Foto: Adobe Stock + montaaž

Kui sa oled 40-aastane või vanem, siis tõenäoliselt mäletad 28. jaanuari 1986, mil toimus kosmosesüstik Challengeri katastroof. Miljonid inimesed üle maailma olid kogunenud televiisorite ette, et vaadata Challengeri kosmoselendu, kuid 73 sekundit pärast starti plahvatas raketi parempoolse tahkekütusekiirendi tihendi purunemise tõttu süstiku välispaak, tappes selle pardal olnud seitse meeskonnaliiget.

Katastroofi tunnistajateks oli televisiooniülekannete vahendusel ligi 17 protsenti ameeriklastest, sest süstiku pardal viibis programmi “Õpetaja kosmoses“ raames astronaut ja pedagoog Christa McAuliffe. Meedia pööras programmile palju tähelepanu, sest McAuliffe pidi olema esimene õpetaja kosmoses ja plaanitud oli ka koolitunni andmine kosmosest. Pardal viibis ka prantsuse muusiku Jean Michel Jarre’i sõber, astronaut ja saksofonist Ronald McNair, kelle tarbeks oli Jarre kirjutanud spetsiaalse loo, et seda kosmoses salvestada. Sellest pidi saama esimene kosmoses salvestatud teos ja lugu pidi ilmuma Jarre’i tulevasel albumil “Rendez-Vous“. Ron McNairil oli kavas osaleda saksofonisoologa kosmosest otseülekande vahendusel ka Jean-Michel Jarre’i kontserdil. Õnnetuse meediakajastus oli niivõrd võimas, et ühe uuringu kohaselt kuulis 85% küsitletud ameeriklastest süstiku katastroofist vähem kui tunni aja jooksul.

Õnnetuse peamiseks põhjuseks peetakse NASA hooletust

NASA sattus hiljem ränga kriitika alla, sest nad teadsid, et tihendid võivad olla ohtlikud ja neli inseneri olid korduvalt hoiatanud, et selline asi võib juhtuda, aga neid ei võetud kuulda enne, kui katastroof oli juba juhtunud. Meeskonna kabiin ja mitmed teised süstiku osad leiti ookeani põhjast pärast pikki otsingu- ja päästeoperatsioone. Meeskonna hukkumishetk pole täpselt teada; oletatavasti olid mõned meeskonna liikmed peale süstiku esmast purunemist ellu jäänud. Aga süstikul puudus avariiväljapääsu süsteem, meeskonna kabiini kokkupõrge ookeani pealispinnaga oli liiga ränk, et eluga pääseda. Katastroofile järgnes 32-kuuline paus NASA süstikuprogrammis ja president Ronald Reagani ettekirjutusel loodi Rogersi-nimeline erikomisjon, uurimaks õnnetuse asjaolusid. Komisjon leidis, et NASA üleüldine hooletus ja kergekäelised otsused olid õnnetuse peamised põhjused.

Siin on Challengeri seitsmeliikmelise meeskonna nimed:

• komandör: Francis Richard Scobee
• piloot: Michael J. Smith
• missiooni spetsialist Ronald McNair
• missiooni spetsialist Ellison Onizuka
• missiooni spetsialist Judith Resnik
• laadungi spetsialist Christa McAuliffe
• laadungi spetsialist Greg Jarvis