Foto: Wikimedia Commons, Bruno Sanchez-Andrade Nuño, CC BY 2.0

Inimeste usaldusväärsuse kindlakstegemine alternatiivses uudisteruumis on tänapäeval väljakutse, millega kõik silmitsi seisavad. Süüdistused inimeste nn kontrollitud opositsioonis on tavalised, eriti kõrgel tasemel tegutsevate inimeste puhul. Uurivad ajakirjanikud James Corbett ja Whitney Webb väidavad, et Elon Musk tegutseb tõenäoliselt kontrollitud opositsioonina. Avaldame algselt portaalis Mercola ilmunud põneva artikli lühendatud tõlke. Elon Muskist kui näitlejast kirjutas Telegram juba aastal 2016.

Mis arvavad James Corbett ja Whitney Webb, et Elon Musk on kontrollitud opositsioon? “See on küsimus, mis on tekkinud paljudel inimestel, nii et süveneme sellesse,” ütleb Corbett. Ühest küljest on meil inimesi, kes usuvad, et Musk paljastab ja õõnestab sõjalise tööstusliku luure kompleksi. Teisalt aga arvatakse, et ta mängib lihtsalt “õiglase mehe” rolli, edendades samal ajal varjatult Deep State’i (süvariigi) eesmärke. Corbett märgib, et raske on mööda vaadata tohutust toetusest, mida Musk on oma karjääri jooksul saanud sõjaväetööstusluurelt.

SpaceX-i lepingud

“Me ei pea selle üle spekuleerima,” ütleb Corbett. „See on avalikus registris kirjas. Võime osutada umbes poolele miljardile dollarile, mida USA kaitseministeerium on viimaste aastate jooksul sõlminud SpaceX-i lepingutega, et saata satelliite salastatud orbiidile registreerimata, teatamata missioonidel, millel on tõenäoliselt seos kaitseministeeriumi deklareeritud kavatsusega kasutada ruumi sõjapidamiseks.

NASA lepingutes on 3 miljardit dollarit, mille SpaceX sõlmis 2021. aastal Artemise missiooni inimmaanduri väljatöötamiseks, ja avalikkusele lubatav pidevalt edasi lükatud Kuu-reis, mis tegelikult mitte kunagi teoks ei saa. Seal on kirjas ka 750 miljonit dollarit, mille New Yorgi osariik andis 2016. aastal Solar Cityle päikeseelementide tootmisrajatise ehitamiseks.

See on veel üks Muskiga seotud ärivõimaluste aspekt, mis kahjustab aktiivselt keskkonda. Lisaks on 1,3 miljardit dollarit, mille Tesla sai 2014. aastal Nevada osariigist Gigafactory ehitamiseks jne, jne. Huvi pakub ka asjaolu, et enne kui Elon Musk sai käivitada SpaceX-i, pidi ta osalema reisil Venemaale, et osta vanu Nõukogude ICBM-rakette (mandritevahelised ballistilised raketid). Selle reisi tulemuseks oli lõpuks SpaceX-i käivitamine.

Kes saatis Elon Muski sellele reisile? Keegi mees nimega Mike Griffin, kes juhtus olema CIA investeerimiskapitali haru In-Q-Teli tegevjuht…

Griffinist sai NASA administraator, kes valis SpaceX-i 20-st tollal seda taotlenud ettevõttest selle 400 miljoni dollari suuruse lepingu jaoks, et alustada 2005. aastal uue ISS-i varustusraketi väljatöötamist, mis põhimõtteliselt käivitas SpaceX-i … ja päädis 2008. aastal SpaceX-i 3,5 miljardi dollarise lepinguga, mida Musk ise tunnustab ettevõtte päästjana.

Niisiis, sõna otseses mõttes süvariigi seosed ei saa olla palju selgemad. Muski ärikarjääri igal etapil on ta vajaduse korral päästetud selliste sügavate riigiagentide nagu Mike Griffini deus ex machina käest, kes sõlmib miljardite dollarite väärtuses lepinguid just õigel ajal.

Sellepärast võib Elon Muski Twitteri ülevõtmine ja Twitteri failide avaldamine tunduda sõjatööstuskompleksi vastu suunatud sammuna, kuid arvestades Muski dokumenteeritavaid sidemeid sama sõjatööstuskompleksiga, tuleb olla ettevaatlik nendesse arengutesse uskumise suhtes.

Lõppude lõpuks on Twitter tsentraliseeritud platvorm, mis sobib tsensuuriks, algoritmiliseks manipuleerimiseks ja teabe mahasurumiseks, ning Musk on avalikult öelnud, et soovib luua WeChati-laadse rakenduse, mis on võimeline käsitlema selle kasutajate digitaalse elu kõiki aspekte.

Miks Musk Twitteri failid välja andis?

Corbett ütleb, et parim viis Muski ideede ja panuste hindamiseks on hinnata nende tulemusi.

„Kas see, mida Elon Musk propageerib, on hea või halb? Kas me nõustume sellega või ei nõustu sellega? Kas see on õige või vale? Ja miks me nii arvame? See peab olema kese, mille juurde me ikka ja jälle tagasi tuleme. Seega peame Muski ideid selle põhjal hindama,” ütleb ta.

„Näiteks on Muski propageeritud ideid, millega olen 100% nõus. Ta on rääkinud ülerahvastatuse müüdist ja alarahvastikukriisist, millega inimkond silmitsi seisab. Olen temaga selles hinnangus väga nõus. Kui ta räägib (koroona)sulgemiste halbadest tagajärgedest, siis ma arvan, et tal on selles osas õigus.

