Foto: weforum.org

“Tere tulemast Suure Lähtestamise teise faasi: sõda. Kui pandeemia aklimatiseeris maailma sulgemistega, normaliseeris eksperimentaalsete ravimite aktsepteerimise, põhjustades väikeste ja keskmise suurusega äride hävitamise tõttu suurima jõukuse ülekandumise korporatsioonidele ja kohandas tööjõu operatsioonide lihasmälu, et valmistuda küberneetiliseks tulevikuks, siis oli vaja täiendavat vektorit, et kiirendada majanduslik kokkuvarisemine enne, kui riigid jõuavad end “taas paremini üles ehitada”. Allpool kirjeldan mitmeid viise, kuidas praegune Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt on Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum – WEF) Suure Lähtestamise (Great Reset) tegevuskava järgmine katalüsaator, mida toetavad ülemaailmsete sidusrühmade omavahel seotud võrgustik ning avaliku ja erasektori partnerluste hajus võrgustik,” kirjutab blogi winteroak.org.uk teravapilguline poliitvaatleja Paul Cudenec. Avaldame artikli tõlke.

1. Sõda Venemaa ja Ukraina vahel põhjustab juba praegu enneolematuid häireid ülemaailmsetes tarneahelates, süvendab kütusepuudust ja kutsub esile kroonilise inflatsioonitaseme.

Kui geopoliitilised pinged muutuvad pikale venivaks konfliktiks NATO ja Hiina-Vene telje vahel, võib teine kokkutõmbumine viia majanduse stagnatsiooni.

Järgnevatel aastatel sunnib allajäänud majanduskasvu ja kiire inflatsiooni kombinatsioon globaalse majanduse alamklassi sõlmima mikrotöölepinguid ja looma madalapalgalisi töökohti arenevas teenindusmajanduses.

Järjekordne majanduslangus suurendab globaalset ressursside janu, kitsendab isemajandamise võimalusi ja tõstab oluliselt sõltuvust valitsuse toetustest.

Kuna silmapiiril on märkimisväärse osa maailma tööjõu kahanemine, võib see olla eelmänguks universaalse põhisissetuleku kehtestamisele, mis tooks kaasa väga kihistunud uusfeodaalse korra.

Seetõttu näib Maailma Majandusfoorumi kurjakuulutav ennustus, et “me ei oma 2030. aastaks midagi ja oleme õnnelikud”, rulluvat lahti kohutava kiirusega.

2. Sõja põhjustatud majanduslangus toob kaasa ülemaailmse tööjõu dramaatilise vähenemise.

Suure Lähtestamise arhitektid on seda suundumust juba mitu aastat ette näinud ja kasutavad seda majanduslikku turbulentsi ära, edendades murranguliste tehnoloogiate rolli, et tulla toime ülemaailmsete väljakutsetega ja muuta põhjalikult traditsioonilisi ärimustreid, et pidada sammu kiirete tehnoloogiamuutustega.

Sarnaselt pandeemiaga sõltub katastroofivalmidus konfliktide ajastul olulisel määral valmisolekust võtta omaks konkreetsed tehnoloogilised uuendused avalikus ja erasfääris, et tulevased põlvkonnad saaksid rahuldada Suure Lähtestamise tööjõuvajadust.

Klaus Schwabi üllitise „Neljanda tööstusrevolutsiooni tuleviku kujundamine” läbiv teema on see, et murrangulised tehnoloogilised ja teaduslikud uuendused ei taandu enam meid ümbritsevasse füüsilisse maailma, vaid neist saavad meie endi laiendused.

Ta rõhutab esilekerkivate tehnoloogiate ülimuslikkust järgmise põlvkonna tööjõu hulgas ja rõhutab kiireloomulist edasiminekut plaanidega digiteerida globaalse tööjõu mitmed aspektid skaleeritavate tehnoloogiapõhiste lahenduste kaudu.

Need, kes juhivad Suurt Lähtestamist, püüavad maandada geopoliitilisi riske, luues uusi turge, mis tiirlevad digitaalsete uuenduste, e-strateegiate, kaugtöö, tehisintellekti, robootika, nanotehnoloogia, asjade interneti ja kehade interneti ümber.

