NASA kosmosekulgur Curiosity kogutud andmete põhjal on selgunud, et Mars ei olegi kuiv planeet ning esialgsetel andmetel moodustab 2% selle pinnasest vesi. Ajakirjas Science ilmunud nelja Marsi pinnast käsitleva uurimuse kohaselt leiti planeedi pinnasest lisaks veele ka olulisel määral inimestele mürgiseid kloriide klooriühendeid nagu perkloraati. 

Esimese planeedi pinnal läbitud 500 meetri vältel võttis Curiosity proove kahes kohas. Proovide analüüs kinnitas, et atmosfäär mängib Marsi pinna kujundamisel peamist rolli. Planeedi pinnas aga toimib käsnana, mis atmosfäärist erinevaid ühendeid endasse imab, kaasaarvatud vett, mille massiprotsent pinnaseproovis oli 1,5-3%.

Vee massiprotsent on piisavalt kõrge, et seda pikemate mehitatud kosmosemissioonide korral otstarbekas pinnasest eraldada oleks, seevastu muudaks mürgiste kloriidide osakaal planeedi koloniseerimise plaanid keerukamaks.

NASA plaanib esimest mehitatud kosmoselendu Marsile aastal 2030.

Allikad: ERR Teadus, NASA

Originaaluuringud: Science, S 2, S 3, S 4

Foto: NASA/JPL-Caltech/Malin

Toimetas Mariann Joonas