Telegram tutvustab keemiapilvedest kõnelevat filmi “Mida nad seal pritsivad”, mis viib vaataja maailma erinevatesse paikadesse. Filmis üles astunud inimesi ühendab üks suur mure: kuhu viib inimkonna ja meie “sinise planeedi” keemiajälgede rada taevas?

Filmitegijate rännak saab alguse San Diegos toimunud Ameerika Teadusliku Arengu Assotsiatsiooni (AAAS) konverentsilt, mille üks teemadest on maakera kliima kunstlik manipuleerimine ehk geoinsenerlus.

Kui teadlastelt päritakse aru juba eksisteerivate aerosool-programmide kohta, siis eitavad nad nende olemasolu. Ent teadlaste väljapakutud lahendused on võrdlemisi sarnased sellega, mis maailmas juba täna reaalselt toimub.

Geoinsener: Kõrvalnähtudega on aina raskem toime tulla

Teiste hulgas võtab filmis sõna ka maailma üks juhtivaid geoinsenere David Keith, kes tunnistab: “Mida rohkem me seda valdkonda uurime, seda tõenäolisemalt jõuame olukorda, mis on keerulisem, kui me arvasime, ja kõrvalnähtudega on aina raskem toime tulla… Alumiiniumoksiidi pole me üldse uurinud, seega võib seal olla midagi kohutavat, mida me saame teada alles homme.”

Edasi räägitakse nanotehnoloogilisest uuringust, mis selgitab, et reaktiivlennukiga on võimalik väga lihtsalt pritsida välja alumiiniumiosakesi ja lasta neil oksüdeeruda – selleks otstarbeks saab ümber ehitada ka juba olemasolevaid lennukeid.

Seejärel tuleb juttu õhukvaliteedi uuringutest California Õhuressursside Ametis. Selgub, et alumiiniumi leidub vihmavees, mullas ja ka lumes normaalsest mitu korda rohkem – sealhulgas nanoosakesi, mis on eriti ohtlikud inimese hingamisteedele.

Filmitegijad kohtuvad kirjaniku ja dokumentalisti Edward Griffiniga, kes selgitab tavalise kondensjälje ja keemiajälje erinevust. “Seejärel on inimestel raske hingata – aina enam teatatakse alumiiniumi ja baariumi ladestumisest erinevates kohtades,” ütleb Griffin. Ta arvab, et kui keemiapilvede pritsimise ulatuslikkus ja kahjulikkus paljastatakse, õigustavad tegijad end väitega, et “me tegime seda teie heaks”.

Pritsimist on täheldatud kõige rohkem NATO-riikides ja Griffini arvates on selle taga mingi rahvusvaheline poliitiline rühmitus.

Farmerid näevad keskkonna saastumist

Edasi liiguvad filmitegijad Reddingi linna Põhja-Californias, kus Dane Wigingtonil on 500 hektarit maad vaatega Shasta järvele. “Veel umbes viis aastat tagasi oli taevas enamasti sinine, aga nüüd on see paksult triipe ja vinet täis,” räägib Wigington.

“Vahel on ka näha, kuidas triibud langevad vertikaalselt nagu mingi riie. Me arvame, et osakesed langevad ja meil on ka analüüse, mis tõestavad, et meid ujutatakse üle alumiiniumiosakestega, mida on kümneid tuhandeid kordi rohkem sellest, mida juba ohtlikuks peetakse,” ütleb ta.

“Näiteks Shasta mäe nõlvalt võetud lumeanalüüs näitas 61 000 alumiiniumiosakest miljardi kohta, samal ajal kui seadus nõuab omavalitsuse sekkumist juba 1000 osakese korral. Baariumi leiti 83, strontsiumi 383 osakest miljardi kohta. Lisaks on pinnase pH viimase viie aasta jooksul tõusnud 10–12 korda. Vettpidavad tõendid on ka selle kohta, et need metallid on olnud vihmavees,” tõdeb ta.

Wigington räägib, et tiigis, mille äär on loodussõbralikust materjalist ja millest läbi ei saa sisse tulla ükski kemikaal, on algsest 7 alumiiniumiosakesest saanud viimase viie aastaga 375 000 osakest miljardi kohta (baariumi 3090, strontsiumi 345 osakest).

“Tõus on seega rohkem kui 50 000 korda! Ainus lisaveeallikas, mis seda on võinud põhjustada, on vihmavesi. Kusjuures see, mida me taevas näeme, ühtib paljude patentide ja nende kirjeldustega,” ütleb ta.

Mullas surevad pisikesed lülijalgsed ja inimesi ohustab vähk

USA põllumajandusministeeriumi (The United States Department of Agriculture – USDA) bioloogi Francis Mangelsi aias omakorda peaks pinnase pH-tase olema vahemikus 4,5–6,0, kuid on 6,8, mille tulemusel mullas surevad pisikesed lülijalgsed. Arvukad mullaanalüüsid näitavad ohtlikus koguses alumiiniumi ja baariumi. Metsa pH peaks olema 5,6, hooldatud aiamaal 6,0–6,5.

Lennard Thyme’il on doktorikraad anorgaanilises keemias ja ta töötab erinevate metallidega: “Kui alumiinium jõuab oksüdeerimise faasi, siis moodustab see arterite seintele katu, mis tapab! Alumiiniumi kogunemine ja kuhjumine põhjustab tõsiseid neuroloogilisi kahjustusi, sest alumiiniumoksiidiks muundudes on sellest peaaegu võimatu lahti saada. Ja alumiiniumile on omistatud vähkitekitav mõju.”

