Telegram esitleb rõõmuga kolmandat lugemissarja “Inuaki – reptiil minu sees”, mis on vestlus Rumeenia psühholoogi Aryana Havah ja ebatavalise poisi Davidi vahel. Poiss ütleb, et minevikus oli ta kehastunud planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Aryanale sellest planeedist, sealsest elust, aga samuti ka meie planeedist Maa ja enda Maale tulemise eesmärgist. Psühholoogi poolt kirja pandud loo on eesti keelde tõlkinud kosmosepsühholoog Aigar Säde.

See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamugavustundest – mis survestas päiksepõimikut – ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss.

Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised silmad, käharad pruunid juuksed, jalas kulunud teksad ja seljas sinine särk kirjaga “Love me”. Ma arvan, et oleks lahe, kui me paneksime kõik lapsed riidesse nii, mis ütleb “armastage mind.” Nii me ei unustaks kunagi midagi.

Ta vaatas mind pika pilguga ja istus seejärel otsustavalt. Teadsin muuseas kaardilt, et tema nimi on David (mitte tema tegelik nimi) ja et ta on seitsmeaastane. Tavaliselt, mõne aja pärast, kui ma tunnen, et võin lapsega vabalt suhelda, palun ma vanematel fuajees oodata. Minu üllatuseks palus David ise oma emal lahkuda.

Paelutud tema reaktsioonist, eriti kuna midagi sellist mulle mu töös ei meenunud, püüdsin leida seletust. Selgus, et ema tõi ta siia, kuna ta “kuuleb häält oma peas sarnaselt telefonile”, millega ta rääkis ja küsis kõike, mis ette tuli, sealhulgas näiteks, kuidas läbida teatud taseme arvutimänge. Vastused, mis poiss sai, olid alati õiged.

Küsisin temalt, kas sel häälel on nimi, mille peale poiss vastas, et ta kutsub teda Aghtoniks, et ta on teisest tähtkujust, kust David isegi tuli läbi reinkarnatsiooni (kehastumise), et nad on kokku leppinud, et säilitada sellel maal kontakt kogu tema siinviibimise ajal. Küsisin temalt, kauaks ta kavatseb siia jääda. Vastuseks ütles ta, et kui arvestada aega nagu praegu, on see kusagil 200 aastat, kuid varsti tajume me aega teistmoodi, nii et ta ei saa seda öelda.

Me rääkisime umbes tund ja aina rohkem ja rohkem hämmastas mind tema vastuste küpsus ja sügavus. Nagu selgus vestluse käigus, kuulusid mõned neist vastustest “häälele telefonis”.

Enne vestluse algust pöördus David minu poole ja ütles, et eile õhtul, pärast seda, kui ta sai teada, et ta hommikul minu juurde tuuakse, palus Aghton tal öelda psühholoogile, et ta palub isiklikult kirjutada üles kõik, mida arutatakse, isegi kui see mulle ei meeldi, palus uskuda, et kõik, mis öeldakse, on reaalne ja et ma ei muretseks vaasi pärast, mille lõhkusin täna hommikul, püüdes akent sulgeda. Kujutage ette, kui ehmunud olin ma neist sõnadest, sest olin ainus, kes seda teadis!

Nii anti mulle kinnitus, et kõik, mida see poiss koges, oli tõsi. Justkui tume loor kisti mu silmadelt. Siis sain aru, kui alusetud olid kõik mu ettekujutused neile kuuldavatest häältest – kui rikka kujutlusvõime vili, esoteerilise elulaadi tulemus, kalduvus skisofreeniale, või siis lood, mille allikas pidi olema tahtmine teistest üle olla, olla üle keskmise.

Nii sattusingi oma praegusesse ametisse – kirjaniku staatusesse. Tema juhtimisel püüdsin koguda ja esitada kõik kõige olulisemast teabest. Esitan teile tema sõnumid kujul, nagu need tulid minuni, muudatusteta, ehedalt ja täpselt.