AI tehnoloogiate kasutuselevõtu tohutu kiirus viitab sellele, et selliste tehnoloogiate optimeerimine mõjutab esialgu traditsioonilisi tööstusharusid ja kutsealasid, mis pakuvad turvavõrku sadadele miljonitele töötajatele põllumajanduses, jaekaubanduses, toitlustuses, tootmises ja kulleritööstuses.

Kuid automatiseerimine robotite, nutika tarkvara ja masinõppe näol ei piirdu rutiinsete, korduvate ja etteaimatavate töödega.

AI-süsteemid on vajalikud ka erinevate valgekraede töökohtade hulgimüügi automatiseerimise äärel, eriti valdkondades, mis hõlmavad teabe töötlemist ja mustrite tuvastamist, nagu näiteks raamatupidamine, personalijuhtimine ja keskastme juhtide ametid.

Kuigi tulevaste tööhõivetrendide prognoosimine pole lihtne ülesanne, võib kindlalt väita, et pandeemiate ja sõdade koosoht tähendab, et tööjõud on enneolematu ümberkorralduse äärel, kuna tehnoloogia kujundab ümber logistikat, mis võib ohustada sadu miljoneid sini- ja valgekraede töökohti, mille tulemuseks on ajaloo suurim ja kiireim töökohtade ümberpaigutamine ning varem mõeldamatu tööturu nihe.

Kuigi on pikka aega oodatud, et tehnoloogia laialdasema kasutamisega erasektoris kaob tohutul arvul töökohti, kiirendavad pandeemilised sulgemised ja eelseisvad sõjast tingitud häired seda protsessi ning paljudel ettevõtetel ei jää muud võimalust kui koondada töötajaid ja asendada need loominguliste tehnoloogiliste lahendustega pelgalt oma ettevõtte ellujäämise huvides.

Teisisõnu, paljud eelseisvatel aastatel kaotatavad töökohad olid juba liikumas koondamise suunas ja neid ei ole tõenäoliselt võimalik taastada, kui “tolm on ära pühitud”.

3. Sõda on oluliselt vähendanud Euroopa sõltuvust Venemaa energiasektorist ning tugevdanud ÜRO säästva arengu eesmärkide ja nullheite kesksust, mis on Suure Lähtestamise keskmes.

Suure Lähtestamise sammus marssivad poliitikakujundajad on ära kasutanud Venemaa-vastaseid karme sanktsioone, kiirendades üleminekut “rohelise” energia poole, korrates, kui oluline on dekarboniseerimise osa “kliimamuutuste vastases võitluses”.

Oleks aga väga lühinägelik eeldada, et Suur Lähtestamine on lõppkokkuvõttes suunatud nn rohelise vesiniku ja süsinikuneutraalsete sünteetiliste kütuste õiglasele jaotusele, mis asendavad bensiini ja diislikütust.

Kuigi ÜRO säästva arengu eesmärgid on pandeemiajärgse taastumise seisukohast üliolulised, on need veelgi olulisemad aktsionäride kapitalismi ümberkujundamiseks, mida Davosi eliit kiidab nüüd kui “aktsionäride kapitalismi”.

Majanduslikus mõttes viitab see süsteemile, kus valitsused ei ole enam riigi poliitika lõplikud otsustajad, kuna valimata erakorporatsioonid muutuvad ühiskonna de facto usaldusisikuteks, kes võtavad endale otsese vastutuse makromajandusliku koostöö kaudu maailma sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaprobleemide lahendamise eest – see on globaalse valitsemise mitut sidusrühma hõlmav mudel.

Sellise majandusliku konstruktsiooni korral saavad varahalduskonglomeraadid globaalse kapitali voogu ümber suunata, viies investeeringud vastavusse ÜRO säästva arengu eesmärkidega ja konfigureerides need keskkonna-, sotsiaal- ja ettevõttejuhtimise (ESG) nõuetele vastavaks nii, et katastroofile saab rajada uusi rahvusvahelisi turge – potentsiaalselt tähendab see sadade miljonite inimeste viletsusse langemist, kes on pihta saanud sõja põhjustatud majanduskrahhis.

