset disaini. Mõte luua uut tüüpi rattakiiver oli vastus uuele seadusele, mille järgi kuni 15-aastased lapsed pidid kandma kiivrit kohustuslikus korras ja mis sütitas debati teemal, kas kiivrid peaksid olema kohustuslikud ka täiskasvanutele. Anna ja Terese tahtsid välja uurida, kas oleks võimalik luua jalgrattakiiver, mida inimesed kannaksid hea meelega, vaatamata sellele, kas neid sunnitakse või mitte. Projekt jõudis välja turvapadja-kiivri kontseptsioonini, mis võitis Innovationsbron’s Ideas grandi ja sai sellest alguse, et teha Hövdingist päris toode. Nüüdseks on firmas 17 inimest ning nende peakontor asub Malmös.

Allikad: Jalopnik, Hövding

Sotsiaalmeedia püüab vanemate tähelepanu rohkem kui vastsündinu

Rootsis tõstatas üks haigla üles probleemi, et alates ajast, kui nad lubavad värskete emade palatisse nutitelefone ja iPade, tõmbab vanemate tähelepanu rohkem sotsiaalmeedias laste piltide ja muljete jagamine kui värske maailmakodanik ise. Arstid ja õed on selliste arengute pärast mures ja ärgitavad värskeid lapsevanemaid oma prioriteete ümber hindama, sest just esimesed päevad on lapse ja ema vahelise sideme loomiseks üliolulised.

Allikas: The Local

Stockholmi ummikud Londonist ja Los Angelesist hullemad

Rootsi pealinna liiklusummikud on Euroopas 8. kohal, kusjuures seal istudes veedetakse igal aastal kokku keskmiselt 13 päeva.

Allikas: The Local

Rootslased ei pelga netinuhkimist

Hoolimata netinuhkimishüsteeriast ei pelga kolmveerand rootslastest, et nende mobiile või internetti jälgitakse. Ainult 13% on vastavast võimalusest häiritud.

Allikas: The Local

Fotod: img.gawkerassets.com, a3.mndcdn.com

Toimetasid Marlen Laanep, Ain Hinsberg *

*Igal esmaspäeval teeb möödunud nädalal meie naabreid (Läti, Leedu, Soome, Venemaa, Rootsi) enim kõnetanud uudistest kokkuvõtte turismi-teadjamehest läänemereruumi-poliit, EHTE (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli) arendus- ja uuringute osakonna juhataja ning õppejõud Ain Hinsberg.