Foto: Wikimedia Commons + Colemani raamatu “The Club of Rome” esikaas (ekraanikuva)

1968. aastal asutasid oletatavad filantroobid väga erilise klubi – Rooma klubi. Mõjukate ja austusväärsete mõtlejate ja filantroopide klubi, kelle õilis soov on muuta tulevik elamisväärsemaks ja päästa maailma meie kõigi jaoks. Kuid fassaadi taga on hirmutavad motiivid.

Kes Rooma klubist (Club of Rome) kuulnud on, seostab seda ideega grupist kõrge eetikaga inimestest, kes peavad silmas ainult ja ainult inimkonna heaolu – see on maailma tarkade eliit, kelle hinnanguid tuleb kuulda võtta ja nende järgi tegutseda.

Asutajad: Aurelio Peccei ja Alexander King

Ametlikult asutati Rooma klubi Itaalia töösturi Aurelio Peccei ja juhtiva Šoti teadlase Alexander Kingi vaimusünnitisena. King töötas mõnda aega Pariisi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) teaduse, tehnoloogia ja hariduse direktorina.

Lühidalt öeldes oli klubi ametlik eesmärk inimkonna tulevikuprobleemid võimalikult varakult läbi tervikliku, interdistsiplinaarse uurimistöö välja selgitada ja sõnastada võimalikud lahendused.

Konverentsiks kohtusid nad auväärses Accademia Nazionale dei Linceis, “Ilveste Akadeemias” või õigemini “ilvese-laadsete akadeemias”. See eriti nutikate akadeemia asutati juba 1603. aastal Roomas ning selle kuulsaim liige oli ei keegi muu kui Galileo Galilei.