Puude surm ja suured metsatulekahjud

Edasi suunduvad filmitegijad senaator Johnsoni juurde Show Low’sse Arizonas. Johnson on töötanud 12 aastat Arizona osariigi valitsuses ja on olnud ka Senati liige.

Ta ütleb: “Võtsin siit mõned puukooretükid ja testisin neid: analüüs näitas alumiiniumi ja titaani. Sama asja hakkasin märkama ka mujal Californias. Tahoe järve lähedal, Sacramento ja Davise piirkonnas oli puukoor muutunud täpselt samasuguseks. Praktiliselt igal pool, kus käisin, ootas mind ees hõbevalge puukoor. Ma arvan, et need kemikaalid satuvad sügavale mulda ja hävitavad taimede juuri… Ja sealt tõusevad need kõrgemale, jõudes lõpuks puukoorde. Oleme kaotanud umbes 40 puud 4 hektari peal. Igal nädalal, igal teisel nädalavahetusel leiame jälle mõne puu, mis on hakanud surema…”

“Õhus peaks alumiiniumi olema 2 osakest miljoni kohta. Siin on kirjas aga 39 000 ja ka baariumi tase on kõrge! Võrreldes sellega, mida inimesed võivad hingata või mis võib alla sadada,” lisab ta.

Juttu tuleb ka sellest, et metsatulekahjude kustutamine on keeruline, sest nende intensiivsus on tohutult suurenenud. Välisõhu analüüse uurides on seal näha alumiiniumiosakesi, mis on väga süttivad, ja puude peal on magneesium – see põhjustabki ennenägematult suuri tulekoldeid.

Alzheimer igas peres ja hõre tähistaevas

Hambaarstina töötav James Rota omakorda ütleb, et Alzheimeri juhtumite arv on juba praegu ülikõrge, arvates, et see on ilmselt seotud alumiiniumi kuhjumisega ajurakkudesse. “Peaaegu igas peres on mõni inimene, kes vananedes haigestub Alzheimerisse,” sõnab ta.

Ka Hawaiil on inimesed märganud pritsimise saatuslikku mõju. “Korralikku sinist taevast enam polegi. Kui me õhtul tähti vaatame, siis võib need üle lugeda… Nähtavaid tähti on öösel vähe, aga peaks olema sadu tuhandeid… Ja kookospuude koor lihtsalt laguneb… Nad pritsivad, pritsivad, pritsivad … mikrodoosides iga päev! Ja loomulikult satub see keskkonda ning loomulikult nõrgestab ka taimi. Piisab vaid paarist aastast, et see taimedele mõjuma hakkaks,” räägib üks farmiomanik. “Nad tahavad meilt ära võtta võimaluse süüa orgaanilist puhast toitu ja juua kvaliteetset puhast vett,” ütleb ta.

Ajakirjanik: Meid muudetakse rumalamaks, haigemaks ja viljatuks

Belgias külastab võttegrupp linnavolikogu liiget ja endist linnapead Peter Vereeket, kes ütleb, et on veendunud, et viimase lahingu võidavad keemiapilvede vastu võitlejad: “Me teeme õiget asja. Ja mul on tunne, et meid toetab ka vägi, mida me ei oska ette kujutada!”

Ajakirjanik Desiree Rover: “Igalt poolt vaatab vastu kolm probleemi. Esiteks, meid muudetakse rumalamaks, teiseks, meid tehakse haigemaks ja lõpuks ka viljatuks.”

Koolitüdruk: Ma ei taha, et mind mürgitatakse!

Esimene rahvusvaheline keemiapilvede teemaline sümpoosion Belgias on kohale meelitanud kümneid oma ala professionaale, poliitikuid ja aktiviste üle terve maailma.

Michael J. Murphy ütleb: “Me kõik muretseme selle pärast, et võib-olla näebki plaan ette kõige loodusliku ja orgaanilise hävitamist või asendamist alumiiniumikindlate GMO-seemnetega. Aga nad arvavad, et need programmid võivad olla osa millestki laiemast – hävitada kõik looduslik ja orgaaniline. Ja lõpuks ei jää inimestel enam midagi muud üle kui süüa ainult geneetiliselt muundatud toitu.”

Sümpoosionil tegi emotsionaalse ettekande ka 17-aastane Sophia Xenidis. “On tõeliselt hirmus, et õhk, mida me hingame, pole üldse see, mis olema peaks. Et toit, mida sööme, ja vesi, mida joome, sisaldab neid aineid, mida pritsitakse meie peale, justkui oleksime kahjulikud putukad. Mind valdab suur viha ja raev. Ma ei taha, et mind mürgitatakse! Ma ei taha, et ma vähki haigestun! Ja ma olen lihtsalt vihane, et selline globaalne mürgitamine saab toimuda nii suures ulatuses ja et selle kuriteo lõpetamiseks tehakse nii vähe.”

Filmi lõpus püüavad tegijad küsitleda ka USA kongresmene, kaasas valijate kirjad oma rahvasaadikutele.

Vaata filmi (eestikeelsete subtiitritega):

Foto: Forbidden Knowledge

Toimetas Peeter Liiv