Vaatame faktidele näkku: kas SARS-CoV-2 pandeemia on lõppenud?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

16. juuni 2022 kell 19:59

Selleks, et üldse tõendada, kas SARS-CoV-2 pandeemia on Eestit tabanud, tuleks kõigepealt mõistma, mis iseloomustab pandeemiat epidemioloogilises ja juriidilises tähenduses. Hoolimata miljarditest dollaritest rahalistest vahenditest, mille on Covid “pandeemiasse” suunanud valitsused ja sellised organisatsioonid nagu Bill ja Melinda Gatesi fond, ei ole Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) suutnud pakkuda sõna “pandeemia” ühtset ja lõplikku määratlust.

Definitsioon, mis on esitatud meditsiiniajakirjanduses, avaldati 2009. aastal ajakirjas The Journal of Infections Disease (JID) ja WHO juhenddokument avaldati 2009. aastal.

JID väitel ei ole kliiniliselt olemas pandeemia ühtset aktsepteeritud määratlust. Loetletud on vaid mõningad “põhifunktsioonid”, mis kehtivad kõigile või enamikule neist. JID määratluse põhjal on pandeemial järgmised omadused:

laieneb üle suurte geograafiliste piirkondade
haiguste liikumist või levikut ülekande kaudu saab jälgida
kõrge nakkavuse määr, suur arv sümptomaatilisi juhtumeid, “plahvatusohtlik” levik
minimaalne populatsiooniimmuunsus
uudsus
nakkavus
haiguse raskusaste

Kui lähtuda JID määratlusest, siis sellisel juhul SARS-CoV-2 puhang ei täida pandeemia definitsioonis loetletud miinimumstandardeid, sest see ei ole täiesti uus raskekujuline ja palju surmajuhtumeid põhjustav haigus. Lisaks on Eestis hingamisteede haiguste patogeenide suhtes välja kujunenud rahvastiku immuunsus.

Veelgi enam, Eestis ei ole olnud ka SARS-CoV-2 epideemiat, kuna riik on kogu väidetava epideemia ajal registreerinud rohkem juhtumeid kui endeemiliste sesoonsete gripipuhangute ajal ja surmajuhtumid ei ole kordagi aastatel 2020 kuni 2022 ületanud pandeemia künnist.

„WHO peadirektori avasõnad pressikonverentsil COVID-19 teemal, avaldatud 03.03.2020 (WHO Director-General’s opening remarks at the media briefing on COVID-19“ – 3 March 2020) https://www.who.int/directorgeneral/speeche-s/detail/whodirectorgeneralsopeningremarks-at-the-media-briefing-on-covid-19-3-march-2020

WHO 2020. aasta alguses tehtud avalduse kohaselt ei nakka SARS-CoV-2-viirus nii, nagu enamik inimkonna möödanikus kontrollitud surmavamaid viirusi. See oleks pidanud kehtima koroonaviiruse määratlemisel. “Pandeemia” jääb Euroopa riikide levinud surmapõhjuste tõttu neist maha. Eestis põhjustab gripp igal aastal kuni vähemalt 50 surma. Kumulatiivne haigus võib esineda igal viiendal. Tavaliselt põhjustab gripp Euroopas igal aastal umbes 15 000–70 000 enneaegset surma. See on hinnang, mitte teaduslik argument. Tegelikku summat on raske teada, sest diagnostiliste tavade tõttu ei registreerita grippi surmapõhjusena ja see ei ole tingimata kaasaaitav tegur.

„Gripp põhjustab Euroopas tavalise gripihooajaga võrreldes rohkem kui 200 000 surmajuhtumit. See on kokkuvõte aastate 2016–2017 gripihooajast, mille suremuse näitajad kajastuvad Euromomo suremust käsitlevas statistikas.“ Gripihooaeg aastatel 2016–2017 kestis 27 nädalat, mis on tavapärasest kuni viis nädalat pikem. (Loe Euromomo suremuse statistika siit. Viimati täiendatud 31. nädalal 2021).

22. novembril 2020. aastal ilmunud artiklis A closer look at U.S. deaths due to COVID-19 – The Johns Hopkins News-Lette toodud hinnanguliselt esitatud andmete kohaselt „suri aastal 2020 sama palju inimesi, kui suri aastatel 2019, 2018, 2017, 2016 ja 2015.” Uuringut saab lugeda interneti-arhiivi Wayback Machine abil. Kui suremus oleks 3% või 4%, siis oleks tegemist pandeemiaga. Kuid täna, olenevalt sellest, kelle uuringust lähtuda, on suremus 0,1%, 0,2% või 0,3%, mis on sama palju kui gripi puhul. Ning kui olete alla 50-aastane, siis on see veelgi madalam.

Filipiinide Vabariigi valitsus tunnistab, et erakorraline etapp on lõppenud, kuna ravimeetodeid tehakse nüüd kättesaadavaks.

Eesti Vabariigi valitsus peab nüüd lõpetama COVID-teatri ning keskenduma taastumisele ja üldise tervishoiusüsteemi tugevdamisele.

Kuigi SARS-CoV-2 hädaolukorda pole Eestis faktiliselt olnud, keelduvad tervishoiu “eksperdid” ja valitsus seda aktsepteerimast.

Jätkuv SARS-CoV-2 eksperimentaalsete süsteravimite sunni kehtestamine võib olla tingitud mitmest põhjusest, mis ei pruugi olla ilmtingimata seotud rahvatervise tagamise murega.

Siin on mõned vastused, mis põhinevad uuringutel

Esiteks: paistab, et valitsustel pole muud valikut kui jätkata koroonakampaaniat, sest ei ole avalikult teatatud lahendusest, kuidas valitsus plaanib tühistada oma tellimusi farmaatsiafirmadelt, isegi kui riik neid ei vaja.

Teiseks: mängus on arvestatavad rahasummad ja farmaatsiatööstuse huvid.

Kolmandaks: kõik need, kes saavad tänu “pandeemia” narratiivile enneolematu võimu, keelduvad oma kontrollist loobumast.

Neljandaks, mõned tervishoiueksperdid kasutavad nüüd meditsiini, mis põhineb haiguse hirmul.