Tänan Teid Teie aja eest, mille eraldate sellele raamatule. Mõned inimesed peavad seda fantaasiaks, teised saavad sellest aru. Esiteks palun teilt andestust, teiseks soovin, et leiate oma tee ja realiseerite oma missiooni.

Teisel kohtumisel rääkis David elust Inua planeedil

Teisel kohtumisel tundus poiss mulle palju lähedasemana. Justkui oleksime tundnud teineteist juba pikka aega. Meie vahel tekkis nagu sugulustunne, mida jagavad omavahel ainult vanad sõbrad.

Küsisin, kas esitan küsimusi või alustab ta ise vestlust, et kuidas talle meeldib.
Mõeldes mõnda aega, ütles ta, et lihtsam on vastata küsimustele.

Aryana: Mis on su nimi siin, Maal?
David: David.

A: Kas sul on ka teisi nimesid?
D: Praegu pole. Mul on olnud palju nimesid, kuid praegu on ainult üks.

A: Kuidas ma peaksin sind kutsuma?
D: David.

A: Miks?
D: Sest praegu on see minu nimi.

A: Päris alguses ütlesid sa, et tulid siia teiselt planeedilt läbi kehastumise. Kas tead, kuidas seda nimetatakse?
D: Selle nimi on Inua ja see asub Orioni kõrval.

A: Kas selle elanikke kutsutakse inuateks?
D: Ei, neid kutsutakse inuakideks.

A: Sa oled siis inuaki?
D: Olin inuaki, aga nüüd olen maalane.

A: Kirjelda oma eelmist planeeti.
D: See on Maast ilusam.

A: Kas reljeef on samasugune?
D: Peaaegu. Seal on vesi, mäed, põllud, aga taimed on teised. Puude värv on hõbedane, kuid veidi heledam.

A: Kas seal on aastaajad?
D: Jah, kuid mitte nii nagu siin. Seal pole talve ja lund, on ainult vihmad. Ja lehed ei kuku puudelt. Ja pole nii palav nagu siinsed suved.

A: On seal meri ja ookean?
D: Jah, merd nimetatakse seal avata ja ookeani surim. Kalad on teist värvi. Üldiselt on seal kõik teistmoodi värvid.

A: Mis värvid need on?
D: Teised. Ei tea… Sarnased toonid, aga palju pleekinumad. Punane on sarnane selle punasega, mis siin on punakas-valge.

A: Sarnane roosale?
D: Mitte nii ere, sel oleks nagu valge kiht peal.

A: Aga kuidas näevad välja inuakid? On nad inimesed?
D: Ei, nad on inuakid. Sarnased sisalikule ja ka inimesele.

A: Tähendab, nad on reptiilid?
D: Ei, nad on inuakid.

A: Võid sa mulle ühte neist kirjeldada?
D: Nad on pikad, nagu see raamaturiiuli kõrgus (2 m), käivad jalgadel, neil on kaks kätt nagu meie omad, aga kolme sõrmega ja neil on lai ja tugev saba. Neil on valge nahk ja kuldsed-punakaslillad silmad. Räägivad nagu meie ja nagu nemad.

A: Mis tähendab “nagu nemad”?
D: See tähendab mõttes. Nad räägivad midagi mõttes ja teised kuulevad.

A: Nagu teateid, mida sina saad?
D: Jah, täpselt.

A: Aga nahk, milline see on? Kas soomustega?
D: Ei, sametine, sarnane meile. Kuid pole juukseid ega kulme.

A: Kas neil hambad on?
D: Jah.

A: Mida inuakid söövad?
D: Toit on nagu meil, kuid ilma lihata. Nad söövad seda, mida me võiks nimetada puuviljadeks, juurviljadeks ja seemneteks.

A: Kas nad kasvatavad neid nagu meie?
D: Sarnaselt, kuid selle jaoks ei kulu nii palju aega.

A: See tähendab?
D: Seal on vaja seemned istutada, lisada midagi vee sarnast ja mõelda sellele, millal on hädavajalik saaki saada – see ilmub täpselt siis, kui sa otsustasid.

