12. märtsil 2014 andis Alfred L. Webre jutusaatele Exopolitics TV intervjuu sõltumatu teadlane Leuren Moret, kes rääkis Malaisia reisilennuki müsteeriumist: kuidas see alla lasti, kes seda tegi ja miks. Moret on rahvusvaheline ekspert kiirguse, HAARP tehnoloogia, keemiapilvede ja rahvatervisega seotud küsimustes ning elektrooniliste relvasüsteemide valdkonnas. Ta oli ka eksperttunnistaja rahvusvahelises kriminaalkohtus Afganistani küsimustes ning kommenteerib vaesestatud uraani teemat dokumentaalfilmis “Beyond Treason”.

8. märtsil, kell 00.41 startis Malaysia Airlinesi lend 370 Malaisia Kuala Lumpuri rahvusvahelisest lennujaamast ning pidanuks maanduma Hiina pealinnas Pekingis kell 06.30. Reisilennuki Boeing 777-200ER pardal oli 227 reisijat ja 12 meeskonnaliiget.

Kuidas?

7. märtsil, päev enne lennuki kadumist, edastas USA merevägi pressiteate, tutvustamaks uut suunatud energia relvasüsteemi LaWS (Laser Weapon System). Reklaamvideo näitab algul arvutistimulatsiooni ning seejärel reaalajas toimuvat katset, kus USA mereväe laevalt tõuseb õhku mehitamata õhusõiduk ehk droon. Mõlemal juhul kasutatakse laserkiirt, mis rihib lennuki tagaosa. Uus-Meremaa Herald avaldas naftaplatvormi töötaja kirja, kes väitis, et nägi lennukit alla kukkumas merre Vietnami kaguosas, täpselt seal, kus lennuk pidi suuna järgi olema. Kirja ehtsus on tõestatud. Mike McKay nägi lennukit alla kukkumas ühes tükis, täpselt nii, nagu demovideo näitab.

Laserrelva asjaolu kinnitab ka fakt, et Lockheed Martin teatas, et selline tehnoloogia on saadaval. Nad otsisid reaalajas toimuvat müügidemonstratsiooni, mida edastada kõigile maailma meedia kaudu.

Vaata LaWS esitlust:

1948. aastal asutas Curtis LeMay tsiviiltöötajatega RAND korporatsiooni, mis arendas välja selliseid relvi. Valitsus ei olnud otseselt seotud ega vastutanud nende seadmete väljaarendamise eest, andes lihtsalt ettevõttele raha ning kasutades meediat nende reklaamimiseks. Rocketdyne oli üks nendest asutustest, kes arendas välja kosmoserelvi, mille kiir pole silmaga nähtav.

Kes?

Kui ilmusid esimesed teated lennuki kadumisest, teatasid vietnamlased peaaegu kohe peavoolumeedias, et lennuki tulistas alla USA. Selliste juhtumite puhul on oluline märkida, et just esimesed tunnid ja päevad on olulise tähtsusega, kogumaks võimalikult palju informatsiooni, sest pärast algab jälgede peitmine ja varjamine.

USA on ennegi läbi viinud selliseid esitlusi, kuid on suutnud seda varjata, omades kontrolli meedia üle, kuid neil pole kontrolli Hiina ja Vietnami üle.

9. märtsil teatasid Vietnami uurijad, et on leidnud esimesed lennukirusud, sabaosa ja salongiukse koos kahe naftareostuslaiguga. Samal päeval tegi ka Hiina satelliitfotod sündmuspaigast.

Üks anonüümseks jääda sooviv piloot tunnistas, et viibis kadunud lennuki läheduses oleva lennuki pardal, mis sõitis Tokoysse ning tal paluti nendega ühendust võtta. Malaisia lend oli esimese nõutava registreerimise vahele jätnud, olles selleks ajaks juba ookeani kohal. Piloot ütles, et kasutas ühenduse võtmiseks avariisagedust, kõne oli hakitud ning enda arust rääkis ta Malaisia lennuki kaaspiloodiga. Kuuldavus oli halb ning siis kõne katkes. Arvatavasti juhtus õnnetus hetk pärast seda, sest hiljem polnud võimalik lennukiga enam ühendust võtta.

