25. novembril avaldas Postimees artikli sularaha peatsest lõpust ning SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel kommenteeris ERR-ile, et sularaha kaob käibelt tõenäoliselt hiljemalt viie aasta pärast. Telegram näeb siin suurt ohtu vabadusele ja privaatsusele. Ka Koppel tõdes, et mõte sellest, et igast tema majandustehingust märk maha jääb, tekitab veidi ebamugavust.

2012. aastal räägiti sellest, et esimeseks sularahavabaks riigiks võib saada Rootsi ja seda juba paarikümne aasta sees. Nüüd, aasta hiljem, ennustatakse vähemalt Lääne maailmale sularaha lõppu juba kümne aasta pärast. The Telegraph kirjutas, et krediitkaardid võtavad sularaha koha aastaks 2022.

Samuti on öeldud, et plastik võib sootuks kaduda ning tulevikus saab maksta näiteks sõrmejälje, silma skanneeringu, elektroonilise käevõru või kätte sisestatud kiibi abil.

Futuroloog Peter Cochrane kommenteeris The Telegraphile, et aastaks 2015 sooritatakse enamus makseid kontaktivabalt – kaovad ka krediitkaardid ning üle võtavad mobiilsed seadmed. See ei tähenda ainult telefone vaid ka näiteks elektroonilisi käevõrusid. Ta lisas, et küsimus ei ole enam tehnoloogia kättesaadavuses, vaid selles, kas inimesed neid võimalusi aktsepteerivad.

Futuroloog Ian Pearson on seisukohal, et kiipe peaks suurem osa inimestest liiga invasiivseks. Tema arvates kaasneksid aga sõrmejälgedega suured turvariskid, kuna neid andmeid on võimalik häkkida ning erinevalt krediitkaartidest ei ole võimalik sõrmejälgi “kinni panna”.

Peeter Koppel: usutavasti jääb peale tehnoloogia ja soov kontrollida

“Arenenud maailmas on sularaha kadumise või selle täieliku marginaliseerumise kaks peapõhjust tehnoloogia areng ning riikide soov maksutulu suurendada,” sõnas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ERR-ile.

“Me oleme jõudnud punkti, kus 300 aastat praegusega võrreldaval moel kasutusel olnud paberraha on lihtsalt anakronism. Sellega tegelemine, selle käibelhoidmine on tüütu ja ka kallis,” märkis privaatpanganduse strateeg.

“Samas isiklikult tunnistan, et olles ise igati seadusekuulekas ja viisakas inimene, tekitab mõte sellest, et igast minu majandustehingust märk maha jääb, siiski veidi ebamugavust. Ka kahtlen veidi, kas varimajanduse piirimail opereerivale väikeettevõtlusele surmahoobi andmine on ühiskonna seisukohalt kõige kasulikum?” sõnas Koppel.

Samas tõdes ta, et usutavasti jääb peale tehnoloogia ja soov kontrollida.

Allikad: Postimees, ERR, CBS, Telegraph, Telegraph 2

Loe lisaks: Guardian, Science Nordic

Pilt: Alamy

Toimetas Mariann Joonas