Kaunase punavõimud kartsid 1973. aasta kevadel uusi nõukogude vastaseid meeleavaldusi leedulase Romas Kalanta enesesüütamise esimesel aastapäeval, selgub USA diplomaatilisest kirjavahetusest. Telgrammi sisu on avaldatud WikiLeaksi uues andmebaasis, milles võib leida dokumente aastatest 1973-1976, vahendab BNS.

“Kui saatkonna kaitseatašee külastas mais Vilniust, siis kohalik jurist ütles, et Kaunases on juba kasutusele võetud meetmed, et ära hoida veel üht nõukogude vastaste demonstratsioonide puhangut 14. mail, 19-aastase üliõpilase Romas Kalanta enesesüütamise esimesel aastapäeval,” seisab 3. mail läkitatud telegrammis.

Atašee vestluskaaslane ütles, et Kaunases ei ole üksnes tihendatud miilitsapatrulle, vaid “kaasati ka õpetajad, et hajutada igasugused nõukogudevastased meeleolud enne seda, kui need tänavale kanduvad”.

Dokumendi kohaselt kinnitas nõukogude ametiisik, et 1972. aasta protestid olid “puhtalt poliitiline, mitte religioosne fenomen”. Ametnik kinnitas, et Kaunase protestidest oli äärmiselt ärritatud tollane Nõukogude Liidu juht Leonid Brežnev.

Kalanta süütas end 14. mail 1972 Kaunase muusikateatri ees protestiks Nõukogude okupatsiooni vastu. Ametlikel andmeil suri ta 15. mai varahommikul kell 04.00.

Pärast Kalanta matuseid kogunesid noored Kaunases protestimeelavaldusele. Kaunase nõukogudevastased meeleavaldused olid tollal ühed rahvarohkemad Nõukogude Liidus.

Allikad: BNS, RTE

Foto: True Lithuania

Toimetas Mariann Joonas