2014. aasta kevadel pakuti Rootsis Göteborgis välja projekt, mille kohaselt lühendataks munitsipaaltöötajate tööpäevi kaheksalt tunnilt kuuele, vähendamata nende palku. Ambitsioonikas eksperiment sai alguse tänavu veebruaris ning poole aastaga on see näidanud paljutõotavaid tulemusi, mis võivad veenda ka teisi linnavalitsusi ja riike sisse seadma lühemat tööpäeva inimeste tervise ning suurema motiveerituse nimel.

Göteborgi linnapea Mats Pilhem oli öelnud 2014. aasta aprillis, et on tulnud aeg Rootsis päriselt katsetada kuuetunniseid tööpäevi. Projekti luues ning tutvustades loodeti, et täistasuga lühemad tööpäevad vähendaksid inimeste vajadust haiguslehtede järele, suurendaks töötajate efektiivsust ning üldplaanis säästaks ka tööandjatele raha. Eksperimendi raames asuti vaatlema kahte gruppi: ühte kontrollrühma ning ühte katsealuste rühma. Esimesed on jätkanud oma elu varasemate 8-tunniste tööpäevade rütmis, kuid teised on asunud töötama sama palga eest kuus tundi päevas.

Katsealusteks võeti vanadekodu töötajad, kelle puhul loodeti lühemate tööpäevadega edendada nende füüsilist ja vaimset tervist ning seega suurendada nende töötamise efektiivsust. Pärast esimest lühemat tööpäeva kommenteeris üks katseisikutest, et lühemast tööpäevast alles jäänud lisaaeg annab talle võimaluse endale ja oma perele rohkem aega pühendada. Hooldekodu juhataja Ann-Charlotte Dahlbom Larssoni sõnul oli näha, et töötajatel oli rohkem aega ning energiat, mistõttu suutsid nad elanikele pakkuda ka parema kvaliteediga hoolitsust.

Lühemaid tööpäevi on Rootsis katsetatud ennegi

Poole aasta möödudes arvavad hooldekodu töötajad endiselt, et kuigi lühemate tööpäevade kompenseerimiseks tuli palgata rohkem inimesi, on selline süsteem kõigile parem. Nimelt tunnevad töötajad end reipamalt ning neil jätkub aega ka eraelule, mis aitab tuua nende eludesse tasakaalu ning leevendada depressiooni. Larsson kinnitas, et tema töötajate heaolu on paranenud ning hooldekodu elanike eest hoolitsemise kvaliteet on veelgi tõusnud. Tema sõnul on selle sektori töötajate hulgas väga palju väsimusest tingitud depressiooni ning lühemad tööpäevad aitavad selle vastu  võidelda. Üks hooldekodu õdedest Lise-Lotte Pettersson rõhutas, et eakate eest hoolitsemine on äärmiselt nõudlik töö, mis nõuab pidevat valvelolekut ja loomingulisust, mida on kergem ülal hoida lühema tööpäeva vältel.

See ei ole esimene kord, kui Rootsis on katsetatud lühemate tööpäevade süsteemiga. 1990-ndatel korraldati Rootsis mitu sarnast katset, näiteks lühendati kaevanduslinnas Kirunas hooldekodutöötajate tööpäevi kuuele tunnile juba 1989. aastal. Selline samm astuti selleks, et seal töötavad naishooldajad saaksid oma töögraafikuid paremini sobitada kaevandustes töötavate abikaasade omadega. Aastatel 1996-1998 viis Stockholmi linnanõukogu läbi suure kuuetunniste tööpäevade katse laste, eakate ning erivajadustega inimeste hooldekeskustes. Kui 2005. aastal läks Kirunas võim vasakpoolsete käest parempoolsetele, peatati reform ning töötajad pidid naasma kaheksatunniste tööpäevade juurde.

Lühema tööpäeva eelised: töötajate heaolu, rohkem töökohti

Ka Stockholmi eksperiment lõppes administratsioonimuutuse tõttu. Lundi ülikooli professor Birgitta Olsson oli seotud Stockholmi katse hindamise uurimusega ning tema sõnul oli katse lõpetamise otsus puhtalt poliitiline, vaatamata asjaolule, et tegu oli tulusa investeeringuga, mis parandas kogukonna heaolu. Olssoni sõnul oli eksperimendi tõttu rohkematel inimestel töökohti, töötajate tervis oli paremas seisus ning ka nende töötingimused olid paremad. Neid näitajaid kinnitab ka üle 10 aasta kuuetunnist tööpäeva rakendanud Toyota esinduskeskus Göteborgis, kus töötajate kõrgem heaolu on lihtsustanud ka uute inimeste värbamist.

Ka Göteborgi eksperiment lõpeb järgmisel aastal ilmselt poliitilistel põhjustel: kesk-vasakpoolne koalitsioon Göteborgi nõukogus on kaotanud enamuse ning neile vastanduvad konservatiivid ja liberaalid on tugevalt vastu lühendatud tööpäevadele. 2014. aastal püüdsid linnanõukogus olnud Mõõdukad ettevõtmist diskrediteerida väitega, et tegu on pelgalt ebaausa ja populistliku nükkega, millega proovitakse kindlustada edu eesootavatel valimistel. Nüüd aga kurdetakse, et tegu on justkui niisama inimestele raha loopimisega ning riigi jaoks raha kaotamisega.

Liberaalide sõnul maksab eksperiment linnavalitsusele umbes 860 000 eurot aastas. Göteborgi linnanõukogu vasakpoolsete parteigrupi juhi Daniel Bernmari sõnul on kuuetunnine tööpäev tõepoolest kulukam, kuid ta rõhutab, et küsimus on avaliku sektori töötajate ning nende klientide elukvaliteedi parandamises. Tema sõnul ei peaks kõige eesmärk olema asjade odavamaks ja efektiivsemaks muutmine, vaid asjade edendamine. Bernmar lisas, et konservatiivide juhitud koalitsiooni valitsemisajal (aastatel 2005-2014) arutleti vaid, kuidas rohkem töötada, kuid nüüd soovitakse arutleda hoopis selle üle, kuidas elada pikka tööelu, ilma et inimesed hävitaks oma keha ära enne 60-aastaseks saamist.

Allikad: The Guardian, The Local 1, 2

Foto: mulpr.com

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.