Seetõttu annab sõda valitsustele tohutu tõuke, et nad püüaksid aktiivselt energiasõltumatust taotleda, kujundada turge “rohelise ja kaasava majanduskasvu” suunas ning lõpuks nihutada elanikkonda piiramis- ja kaubandussüsteemi poole, mida muidu tuntakse süsinikdioksiidi krediidimajandusena.

See koondab võimu sidusrühmade kapitalistide kätte kapitalismi nn taasleiutamise heatahtliku sildi all õiglasemate ja rohelisemate vahenditega, kasutades petlikke loosungeid nagu “Taasehitage paremini üles”, ilma kapitalismi igavese kasvu imperatiivsust ohverdamata.

4. Sõja põhjustatud toidupuudus on sünteetilise bioloogia tööstusele suur õnnistus, kuna digitaaltehnoloogiate lähenemine materjaliteadusele ja bioloogiale muudab põllumajandussektorit põhjalikult ning soodustab taimepõhiste ja laboris kasvatatavate alternatiivide kasutuselevõttu globaalses mastaabis.

Venemaa ja Ukraina on mõlemad maailma “leivaaidad” ning teravilja, väetiste, taimeõlide ja oluliste toiduainete kriitiline nappus suurendab biotehnoloogia tähtsust toiduga kindlustatuse ja jätkusuutlikkuse seisukohast ning sünnitab mitu liha imitatsiooni arendavat idufirmat, mis sarnaneb ettevõttega Impossible Foods, mida kaasrahastas Bill Gates.

Seetõttu võib eeldada, et valitsus reguleerib rohkem tööstuslikku toiduainete tootmist ja kasvatamist, mis toob lõppkokkuvõttes kasu põllumajandusettevõtetele ja biotehnoloogia investoritele, kuna toidusüsteemid kujundatakse ümber arenevate tehnoloogiate abil, et kasvatada “säästvaid” valke ja CRISPR-i geeniga muundatud patenteeritud põllukultuure.

5. Venemaa väljajätmine SWIFT-ist (The Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication) ennustab majanduse taastamist, mis tekitab täpselt sellise tagasilöögi, mis on vajalik suure hulga maailma elanikkonna koondamiseks tehnokraatlikku kontrollivõrku.

Nagu mitmed majandusteadlased on arvanud, innustab SWIFTi, CHIPSi (The Clearing House Interbank Payments System) ja USA dollari relvastamine Venemaa vastu ainult geopoliitilisi rivaale – nagu Hiina – kiirendama dedollaratsiooni protsessi.

Venemaa-vastaste majandussanktsioonide peamine soodustaja näib olevat Hiina, kes suudab Euraasia turgu ümber kujundada, julgustades Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) ja BRICSi liikmesriike SWIFTi ökosüsteemist mööda minema ja arveldama piiriüleseid rahvusvahelisi makseid digitaalses jüaanis.

Kuigi nõudlus krüptovaluutade järele kasvab tohutult, julgustab see tõenäoliselt paljusid valitsusi üha enam reguleerima sektorit avalike plokiahelate kaudu ja jõustama mitmepoolset keeldu detsentraliseeritud krüptovaluutadele.

Üleminek krüptole võib olla peaproov, et lõpuks kiirendada föderaalse reguleeriva asutuse järelevalve all oleva programmeeritava raha plaanide koostamist, mis toob kaasa võimu suurenemise võimsa globaalse tehnokraatia kätte ja sulgeb seega meie orjastamise finantsasutuste võimu alla.

Usun, et see sõda viib valuutad pariteeti, kuulutades seega uut Bretton Woodsi tähetundi, mis tõotab muuta rahvusvahelise panganduse ja makromajandusliku koostöö toimimist keskpanga digitaalsete valuutade tulevase kasutuselevõtu kaudu.