A: Siis nii, et kui ma tahan homme saada õuna, võin homme selle puult saada?
D: Mitte nii kähku. Kõige lühem aeg on kaks pööret.

A: Millised pöörded?
D: Planeedi pöörlemine ümber oma telje. Umbes viis Maa päeva.

A: Ja igaüks tegeleb saagi kogumisega?
D: Jah. Kui tekib vajadus, sest sa ei mõelnud õigeaegselt, võib paluda ükskõik keda ja kõik on valmis abistama. Kuid seda juhtub harva.

A: Ja kuidas selline ime toimub? Kas inuakidel õnnestub saada kõike, mida nad tahavad? Viljakas muld?
D: Mingil viisil jah. Pinnas erineb siinsest ja see on väga puhas. Kuid pole vaja mõelda, et sellest piisab. Tähtis on kavatsus. Kui sa küsid midagi Maatriksilt, realiseerub see sõltumata sellest, mida sa küsisid. Nad ei küsi rohkem, kui neil vaja on. Mitte midagi rohkemat. Kõik on värske. Külmikus pole mõtet midagi hoida, kui võib saada kõike suvalisel ajal. Pole mõtet küsida rohkem, sest see tähendab kadusid ja see ei meeldi Maatriksile.

A: Ja kuidas see toimub? Istutad seemne ja mõtled sellest, millal see valmib?
D: Umbes nii. Istutad seemne, kastad seda vee-taolisega, täidad selle valguse ja armastusega ja seejärel palud selle ühendust universaalse Maatriksiga, millelt seeme saab kõik vajalikud andmed selleks, kuidas valmida tähtajaks, mida sul vaja on. Sellel momendil süttib seemne sees valgus ja hakkab voolama väljapoole helenduva niidina, mis ühendub Maatriksiga. Nii algab protsess.

A: Mis juhtub taimega siis, kui sa oled viljad ära korjanud?
D: Ta jääb, kuid tulevasi vilju kasutatakse ainult kui seemneid. Hiljem see kuivab ja sa palud, et ta laguneks kiiresti algelementideks, millest loodud oli, et mitte tekitada ballasti planeedile.

A: Tuleb välja, et neil ei ole prügi?
D: Peaaegu mitte. Neil pole prügi, sest pole pakendeid ja majapidamisjäätmeid. Kui on midagi vaja ära visata, siis viiakse see vastavasse kohta, kus töötavad inuakid, kes aitavad selle algosakesteks lammutada. Seepärast polegi seal prügimägesid või äravisatud asju.

A: Hästi, aga kui keegi loobub viimast prügi selleks ettenähtud kohta ja lihtsalt viskab selle teele?
D: Miks peaks keegi nii tegema? Ma pole kunagi taolist kuulnud. Sellel pole lihtsalt mõtet.

A: Kas teil on masinad või mingisugused transpordivahendid?
D: Midagi taolist. Väljaspool planeeti reisime sellistega, mida maalased nimetavad “lendavateks taldrikuteks”, aga planeedi piires neile sarnaste aparaatidega, kuid väiksematega.

A: Millist kütust te kasutate?
D: Me ei kasuta kütust. See on midagi igiliikuri taolist. Need töötavad igavesti, ilma kütuseta, kuigi neisse on ehitatud midagi ringidetaolist vastassuunaliste poolustega magnetitest, mis loovad välja – see omakorda aktiveerub sellega, mida maalased nimetavad Merkabaks. Mõtete abiga aktiveeritakse kaks tetraeedrit, mille keskel on magnetid. Nende väli on haaratud miskit moodi tetraeedrite sees ja need hakkavad pöörlema, luues omamoodi jõuvälja, mis paneb aparaadi liikuma. Pooluste vahetamisega võib laskuda ja tõusta, aga magnetite kallutamisega saab muuta suunda. See saavutatakse erilise kiivriga, mis tõmmatakse pähe ja mis on otseühenduses laeva südamega.

A: See tähendab, et nad juhivad mõttejõuga?
D: Jah, mõttes. Kuid magnetiteta see ei töötaks.