Kui ta aga räägib süsinikumaksu kehtestamisest kooskõlas Bill Gatesi, Mark Carney jt-ga, siis arvan, et ta surub peale halba ideed, mis on osa kontrolli tsentraliseerimise plaanist globalistide kätte.

Kui ta astub maailma valitsuse tippkohtumise lavale ja vaidleb universaalse põhisissetuleku poolt, mis on jällegi kooskõlas paljude globalistlike ideedega, siis arvan, et ta propageerib ideed, mida kasutatakse majanduskontrolli tsentraliseerimiseks eliidi kätte.

Neuralinki ajukiip

Kui ta räägib … Neuralinki ajukiibist … [ta on] täpselt kooskõlas sellega, mida [Maailma Majandusfoorumi asutaja] Klaus Schwab on propageerinud … Ma arvan, et see on halb idee, mida hakatakse kasutama masside kontrollimiseks tehnokraatliku eliidi poolt.”

Mis puudutab Muski Twitteri omandamist ja sellele järgnenud Twitteri failide avaldamist, siis Corbett ei pea suureks üllatuseks seda avastust, et militaartööstusliku luure kompleks on seda kasutanud inimeste jälgimiseks ja manipuleerimiseks. Ta usub, et Muski ülesanne võib olla platvormi taas usaldusväärseks muutmine, et valitsusasutused saaksid seda taas järelevalveks ja kontrolliks kasutada.

Selles suunas viitavad ka muud tõendid. Musk on öelnud, et soovib, et Twitterist saaks Ameerika WeChati rakendus. Ja mis on WeChat? See on Hiina valitsuse kontrollitav rakendus, mis jälgib kodanike elu kõiki aspekte, sealhulgas nende finantstehinguid, sotsiaalseid tehinguid, suhtlust, asukohta ja palju muud.

See on põhimõtteliselt kommunistliku sotsiaalse krediidisüsteemi alus. Ehkki Musk väidab end olevat sõnavabaduse kaitsja, räägib ta ka Twitteri muutmisest tehnokraatliku jälgimis- ja juhtimisvõrgu keskseks keskuseks.

Lõpetage Päästja otsimine

Nagu Corbett märkis, on meil vaja „võtta vastutus oma elu eest selle asemel, et otsida päästjaid nagu Elon Musk, kes aitaks ja päästaks päeva”. Me ei saa panna seda koormust ühelegi üksikisikule või üksikisikute rühmale. Peame kõik tegema oma osa.

“Ma arvan, et see arutelu võib takerduda, sest kuigi ma kaldun uskuma, et Musk on mingi topeltagent, kes vaid teeskleb vastupanu, pole mul selle kohta tõendeid ja ma ei tea, nagu ka tema kaitsjad, kindlalt, et ta ei ole nn kontrollitud opositsiooni osa,” ütleb Corbett.

“Me võime kulutada kogu oma energia sellest inimesest rääkimisele ja sellele, mis meie arvates tema osa selles kõiges on, või veeta see aeg produktiivselt uurimistööga tegeledes, tegelikult teabe kontrollimise, trianguleerimise, eristamisega, mis on tõsi ja mis mitte.

Kui me viime teabe sellele tasemele, siis pole vahet, kes on see inimene, kes selle teabe meile edastab. Oluline on teave ise. ”

Samuti on oluline mõista, et “jaga ja valluta” on peamine viis, kuidas kontrollvõrk kontrolli säilitab, ning varem ühtse rinde jagamiseks on vaja ainult vihjamist ja kahtluste külvamist. Lühiajalises perspektiivis näib globalistliku võimuhaaramise taga olevat pidurdamatu hoog, kuid vältimatuna näivad liikumised türannia suunas on minevikus viimasel minutil rööpast välja löödud ja me ei tohi loobuda lootusest ega lõpetada vastupanu.

Kognitiivne infiltratsioon

Nagu Corbett selgitas: “Kognitiivse infiltratsiooni mõiste pärineb Cass Sunsteini juhtumist, kellest sai Obama teabestaar … Ta kirjutas kognitiivse infiltratsiooni kohta ettekande, milles ta avalikult väitis: “Võib-olla peaks valitsus saatma inimesi vandenõuruumidesse, vandenõugruppidesse kognitiivsete infiltreerujatena, kes varjavad oma identiteeti valitsusega seotuna, kuid üritavad sisestada fakte, mis murravad vandenõuteoreetikute narratiivi.”

Ja mis oli selle aruande tulemus? Selle asemel, et kedagi oleks paljastatud kui USA valitsuse palgal olevat kognitiivset infiltreerujat, andis see inimestele tegelikult laskemoona lõputuks spekuleerimiseks.

Tegelikult, täpselt nii töötas FBI programm COINTELPRO 1950-ndatel ja 60-ndatel… Üks taktika, mida nad kasutasid, oli kutsuda inimesi kohtumistele erinevates kohtades, et hakata levitama kuulujutte ja kutsudes teisi inimesi valitsusagentideks.

Valitsusagendid olid üldiselt need, kes kutsusid teisi inimesi valitsusagentideks, et rühmitusi häirida, nii et ma arvan, et peame seda meeles pidama ja hoidma silma peal tegelikul eesmärgil, milleks on faktide eristamine väljamõeldistest, tõe eristamine valest, produktiivsed teed ebaproduktiivsetest arengutest.”

Allikas: theburningplatform.com

Tõlkis Hando Tõnumaa