6. See sõda tähistab suurt pöördepunkti globalistlikus püüdluses uue rahvusvahelise reglementeeritud korra järele, mis on ankurdatud Euraasias.

Nagu “geopoliitika isa” Halford Mackinder rohkem kui sajand tagasi arvas, on viimase 500 aasta jooksul kõigi globaalsete hegemoonide tõus võimalik tänu domineerimisele Euraasia üle. Samamoodi on nende langust seostatud kontrolli kaotamisega selles piirkonnas.

See põhjuslik seos geograafia ja võimu vahel ei ole jäänud märkamatuks WEFi esindavale sidusrühmade ülemaailmsele võrgustikule, kellest paljud on oodanud üleminekut multipolaarsele ajastule ja naasmist suurvõimude konkurentsi, keset USA poliitilise ja majandusliku mõju taandumist ning tungivat vajadust, mida tehnokraadid nimetavad nutikaks globaliseerumiseks.

Samal ajal kui Ameerika üritab meeleheitlikult oma suurriigi staatusest kinni hoida, ähvardavad Hiina majanduslik tõus ja Venemaa regionaalsed ambitsioonid Euraasia strateegilised teljepunktid (Lääne-Euroopa ja Aasia Vaikse ookeani piirkond) ümber mängida.

Piirkond, kus Ameerikal oli varem vaieldamatu hegemoonia, ei ole enam mõrade suhtes läbitungimatu ja me võime olla tunnistajaks valvevahetusele, mis muudab järsult globaalse jõu projektsiooni kalkulatsiooni.

Kuigi Hiina ambitsioonikas Belt and Road Initiative (BRI) (ülemaailmne infrastruktuuri arendamise strateegia, mille Hiina valitsus võttis 2013. aastal vastu, et investeerida ligi 70 riiki ja rahvusvahelisse organisatsiooni; seda peetakse Hiina liidri Xi Jinpingi välispoliitika keskpunktiks – toim.) võib ühendada maailma saared (Aasia, Aafrika ja Euroopa) ja põhjustada tektoonilise nihke globaalse võimu asukohas, on hiljutisel invasioonil Ukrainasse kaugeleulatuvad tagajärjed Hiina-Euroopa raudtee kaubaveole.

Ukraina president Zelenskõi väitis, et Ukraina võiks toimida BRI väravana Euroopasse. Seetõttu ei saa me ignoreerida Hiina tohutut osalust pingetes Ukraina teemal ega ka NATO ambitsiooni kontrollida Hiina tõusu piirkonnas, piirates Ukraina varade müüki Hiinale ja tehes kõik endast oleneva, et nurjata nn moodne siiditee.

Kuna sanktsioonid sunnivad Venemaad tugevdama kahepoolseid sidemeid Hiinaga ja täielikult integreeruma BRI-ga, võib Pan-Euraasia kaubandusblokk olla ümberkorraldus, mis sunnib globaalsete ühisvarade ühist valitsemist ja naasma USA erandlikkuse ajastusse.

7. Seoses spekulatsioonidega sõja pikaajalise mõju üle kahepoolsetele kaubavoogudele Hiina ja Euroopa vahel toob Venemaa-Ukraina konflikt Iisraeli – Suure Lähtestamise juhtiva pooldaja – veelgi suurema rahvusvahelise tähelepanu keskpunkti.

Lisaks on Hiina valitsus aastaid tunnistanud Iisraeli ülimuslikkust ülemaailmse tehnoloogiakeskusena ja kasutanud ära Iisraeli innovatsioonivõimekust, et toime tulla oma strateegiliste väljakutsetega.

Seetõttu mõjutab Naftali Benneti vahendus Moskva ja Kiievi vahel tõenäoliselt BRI olulist rolli nii Hiina kui ka Iisraeli piirkondliku ja ülemaailmse strateegilise jalajälje laiendamisel.

Iisraeli staatus tuleviku juhtivate tehnoloogiakeskuste ning Euroopat ja Lähis-Ida ühendava väravana on lahutamatult seotud füüsiliste infrastruktuuride võrguga nagu teed, raudteed, sadamad ja energiajuhtmed, mida Hiina on viimase kümnendi jooksul ehitanud.