A: Millest need laevad ehitatud on?
D: Metallist, millist teil Maal ei ole. See on viie metalli ühendus. See valmistatakse erinevat värvi kiirtevihkude abil. Need kiired saadakse suurte kristallide abil.

A: Kas igaüks võib sellist laeva omada?
D: Jah, ainult siis, kui tal seda vaja on.

A: Aga kui saad laeva, jääb see sulle sõltumata sellest, kas kasutad seda või mitte?
D: Laevad kuuluvad kõigile. Kui sul seda enam vaja pole, viid selle sinna, kust võtsid. Pole mõtet laeva endale hoida. Siis saab seda kasutada suvaline, kellele seda vaja on.

A: Kas need on tasulised? Ja üldse, kas neil raha on olemas?
D: Ei, seal pole raha. Seda pole vaja. Igaüks töötab, kui vaja on, aitab, kui teda palutakse ja tal on olemas kõik, mis on hädavajalik.

A: Kas teil on valitsejad?
D: Omamoodi jah. Iga 260 pöörde järel valitakse valitseja ja 12-liikmeline nõukogu. Nagu valimised Maal. Ainult mitte kedagi ei valita mitu korda järjest. Kui keegi on valitud, siis ei saa ta enam ei valitsejaks ega nõukogu liikmeks. See võib juhtuda ainult peale seda, kui iga planeedi elanik on osalenud juhtimises. Sel puhul, et uuesti valitsejaks saada, on vaja elada järgnevad 5200 pööret.

A: Ilmselt on see hea töö!
D: Jah! Igaüks tegeleb sellega andunult ja optimismiga. Aga kui tahad, et kõik oleks hästi, siis see ka juhtub!

A: Kas teil lapsi on?
D: Jah, kuid teistmoodi. Kui sätestatakse, et on vaja uusi jõude, leitakse soovijad – nad viljastavad embrüosse ja järglased kasvavad spetsiaalses suurepärases läbimõeldud kohas, kus nende areng on optimaalne. See on kui lastekodu, ainult et siin on neil olemas kõik vajalik. Nad õpivad planeedi ajalugu, käitumist, meditatsiooni, telepaatiat, taimede kasvatamist, tehnikat ja paljusid muid asju. Neid õpetavad vanemad, palju kogenumad inuakid. Kõige väiksemad võivad kohtuda vanematega nii tihti kui tahavad ja vastupidi. Igal juhul võivad nad suhelda telepaatiliselt, kuna vahemaa ei mängi erilist rolli. Tõepoolest, kaugus pole takistuseks.

A: Kas järglased sünnivad emaihust või reptiilidele sarnaselt munadest?
D: Nad sünnivad elusalt… muuseas nad ei sünni, vaid kasvavad embrüos ja spetsiaalses kohas. Vanemad jätavad oma geneetilise info, laste arengut kontrollitakse – nad ei ole haiged ja ei sünni geneetiliste kõrvalekalletega.

A: Aga kas maja, varandus jääb lastele. Kas pärandust saab jätta?
D: Kui tahad, kuid sel pole mõtet, sest isikud, kes on jõudnud küpsuseni, aitavad realiseerida. Pole mingit mõtet võtta midagi teistelt, kui võid ise saada kõike, mida tahad.

A: Hästi, aga perekonna aarded? On teil midagi taolist?
D: Ei, need on mõttetud. Meil on kuld, aga seda kasututakse laevade jaoks ja erinevate sulamite jaoks. Pole mõtet kanda metalli keha peal – see rikub su energiavälja.

A: Siin on see väga hinnas.
D: Jah, siin annab see erilise staatuse, määrab sinu koha ühiskonnas. Kuid seal sul pole võimalust näida sellena, kes sa ei ole. Seal teavad kõik, kellega nad räägivad, milliseid teadmisi ja võimeid inuaki valdab.

A: Nagu ma aru sain, on kõik umbes samal tasemel?
D: Jah, kuid kõigil on erinev kogemus. Ka inuakidel on erinevad võimed ja eripärad. Ühed orienteerivad ehituses, teised taimedes, kolmandad hariduses. See ei tähenda, et teised ei tea midagi neist valdkondadest. Seal õpetatakse alguses kõike ja alles peale seda, kui info on omandatud, valib igaüks selle, mis talle sobib.

