Pärast üle 10 aasta tagasi toimunud 11. septembri rünnakuid on inimeste õigused privaatsusele aina kahanenud, eriti USA-s. Turvalisuse suurendamiseks on toimunud pöördumatud muudatused alates sellest, et lennujaamade turvakontrollid pidid läbima range ümberkujundamise, lõpetades sellega, et võõrastel inimestel on ligipääs tsiviilkodanike emailidele.

Skannerid

Pärast 9/11 rünnakuid võeti kasutusele näiteks kiirgusseireseadmed, et kontrollida riiki saabuvaid veosed, kuigi nende vajalikkus ja kasulikkus on kahtlase väärtusega. Transpordi Turvalisuse Ameti (TSA) kasutusele võetud tehnoloogiad paistavad küll töötavat ning need on levinud ka teistesse riikidesse, kuid need tekitavad paljudes inimestes kõhedust.

Esimesed millimeeterlaine kiirguse ja röntgenkiirguse (X-ray backscatter) tehnoloogiatel põhinevad röntgenskannerid võeti lennujaamades kasutusele 2007. aastal. 78 USA lennujaamas on kokku 488 sellist masinat. Pildid, mida masinad toodavad, on väga paljastavad ning seetõttu on tekitanud palju privaatsusega seotud probleeme.

Sarnane on lugu ka sissetuleva kauba ja veoste kontrollimisega. 2003. aastal oli Ameerika Ühendriikide ühes sadamas vaid üks kiirgusskänner. Nüüd kontrollitakse kõiki veoseid, ka neid, mis saabuvad maismaa kaudu. Lisaks on avastatud, et paljud skannerid annavad valepositiivseid tulemusi.

Näotuvastus

2000. aastal testiti esimesi näotuvastustehnoloogiaid. Need aparaadid ei andnud aga õigeid tulemusi, kui isiku nägu liikus või näoilme ja valgus muutusid. Insenerid ja arvutiteadlased tegid sel alal aga aastatel 2000-2006 läbi tohutu arengu. Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et isegi Facebook, Apple’i iPhoto ja Google’i Picasa võimaldavad nägude tuvastust. Augustis nõudis üks saksa mees Facebookilt, et selline võimalus keelataks, sest see rikub Euroopa privaatsusseaduseid.

Biorelvade tuvastamine

Ainsad usaldusväärsed bioloogiliste relvade tuvastajad enne 9/11 olid liikuvad laborid. USAs oli selleks spetsiaalse varustusega Humvee, mille opereerimiseks oli vaja nelja tehnikut. Bio-Seeq Plus on aga Inglismaal Smiths Detections’i poolt toodetud 3-kilone aparaat, mis tuvastab katku, põrnatõve ja teised nakkused vaid tunni ajaga. Sellised aparaadid ei anna aga kindlasti nii täpseid tulemusi nagu karantiin ja seega pole piisavalt usaldusväärsed.

Kontroll lõhkeainete osas

2002. aastal kontrolliti reisijaid ja veoseid harva lõhkeainete suhtes ning selleks ei kasutatud spetsiaalset lõhkeainete tuvastamiseks mõeldud masinaid. Uued aparaadid (puffers) on aga mõeldud vaid lõhkeainete ja teiste keemiliste salakaupade olemasolu kindlakstegemiseks. Alates 11. septembrist 2001 on USA-s paigaldatud 1200 sellist masinat, millest 94 on lennujaamades. Transpordi Turvalisuse Amet on aga hakanud aparaate järk-järgult vähendama, sest nende hoolduskulud on liiga suured.

Valvsuse ärkamine

Kuna karmistunud turvameetmed on muutunud osaks inimeste igapäevaelus, siis ei saa paljud arugi, et midagi oleks teisiti ning võtavad muutusi iseenesestmõistetavalt. “Mõned asjaolud on tõesti veidi segased,“ ütles Ameerika Teadlaste Föderatsiooni juht Steven Aftergood. “Võib öelda, et inimeste privaatsust on tegelikult mõjutatud juba aastaid, aga alles nüüd hakkavad nad sellest aru saama,“ selgitas ta.

5. juunil avalikustas Briti ajaleht The Guardian info selle kohta, et USA Riiklik Julgeolekuagentuur (NSA) salvestab ja kuulab pealt kümnete miljonite inimeste telefonikõnesid. 7. juunil tegid The Guardian ja The Washington Post teatavaks, et NSA-l on ligipääas ka üheksa suure kompanii serveritele, nende hulgas ka Microsoft, Yahoo, Google ja Facebook.

Sellest tekkinud kära tõttu pidi president Barack Obama pidama kaitsekõne, milles sõnas: “Ma arvan, et kõik peaksid aru saama, et on vaja teha kopromisse.“ Ta lisas, et täielik turvalisus ja sajaprotsendiline privaatsus ei saa käia käsikäes ning ühiskonnas on teinekord vaja teha teatud valikuid. Tema sõnul on igasugune diskussioon ühiskonnas teretulnud, kuid valitsus peab siiski leidma tasakaalu turvalisuse ja tsiviilõiguste vahel.

Brennani Õiguskeskuse vabaduse ja riigi julgeoleku programmi kaasdirektor Elizabeth Goitein ütles, et need paljastused võiksid mõjuda ameeriklastele äratuskellana. Ta nentis, et kuigi Obama üleskutsed diskussioonidele on väga toredad, siis on siiski neid raske pidada, kuna see inimesi luurav programm on juba töös. Samuti on väitlusi raske pidada, kui föderaalametnikud hoiavad paljusid asju veel saladuses.

USA Tehnilise Järelealve Ameti (Information Security Oversight Office) andmetel kulutas 2011. aastal USA valitsus 11,3 miljardit dollarit julgeolekule. See on kolm korda rohkem kui aastal 1999.

Enne 11. septembri rünnakuid, aastal 2000, kiitis Välisluure Järelevalve Kohus (FISA) heaks 1003 pealtkuulamise ja läbiotsimise taotlust. Eelmisel aastal kinnitasid nad aga juba 1789 elektroonilise järelevalve taotlust ja 212 salajast juurdepääsu äridokumentidele. See tähendab kinnitamiste hulga 99,5-protsendilist kasvu.

Allikad: Herald News, Flight Global, IEEE Spectrum

Foto: whatistaxed.com

Toimetas Stinne Loo