Iisrael, kes on juba autotehnoloogia, robootika ja küberjulgeoleku jõuallikas, ihkab saada tuhandeaastases kuningriigis keskseks riigiks ning riigi tehnoloogilised idufirmad mängivad neljandas tööstusrevolutsioonis võtmerolli.

Oma arenevate suhete tugevdamine Hiinaga keset Venemaa-Ukraina kriisi võib aidata Iisraeli saavutada par excellence piirkondlikuks hegemooniks saamist, nii et suur osa tsentraliseeritud majanduslikust ja tehnoloogilisest jõust koondub Jeruusalemma.

Kui Iisrael alustab jõupingutusi oma eksporditurgude ja investeeringute mitmekesistamiseks USA-st eemale, tõstatab see olulise küsimuse: kas Iisrael on alles kujunemisjärgus, et oma julgeolekuhuvid USA-lt välja osta ja Hiina-Venemaa teljele tehtud panuseid maandada?

8. Nüüdseks on üldteada, et digitaalsed ID-d on Maailma Majandusfoorumi Suure Lähtestamise kava keskne osa ning neid tuleb ühtlustada kõigis tööstusharudes, tarneahelates ja turgudel, et edendada ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärke ning pakkuda individuaalseid ja integreeritud teenuseid tuleviku nutilinnades.

Paljud on mõelnud, kuidas sellist platvormi saab kasutada ülemaailmse tehnokraatliku elanikkonna kontrolli ja järgimise süsteemi sisseviimiseks, kaasates inimkonna uude ettevõtte väärtusahelasse, kus kodanikke “kaevandatakse” ESG investorite ja inimkapitali võlakirjaturgude andmekaubana ning neile määratakse sotsiaal- ja kliimaskoor selle põhjal, kui hästi need vastavad ÜRO säästva arengu eesmärkidele.

Inimeste ja ühendatud seadmete sujuv kontrollimine nutikeskkondades saab toimuda alles siis, kui meie biomeetria, tervisekaardid, rahandus, haridust tõendavad dokumendid, tarbijaharjumused, süsiniku jalajälg ja kogu inimkogemuste summa salvestatakse koostalitlusvõimelisesse andmebaasi, et teha kindlaks meie vastavus ÜRO säästva arengu eesmärkidega, sundides seega meie ühiskondlikku lepingut märkimisväärselt muutma.

Algselt reklaamiti avaliku ja erasektori partnerlussuhetes vaktsiinipasse digitaalsete ID-de sisenemispunktina. Nüüd, kui selline loogika on välja kujunenud, tekib küsimus, kuidas võivad praegused geopoliitilised pinged kaasa aidata uue digitaalse ökosüsteemi võtmesõlme skaleerimisele.

Ukrainat on traditsiooniliselt nimetatud Euroopa leivaaidaks ja koos Venemaaga on mõlemad riigid peamised teravilja tarnijad maailmas. Seetõttu on sõjas kaupade ja inflatsiooni jaoks õhus kõik “musta luige” omadused.

Arvan, et globaalse tarneprobleemi tõttu kokkuvarisemise äärel oleva majandusega kaasnevad majandusvärinad põhjustavad sõjaaegseid hädaolukordi kogu maailmas ja avalikkusel kästakse arvestada enda varustamisel normeerimisega.

Kui see on tehtud, võib keskpanga digitaalvaluutadega liidestavate digitaalsete ID-de mitmepoolset kasutuselevõttu reklaamida kui lahendust majapidamistoidu tõhusaks haldamiseks ja jaotamiseks enneolematus hädaolukorras ja erakorralises olukorras.

Inglismaa keskpank on juba välja pakkunud programmeeritava sularaha, mida saab kulutada ainult esmatarbekaupade või kaupade ostmiseks, mida tööandja või valitsus peab mõistlikuks.