A: Kas teil on ka paarid? Mees ja naine? Erinevused sugudes?
D: On olemas erinevused sugudes, paarid, kuid mitte nii nagu siin. Seal ei kohusta sind keegi jääma, kui sa seda enam ei taha. Samuti võivad lapsed vanemate juurde jääda, kui nad täiskasvanuks saavad, kuid seda ei juhtu. See on võimalik, kuid seda pole kellelegi vaja.

A: Kõik kohtuvad nagu siin, pidudel ja pühadel?
D: Nad kohtuvad, millal tahavad, kuid ma pole näinud pidustusi nagu siin.

A: Aga kui keegi naabriga tülli läheb?
D: Seda ei juhtu. Ma pole kordagi kuulnud, et seda juhtunud oleks. Kuid kui juhtub erimeelsusi, kutsutakse kokku nõukogu ja pöördutakse Seadustiku poole, kuid seda pole ammu toimunud.

A: Mis on Seadustik?
D: See on ülisuur kristall, millesse esivanemad jätsid salvestised teatud reeglitest, mis oma olemuselt on universaalsed. Kui sul tekib probleem, on vaja käed panna kristallile ja see saadab sinu teadvusesse lahenduse, mis on kooskõlas kristalli salvestatud reeglitega.

A: Kuidas see saadab selle lahenduse?
D: Ma ei tea täpselt, sest pole ise midagi taolist teinud. Kuid nagu ma aru saan, siis näitavad teadvuses tekkivad kujutluspildid, mida on vaja teha.

A: Ja neid järgitakse?
D: Muidugi!

A: Aga kui keegi ütleb, et ta seda ei taha? Kui keegi ei jää lahendusega rahule?
D: Seda ei saa olla. Kuidas mitte teostada seda, mida sa nägid? Kõik järgivad seda lahendust.

A: Hästi. Kuid oletame, et keegi ei taha ja otsustab tappa daami, kes tõi ta nõukogu ette?
D: (Lämbumas naerust): See on võimatu. Kedagi tappa tähendab ennast tappa. Mõrva korral toimub Maatriksi rikkumine, mis pöördub sinule tagasi kõige negatiivsemate tagajärgedega. Sellist asja pole kunagi isegi mainitud. Võib-olla toimus see kunagi minevikus, kuid nad eemaldusid juba ammu sellest, mida siin nimetatakse põhjuse ja tagajärje seaduseks. Ma ei tea, kuidas sulle seda selgitada, kuid nad ei oska põhjustada kurjust. Nad ei tea, et see võimalik on. Nagu poleks seda olemas. Mäletan, et kui avasin võimaluse selliste mõttevormide olemasoluks, tundusid need mulle täieliku absurdina.

A: Kas seda on teil kunagi esinenud?
D: Jah, kauges minevikus. Meile on sellest jutustatud, ainult et kaasajal seda ei esine.

A: Kui ammu see oli Maa aega arvestades?
D: (Peale pikka kaalumist): Umbel pool miljonit aastat tagasi.

A: Nii et te olete elanud pool miljonit aastat ideaalses ühiskonnas?
D: Ei, vähem. Alguses oli neil raske. Oli raske lahti rebida.

A: Lahti rebida millest?
D: Tahaksin jätkata järgmisel korral.
A: Muidugi.

Üritasin mõista kõike, mida ta jutustas. Seejärel mõistsin, et olin võimelisem esitama järgmisi küsimusi, mis oleksid palju kohasemad ja täpsemad. Aga teabe uudsus kriipsutas läbi kogu minu keskendumisvõime. Otsustasin teha märkmeid küsimustest, mida oli vaja veel kord arutada.

David Inuaki järjejutt läheb edasi juba laupäeval, 4. mail.

Allikas: Havah Ariana “Inuaki – Reptilianul din mine”
Tõlge: Aigar Säde