Foto: Diliff / Wikimedia Commons (Keble´i kolledži kabel, Oxford)

Avaldame teise artikli Austraaliast pärit ajakirjaniku John Le Boni suuremahulisest uurimustööst “Ajaloo pettus”, mis pärineb viimasest Telegrami ajakirjast (esimest loe siit). Ajalugu kui akadeemiline valdkond on vaid ca 200 aastat vana – mida see aga tegelikult tähendab?

“Kui kõik aktsepteeriksid seda valet, mis partei kehtestab – kui kõik dokumendid kinnitavad seda sama –, siis saab selle vale tõlgendada ajalooks. Partei plakatil seisab: “Kes kontrollib minevikku, kontrollib tulevikku, kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku”.” – George Orwell

Et ajalugu põhjalikult uurida, tuleks uurida ajaloo ajalugu

Ajaloo eksperte teatakse kui “ajaloolasi” ja üldiselt on nii, et kui keegi soovib üldsuse poolt heakskiidetud ajaloolaseks saada, peaks ta õppima ajalugu akadeemilises asutuses. See tähendab, et olemaks ekspert ajaloos, peaks ta esmalt õppima ajalugu ülikoolis ja tegema endale mineviku selgeks nende inimeste abiga, kelle ülesanne on seda õpetada. Ta peab käima nende tundides, maksma kooli maksusid, läbima testid ja pärast kõike seda võib ka temast saada keegi, kes kvalifitseerub ajaloo valdkonnas. Ja kui tal õnnestub saada kõrgem kraad ajalooõpingutes, siis võib ta saada ka töökoha akadeemilises asutuses ning siis võib temast saada tunnustatud ajalooekspert – heausklik ajaloolane.

Kui me soovime põhjalikult uurida ametlikke lugusid ajaloost, siis peaksime alustama sellest, et uurime akadeemiaid endid. Millal nad alustasid õpetamist? Ja veel täpsemalt, millal nad alustasid ajaloo õpetamist? Ma olin sunnitud seda teemat sügavuti uurima hakkama pärast seda, kui lugesin Ameerika Ajaloo Assotsiatsiooni (American Historical Association – AHA) kodulehelt järgmist:

“Kui AHA 1884. aastal loodi, oli ajalugu õppekavana alles hiljuti tekkinud. Esimesed üksikud professorid ajaloo valdkonnas olid äsja ametisse määratud suuremate ülikoolide poolt 1870. aastatel. Kuni selle ajani olid ainult rikkad mehed, kellel oli vaba aega, saanud tegeleda ajaloo uurimise ja ajaloost kirjutamisega, kogudes oma arhiividesse ajaloolisi käsikirjasid.”

Mina pean ennast üpris skeptiliseks, kui teemaks on kokkulepitud ajalugu, aga isegi mina arvasin, et ajaloo õpetamise juured ulatuvad akadeemiate algusaegadeni välja. Aga selgub, et jutt käib ainult 19. sajandi lõpust. Ajalugu kui valdkond tõusis silmapaistvaks alles 19. sajandi lõpus. AHA-d peetakse üheks prominentsemaks omataoliseks assotsiatsiooniks maailmas ja nad annavad välja kõige mainekamat ajalooajakirja, aga minul tekkis selles osas kerge kahtlus – seega otsustasin uurida seda teemat edasi. Ehk teisisõnu: millal hakkasid kõige vanemad ülikoolid väidetavalt õpetama ajalugu kui konkreetset valdkonda?