Foto: rubikon.news

“1. mail 2020 ilmus Saksa ajalehes Süddeutsche Zeitung intervjuu Melinda Gatesiga. Eelkõige esitletakse teda kui armastavat koduperenaist ja ema – täiesti inimlik, nagu sina ja mina. Kuid alles antud vastuste kriitilisel lugemisel avaldub tema öeldu ulatus, mis puudutab meid kõiki märkimisväärselt: Melinda Gates kirjeldab maailma ümberkorraldamise koondplaani. Järgnevalt toon ma välja mõned tema põhiseisukohad ja koos kommentaaridega,” kirjutab üldarst Gerald Bauer portaalis Rubikon.

“Kui koroonaviirus on kusagil, on koroonaviirus kõikjal.”

Kui vaktsineerimist ei viida läbi igal pool, võib kõikjal esineda tagasilööke,” räägib Melinda Gates, kes juhib koos oma abikaasaga maailma suurimat fondi.

Minu järeldus: tõenäoliselt otsustas väike rühm inimesi, kelle hulka kuuluvad ka abikaasad Bill ja Melinda Gates, et SARS-CoV-2 tuleb kogu maailmast välja rookida. Selleks tuleb välja selgitada kõik kontaktid, piirata suuremal või vähemal määral ühiskondlikku elu ja viia seejärel läbi globaalne massivaktsineerimine.

Rõugete ja ebola puhul oli selline viiruse hävitamise strateegia mõistlik. Kuid niisugune strateegia ei ole mõistlik viiruse puhul, mille ohtlikkus on aina rohkemate teadlaste hinnangul hooajalise gripiga samas suurusjärgus. (Sellel teemal on Telegramis ilmunud juba mitmeid kirjutisi – toim.)

Lisaks on niinimetatud COVID-19-laine maailma paljudes riikides just lõppemas. Teist lainet ei ole näha ja see on teaduslikult ka vaieldav.

Viiruse hävitamise strateegiat ei ole avalikult ja teaduslikult kordagi arutletud, see on lihtsalt “otsustatud“.

Melinda Gates teab ka juba, kui kaua viiruse väljarookimine aega võtab või peaks aega võtma:

“Ma loodan, et asjad arenevad kahe aasta jooksul selliselt, et me saame taas normaalsuses elada.“

Vastuseks intervjueerija, Kathrin Werneri, küsimusele: “Kaks aastat! Kuidas on võimalik see üle elada?“ nimetab ta küll mitmesuguseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi nagu näiteks “koduvägivald, mis on kohutav,“ kuid ta peab nende talumist eesmärgi saavutamiseks vajalikuks. Neid tagajärgi võib pehmendada mõningate lisameetmetega:

“Siis me organiseerime vaesemate perede lastele sülearvutid ja internetiühenduse.“