Fotod: Pixabay (jpeter2 + OpenClipart-Vectors) + Canva

ÜRO 2030. aasta tegevuskavas* sisalduvate 17 ÜRO säästva arengu eesmärgiga tutvudes võib esialgu tunduda, et need on kõik igati mõistlikud eesmärgid. Kes võiks olla vastu vaesuse ja nälja vähendamisele või infrastruktuuri, innovatsiooni ja tööstuse edendamisele? Trooja hobuse trikk seisneb selles, et nende eesmärkide poole püüdlemisega kaasneb kõige kohutavam sekkumine ning edevuse ja rumaluse vundamendiga bürokraadid kasutavad seda, et kehtestada valitsuste kontroll majanduse kõigi aspektide üle. Majandusteadlase Daniel Lacalle artikkel on tõlgitud veebiportaalist  Activist Post. 

Agenda 2030 ründab majandust ja põllumajandust ning peaaegu igasugust eraettevõtlust Euroopas, nii et meie tulevik hakkab meenutama ühiskonda, mida lämmatavad röövellik riik ja valitsusele lähedal seisvad zombid.

Õilsatel eesmärkidel on vastupidine mõju

Algatuseks hävitavad nad just selle tööstuse, mille tugevdamist 2030. aasta tegevuskavas rõhutatakse.

Kõige sekkuvamad poliitikud ründavad tõepoolest 2030. aasta tegevuskava, sest vaatamata väidetele on nende poliitikal alati vastupidine mõju sellele, mida nad näivad toetavat.

Kõikide parteide sotsialistid toetavad seda tegevuskava, mis ei edenda tööstust, majanduskasvu, võrdsust ega võitlust vaesuse või nälja vastu.

Agenda 2030 eesmärkide ärakasutamine on täpselt nagu Trooja hobune, mis varjab muljetavaldava ja armsa kingituse varjus sõjamehi, kes linna hävitavad.

Põllumajandus Euroopa Liidus kängub

Talude arv Euroopa Liidus on viimastel aastatel drastiliselt vähenenud. Eurostati andmetel oli 2020. aastal 9,1 miljonit põllumajandusettevõtet, mis on prognooside kohaselt 37 protsenti ehk ligikaudu 5,3 miljonit vähem kui 2005. aastal. See trend on alates 2020. aastast ainult allapoole liikunud.

Euroopa Komisjoni enda andmetel prognoositakse EL-i põllumajandusmaa vähenemist 2015–2030. aastatel 1,1 protsenti, eelkõige kahe põhirühma (põllumajandusmaa ja põlluharimine) vähenemise tõttu, mis prognooside kohaselt vähenevad vastavalt 4,0 protsenti ja 2,6 protsenti. See tähendab meie tuleviku hävitamist ning Euroopa sõltuvuse ja vaesuse suurendamist.

Tööstusliku infra hävitamine ei ole vastuvõetav. Rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel maksavad ettevõtted praegu elektri ja maagaasi eest kaks korda rohkem kui Hiinas või USA-s, kuna energiastrateegia on vale ja seda rakendavad aktivistid, kellel puuduvad teadmised tööstusest .

Ja kuidas on see bürokraatiaga põhjendatud?

“Jaotuse analüüs näitab, et EL-i madalam majanduskasv võrreldes muu maailmaga avaldas kõige negatiivsemat mõju tootmissektori panusele,” selgub Euroopa Komisjoni avaldatud uuringust.

Asi pole selles, et nad hävitavad tööstust, nii et ärge muretsege! Lihtsalt EL kasvab palju vähem kui varem. Põnev (pange tähele irooniat). Justkui poleks konkurentsivõime langus juba stagnatsiooni soodustav tegur.

Euroopa tööstuse ümarlaua raportis (Vision Paper 2024–2029) öeldakse, et Euroopa Liidu tööstuse turuosa maailmas on langenud 2001. aasta 21 protsendilt armetu 14,5 protsendini. Raport pakub ka positiivseid abinõusid. USA osakaal, samal perioodil oli see 21 protsenti, vähenes vähem oluliselt, 16,5 protsendini. Nad kinnitavad veel kord, et “äri on tugeva majanduse elujõud”.

„EL-i tööstussektor moodustab 16 protsenti SKT-st. See loob kaudselt miljoneid töökohti ja 25 protsenti otsestest töökohtadest. See on lisaks sissetulekute ja töökohtade loomisele oluline innovatsiooni edendamiseks ja tööjõu suutlikkuse tõstmiseks. Selle potentsiaal soodustada majanduskasvu ja õitsengut on õigeid tingimusi arvestades tohutu. Need tegurid näitavad, et Euroopa peab suurendama oma atraktiivsust välisinvestorite jaoks,” selgitab raport.