Foto: Pixabay / ivabalk

2022. aasta septembri lõpus toimus Valges Majas nälja, toitumise ja tervise teemaline konverents, mille käigus president Biden seadis julge sihtmärgi “lõpetada maailmas nälg ning suurendada tervislikku toitumist ja kehalist aktiivsust aastaks 2030”. Programmi eesmärk on kaotada toitumisega seotud haigused, samal ajal “vähendades erinevusi kõige enam mõjutatud kogukondade vahel”. Esmapilgul võib ju tunduda, et valitsuse huvi toitumise vastu ja selle mõju mõistmine rahvatervisele on suurepärane uudis. Aga kas asjad on ikka sellised, nagu need paistavad, analüüsib dr Mercola.

Konverentsi käigus esitati pikk nimekiri ettevõtetest ning kodaniku-, akadeemilistest ja heategevusorganisatsioonidest, mis valiti selleks, et sillutada teed tervise ja heaolu poole.

Toogem välja mõned toidu kättesaadavuse ja taskukohasuse toitumise eest pingutavad ettevõtted: nt Danone, Dole, Instacart ja Walgreens võimaldavad tarbijatel teha tervislikke valikuid, ka Rockefelleri sihtasutus on osa rühmast, kes tegeleb täiustatud toitumise ja toiduga kindlustatuse uurimisega.

Kuidas muutust plaanitakse? Alustuseks on Biden eraldanud 8 miljardit dollarit, et rahastada ettevõtteid, mis viivad läbi toitumise sõeluuringuid ja integreerivad toitumise tervishoidu vastavatele lahendustele keskenduvaid idufirmasid ning heategevusettevõtteid, kes “parandavad juurdepääsu toitvale toidule, edendavad tervislikke valikuid ning suurendavad füüsilist koormust”.

Ent uuriva ajakirjaniku Corey Lyni sõnul on selle narratiivi eesmärk veenda kõiki, et suurimad toitumisprobleemid on tingitud COVIDist ja kliimamuutustest. Tegelikkus on aga pigem see, et majanduslangus, mis on tingitud sulgemistest, tarneahela häiretest, tuhandete ettevõtete tegevuse lõpetamisest, tahtlikust inflatsioonist ja organiseeritud plaandeemia ajal ja pärast seda ära kasutatud terviseseisunditest, on põhjustanud sissetulekute kaotuse ja suutmatuse endale lubada toitu ja kütet ning häirib paljude inimeste heaolu.”

Mis on „toidurevolutsiooni“ eesmärk?

Nagu Lynn kirjeldas, on selle “toidurevolutsiooni” eesmärk kolmekordne ja sellel pole midagi pistmist tervisliku toidu kättesaadavuse parandamise ja haiguskoormuse vähendamisega, vaid asi on tegelikult rahvastiku kontrolli all hoidmises toidu kaudu. Kuidas siis?

1. Võimalikult paljude inimeste kaasamine SNAP-i (täiendav toitumisabi) ja WIC-i (naised, imikud ja lapsed) programmidesse, et oste ja kulutusi saaks kontrollida digitaalsete vahendite kaudu. Lõppkokkuvõttes on eesmärk panna inimesed sõltuma „sotsialistlikust“ toidusüsteemist, mis põhineb valitsuse abikavadel.
2. Toidu ja toitumise integreerimine tervishoiuga, et toidu- ja tervisepoliitika oleks ühe katuse all. See hõlbustab uute poliitikate loomist, rahastamist ja kontrolli mõlema valdkonna üle. Toiduostud ja tervisekaardid seotakse kodanike vaktsiinipassi/digitaalse identiteediga, mis sisaldab ka isiku haridusdokumente, reisidokumente, töödokumente ja pangakontosid.

“See on üks suur üldplaan. Koolitades tuhandeid arste selles uues mudelis “toit on meditsiin”, toitumise sõeluuringuid, meditsiinilisi toite ja retseptide koostamist, panevad nad sellele kõigele aluse,” kirjutab Lynn.

Ta lisab: “Toit on meditsiin” on märksõnad, mida kasutatakse kampaaniate tegemiseks, programmide käivitamiseks, poliitika ja rahastamise muutmiseks, andmete koondamiseks, tervishoiutööstuse sidumiseks toiduainetega ning lõpuks inimeste sõelumiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks toidu kaudu.”

3. Toidustandardite, toidukategooriate ja toitumise muutumine — traditsiooniline teravilja- ja taimekasvatus asendatakse patenteeritud GMO seemnete vertikaalse kasvuga siseruumides, loomakasvatust aga vähendatakse, et asendada putukafarmid (nn mikrokarjakasvatus), geenitöötlusega toit ja laboris kasvatatud liha.