Ebasobiva sisuga veebilehtede blokeerimine laste kaitsmise eesmärgil on muutumas aina tavapärasemaks. Paljud võtavad seda iseenesestmõistevalt ning usuvad, et see on isegi hea, kui “halb kraam“ vaikimisi välja filtreeritakse. Tihti võib selline tsensuur aga kaasa tuua jaburaid olukordi, nagu kirjeldatakse Briti rahvusraamatukogu näitel portaalis Techdirt.

Briti blogija W. H. Forsyth kirjedab, kuidas ta istus Briti rahvusraamatukogus ja töötas oma uue raamatu kallal. Ta soovis kiiresti kontrollida ühte konkreetset kohta “Hamletis” ning sisestas oma arvutis otsingureale “Hamlet MIT“, kuna Massachusettsi tehnoloogiainstituut (Massachusetts Institute of Technology – MIT) on kogu Shakespeare’i loomingu internetti üles pannud. Otsingu vastusena sai mees teate, et otsitav leht on blokeeritud vägivaldse sisu tõttu.

Nördinud raamatukogukasutaja pidas ülimalt irooniliseks, et Briti raamatukogu ei võimalda pääsu kõige tuntuma kohaliku autori töödele ning otsis selgitust raamatukogu töötajate käest, püüdes neile asja absurdsust selgeks teha. Lahenduseni jõudmine võttis aga tükk aega.

Näiteks raamatukogu IT-osakond leidis, et nemad ei saa sinna midagi parata, sest “Hamletit” blokeeris rahvusraamatukogu Wi-Fi võrk ning nende arvates polnud sel midagi tegemist nende osakonnaga ega ka mitte Briti rahvusraamatukoguga. Tegelikult peaks vaba ligipääs internetile olema raamatukogu üks auasju, sest tegemist on väga olulise töövahendi ning infoallikaga. Tõsiasi, et raamatukogu töötajad sellest aru ei saanud, on äärmiselt kummastav.

Samal teemal saadetud Twitteri säuts saavutas paremaid tulemusi, kui otse raamatukogu töötajate poole pöördumine – kõigest 12 minutit hiljem sai mees raamatukogu teatmeosakonnalt samuti Twitteri vahendusel vastuse, et filtreerimise tarkvarasse on tehtud parandused.

Samal päeval kurtis teine Briti rahvusraamatukogu kasutaja, et filtreeringute tõttu on blokeeritud mitmete kuulsate maalide nägemine internetis. Näiteks Hendrick Goltziuse maal “Lott ja tema tütred“ ning Luca Giordano “Lapiitide ja kentauride võitlus“. Ning järgmisel päeval teatas veel üks lugeja Twitteri vahendusel sellest, et tal blokeeriti Tennysoni lugemine Gutenbergi projekti vahendusel, mis on vabatahtlikkuse alusel toimiv püüdlus digitaliseerida vanu klassikuid.

See, et kõik kasutajaid häirinud blokeeringud hiljem eemaldati, ei tee olematuks asjaolu, et neid ei oleks tohtinud algusest peale üldse olemas olla ning nad takistasid inimestel töö tegemist. On ärevust tekitav, kui selline oluline asutus, nagu Briti rahvusraamatukogu rakendab rutiinset ja läbimõtlemata tsensuuri ning seda nähtavasti ainult kellegi maitseeelistuste põhjal. Maitse üle aga teadagi ei vaielda.

Igausgune tsensuur muutub aga kõikjal päev päevalt aina suuremaks ning jääb vaid üle loota, et kunst ja väärtkirjandus päriselt põlu alla ei satu, nagu on juhtunud ajaloos juba mitmeid kordi.

Allikad: Tech Dirt, Wikipedia (Project Gutenberg)

Foto: grettyszerintavilag.com

Toimetas Katrin Suik