Kas te olete kuulnud, mis on Agenda 21? Kui ei, siis ärge tundke end halvasti, sest enamik inimesi ei ole. See on sisuliselt plaan “jätkusuutlikuks maailmaks“, mis võeti kasutusele ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Brasiilias Rio de Janeiros aastal 1992. Kuidas mõjutavad säästvat arengut ja rohelist mõtteviisi propageerivad globaalsed programmid tavainimeste elu, sellest räägib keskkonnaaktivist Rosa Koire oma intervjuus Alex Jonesiga.

Agenda 21* on vastu võetud enam kui 200 riigis ning seda on muudetud ja uuendatud teistel ÜRO keskkonnaalastel tippkohtumistel. Agenda 21 rõhutab, et keskkonnaprobleemid on põhjustatud inimtegevusest ja need on praegu planeedi suurimaks valupunktiks, millega tuleb tegeleda.

Seetõttu on Agenda 21 seadnud oma eesmärgiks reguleerida ja kontrollida planeedi elu inimkonna heaolu nimel, mis aga läheb sageli vastuollu inimeste isiku- ja põhivabaduste kaitsmisega. Kui inimkond on läbi aegade võidelnud vabaduse, õigluse ja mõistva suhtumise eest keskkonda, kus me elame, siis Agenda 21 edendajad usuvad, et inimtegevust tuleb “juhtida“, sest lasta inimestel ise omaenda otsuseid teha on “hävitav“ ja “ohtlik“.

Korporatsioonide võimu kasv keskkonna eest hoolitsemise sildi all

Kohtuekspertiisi kinnisvarahindaja Rosa Koire, kes on oma ametit pidanud 28 aastat, rääkis Agenda 21-st intervjuus ajakirjanik Alex Jonesiga. Koire ütleb, et ettevõtted peidavad oma erahuvi selliste sõnade taha nagu “säästev areng“ ja “arukas kasv“ ning korporatsioonid kasutavad keskkonda ettekäändena, et kasvatada oma võimu.

Endist keskkonnaaktivisti ja raamatu “Behind The Green Mask: U.N. Agenda 21“ autorit jahmatas see, et häid ideid nagu “jätkusuutlikkus“ ning “roheline mõtteviis“ kasutatakse pahatihti hoopis kodanike õiguste kärpimiseks.

Globaliseerimine vaesuse kaudu

Koire ütleb, et Agenda 21 õilsate eesmärkide taga peitub hoopis korporatsioonide kontroll kogu maa, vee, maavarade, taimede, loomade, ehitiste, hariduse, energia, info ja inimpopulatsiooni üle terves maailmas. Globaliseerimine on totalitaarne valitsemine, mis standardiseerib kõiki süsteeme ja mis avaldub korporatokraatiana.

Selle elluviimiseks on vaja madalapalgalisi töötajaid, ühtseid süsteeme maailmaturul ja konkurentsi hävitamist. Arendatakse uusi turge Euroopa Liidus, Ühendkuningriikides, Austraalias, Uus-Meremaal, Kanadas ja USA-s ning samas pole mingit lojaalsust olemasolevatel turgudel, mille kokkuvarisemine viib meid vaesusesse.

Mõelgem Hiinale, mille majandust eeskujuks tuuakse ning mida suurkorporatsioonid üles ehitavad, kuid milleks kasutatakse ära odavat tööjõudu linnades, mis on ebainimlik ja julm. Samuti võetakse jälgimise alla maapiirkonnad ja piiratakse linnast väljas elavate põllumeeste tegevust rangete regulatsioonidega. Kontrollitakse põldude rajamist ja veekasutust – see aga paneb põllumehed saagi vähesuse tõttu väljapääsmatusse olukorda, nii et enamik neist on sunnitud ümber asuma suurlinnadesse või eeslinnadesse.

“Kas me soovisime sellist kapitalistlikku olukorda, kus linnade arendamise ja linnastumisega koondatakse inimesed populatsiooni kontrollimiseks piiratud maa-alale selleks, et loodust säästa?“ küsib Koire ja vastab ise: “Ei, sest see rikub inimõigusi ning vabadust elada inimväärikalt.“

Linn kui hõlpsalt jälgitav inimvangla

Kes meist ei tahaks elada oma majas või uhkes korteris, omada autot ning sellega mugavalt tööl käia? See kõlab väga hästi, kuid paraku on see muutumas tänapäeva ühiskonnas peagu võimatuks: valitsused tõstavad makse, suurkorporatsioonid teenuste hindu, pangad intresse, et rahakotti täita ning lõpuks sunnib see rahahädas inimesed asuma elama oma eramajadest väikestesse korteritesse kesklinna või selle ümbrusesse, ilma et neil oleks raha isegi auto jaoks.

See omakorda aga tõstab vaesusest tingitud üldist kuritegevust, mis viib osa inimesi hoopis vanglaseinte vahele ja alguse saab mittetulundusühingute, avaliku- ja erasektori partnerlus, millest saab kasu ka valitsus. Agenda 21 protokoll lukustab üha kindlamini meid suurlinna, mille igal tänavanurgal on kaamera ja hoonetel näoskänner.

Maksud tõusevad üha ja aina enam inimesi läheb pankrotti ning meist kõigist saavad linnavangistuses ja vaesuses elavad inimesed, kel puudub igasugune privaatsus – maalib Koire tulevikust üsna lohutu pildi.

Vastupanuliikumine

Koire ütleb, et peale lendlehtede levitamise saab oma vastuseisu toimuvale näidata, hõivates valitsuse istungeid, kus kõne all on Agenda 21 säästva arengu teemad. Me peame näitama, et teame, milliseid ohte Agenda 21 enda peidab ja et globaalse ühiskonna kolm alussammast – majandus, ökoloogia ja sotsiaalne õiglus on vaid salakaval plaan totalitaarse diktatuuri kehtestamiseks, mida rahastavad suurkorporatsioonid.

* Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number „21“ tähistab 21. sajandit. Ka Eesti on ühinenud Agenda 21-ga.

Alex Jonesi intervjuud Rosa Koire’iga saad kuulata siit.

Infot Agenda 21 kohta vaata siit.

Raamatu „Behind The Green Mask: U.N. Agenda 21“ saad osta siit.

Toimetas Laur Raudsoo