Reedel möödub nädal aega maailma ühe tuntuima häkkeri Barnaby Jacki surmast, kes pidi augusti esimesel päeval esinema demonstratsiooniga, kuidas on võimalik manipuleerida südamestimulaatoritega. Jacki surmapõhjust pole veel avalikustatud ning võib mööduda veel mitu nädalat, enne kui midagi ilmneb. 35-aastase elujõulise mehe surm nädal aga enne tähtsat etteastet on paratamatult enam kui kummaline ning see on pannud jahvatama ka vandenõuveskid.

Barnany Jack sai maailmakuulsaks 2010. aastal, kui ta tõestas häkkerite konverentsil Black Hat, et pangaautomaadid on väga ebaturvalised, kui neile läheneda tarkvara kaudu. Ta suutis automaati sisse häkkida ja panna masina rahatähti välja sülitama, ilma seejuures masinat puudutamata. Samuti oli tal ligipääs teiste kasutajate tundlikule informatsioonile.

Eelmisel aastal murdis küberturvalisuse ekspert sisse insuliinipumpa ning demonstreeris, kuidas on võimalik anda inimesele 100 meetri kauguselt vale insuliinidoos või keelata seadmel tervise olukorra kohta hoiatust andmast.

Sellel aastal pidi Jack sisse murdma wifi abil seadistatavasse südamestimulaatorisse ning näitama, kuidas saab kaugjuhtimisega inimest tapa või talle elektrilöök anda. Tõsiasi, et sellised turvaaugud stimulaatorites on, peaks muretsema panema ligi kolme miljardit ameeriklast, kellele taoline stimulaator paigutatud on.

Teooriad, mis Jacki surma ümber internetis liiguvad, peavad süüdlasteks NSA-d, meditsiiniseadmete tootjaid või CIA-d, kes ei tahtnud teema tõstatamist. Üks huvitavamaid teooriaid räägib aga, et Jack koristati ära, sest just tema oli see, tänu kellele sai võimalikuks uuriva ajakirjaniku Michael Hastingsi autoõnnetus. Nimelt liikusid ka Hastingsi surma puhul algusest peale teooriad, et auto mitte ei kaotanud juhitavust, vaid et auto ajusse oli sisse häkitud.

Vaata demonstratsiooni ATM-iga, mis Jacki maailmakuulsaks tegi:

Allikad: Heavy, International Business Times, Red Ice Creations, Bloomberg

Foto: rt.com

Toimetas Maarja Aljas