Kui väljastajale antakse kontroll selle üle, kuidas saaja seda kulutab, muutub peaaegu võimatuks adekvaatne toimimine ilma digi-ID-ta, mida on vaja toidupakkide vastuvõtmiseks ja põhiliste elatusvahendite hankimiseks. Mõelge UBI-le (universal basic income ehk kodanikupalk).

Kui toiduainete inflatsioon jätkub tõusuteel ilma vähenemise märkideta, võivad valitsused kehtestada hinnakontrolli normide määramise näol ja ratsioonikirjeid võidakse registreerida digitaalse ID plokiahela arveraamatutesse, et jälgida meie süsinikujalajälge ja tarbimisharjumusi riikliku hädaolukorra ajal.

9. Euroopa on otse tulejoonel, kui NATO ja Hiina-Vene telje vahel on käimas hübriidsõda.

Oleks hoolimatu ignoreerida selget ja praegust ohtu, mida kujutab endast küberrünnak pankade ja eluliselt olulise infrastruktuuri vastu või isegi esialgne ja taktikaline tuumavahetus mandritevaheliste ballistiliste rakettidega (ICBM).

Ma ei saa aru, kuidas vastastikku tagatud hävitamise doktriin ei piira ühtegi sõdivat osapoolt, nii et termotuumalangus on ebatõenäoline.

Kaugjuurdepääsu tehnoloogiate kasutamine süsteemimälu kustutamiseks SWIFT-pangaaparaadist või piiriülesest pankadevahelisest maksesüsteemist võib aga potentsiaalselt muuta suure osa rahvusvahelisest majandusest mittetoimivaks ja lükata dollar hävingusse.

Kui selline kataklüsmiline sündmus peaks aset leidma, toob see kahtlemata kaasa kasvavaid nõudmisi küberturvalisuse ümberkorraldamiseks.

Sellise sündmuse tagajärjed võivad väga hästi kehtestada uue globaalse turvaprotokolli, mille kohaselt peab kodanikel olema vajaliku riikliku turvameetmena digitaalne ID.

Võib ette kujutada, kuidas üleriigilise küberrünnaku järel internetile või avalikele teenustele juurdepääs võib nõuda kodanikelt digi-ID-d, et kinnitada, et nende võrgutegevused ja -tehingud pärinevad legitiimsest ja mittepahatahtlikust allikast.

Kokkusattumusi on poliitikas vähe.

1o. Selle sõja majanduslikud tagajärjed on nii katastroofilised, et valitsused ja avalik sektor vajavad rahastamispuuduse kõrvaldamiseks märkimisväärset erakapitali süsti.

See muudab traditsioonilise võimude lahususe keskpankade ja valitsuste vahel iganenuks, kuna esimesed võivad ebaproportsionaalselt mõjutada rahvusriikide fiskaaltrajektoori, mille suveräänsust õõnestab valitsuste laiaulatuslik hõivamine keskpankade ja riskifondide valitsuste poolt.

Seetõttu tõstab rahvusriigi mudeli järk-järgult ümber globaalne tehnokraatia, mis koosneb valimata konsortsiumist tööstusjuhtidest, keskpanganduse oligarhidest ja erafinantsasutustest, millest enamik on valdavalt valitsusvälised korporatiivsed osalejad, kes üritavad ümber korraldada globaalset juhtimist ja osaleda ülemaailmses otsustusprotsessis.

Seetõttu ei otsustata rahvusvaheliste suhete tulevikku ega sotsiaalseid, majanduslikke ega poliitilisi muutusi, mis maailmas praegu “pandeemia” ja Venemaa-Ukraina konflikti valguses toimuvad, mitmepoolsuse ja suveräänsete riikide valitud esindajate kaudu.

Pigem otsustatakse see mitme sidusrühma partnerluste võrgustiku kaudu, mis on ajendatud otstarbekuse poliitikast ja ei vastuta ühegi valijaskonna ega riigi ees ning kelle jaoks on suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguse mõisted mõttetud.

Allikas: winteroak.org.uk

Tõlkis ja toimetas Hando Tõnumaa