Vietnamlased teadsid, et USA kajastab uudist endale sobival moel. 10. märtsil oli lennuki kadumine kõikjal USA uudistekanalites: CNN, FOX, ABC, NBC jne.

Teisipäeva, 11. märtsi hommikuks oli osa Malaisia ja Tai meediast juba teisel lainel. Nad väitsid, et lennukirususid pole leitud ning selle allakukkumisest ei ole mingisuguseid tõendeid. Väideti, et leitud naftalaigud ei ole kadunud lennuki omad jne. Ilmusid ka lood, kus räägiti, et lennuk võis kursist kõrvale kalduda või hoopis tagasi pöörduda. Otsima hakati igalt poolt mujalt, kui lennuki esialgselt kursilt. Uudiste avaldamine algas juba varem, kui USA riigi esindajad olid sündmuspaika uurima läinud. Võis aru saada, et USA-l olid mingid varjatud huvid mängus, kui hakati kajastama teiste meediaväljaannete uudiseid ning neid ümber lükkama.

Sõjavägi teab, mis toimub nende õhuruumis ja sissetulevas õhuliikluses. Nad jälgivad ja vaatlevad objekte, mis ei ole isegi nende territooriumil, kas siis vees või õhuruumis. Siin tegi Malaisia sõjavägi koostööd USA meediakampaaniaga.

Miks: motiivid false flag operatsiooniks

1. Vastus Vladimir Putini varasemale mandritevahelise ballistilise Topol-raketisüsteemi avalikule demonstratsioonile ja LaWS relvasüsteemi tutvustamine

Topol-rakett, mida tuntakse ka nime all Sunburn, on välja töötanud Nõukogude Liidu poolt ning on ühtlasi kõige surmavam rakett maailmas, mille vastu pole mingit kaitset. Sellel on 7-kilotonnine tuumalõhkepea ning see liigub kiirusel 3 Machi.

Ühe endise mereväelase sõnul, kes osales nende elektromagnetiliste relvade väljaarendamisel, on laserrelv välja töötatud kosmoseoperatsioonideks. Nende tulistamisdistants on piiratud, kuna kiirte võimsus väheneb vahemaaga. Relv peaks sihtmärgist olema umbes 16 kilomeetri kaugusel, et see töötaks. See, mida me videos nägime, oli demonstratsioon, mitte lõpp-produkt. See tähendab, et õnnetuse hetkel pidi lennuki all olema mereväelaev, sellepärast sõjavägi teab juba ammu, kuidas kõik toimus.

2. Kättemaks Kuala Lumpuri sõjatribunali kohtuotsuste pärast

2011.–2013. aastatel mõisteti sõjakuritegudes süüdi Iisrael, USA ja Suurbritannia. Kuala Lumpuri sõjatribunali asutas Malaisia endise peaminister Tun Dr. Mahathir bin Mohamad.

Tun Dr. Mahathir bin Mohamadi vereliin esindab kõiki Malaisia elanikke, ta võitles brittide vastu iseseisvusliikumise ajal ning temast sai esimene peaminister Malaisias, kes ei olnud kuninglikust perekonnast. Kui Georg Soros ründas Kagu-Aasia majandust, oli Mohamad üks vähestest juhtidest, kes suutis oma riigi majandust säästa, luues edukad Malaisia naftafirmad ning ehitades majanduse üles nende tulude abil.

3. Rothschildide patendi pettus

Leuren Moreti arvates võib mitu motiivi olla ühendatud nende kahekümne elektroonikaettevõtte töötajaga, kes kõik olid lennul 370, et minna konverentsile Pekingisse.

Nad olid Malaisia ja Hiina päritolu kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Need Freescale Semiconductori insenerid ja kvaliteedikontrolli inspektorid uurisid ja katsetasid elektronkiipe enne tootmisse andmist. Kiipe kasutatakse elektriautodes, arvutites jt süsteemides. Nende spetsialistide kadumisel on suur mõju tootmisele, mis omakorda mõjutab ettevõtet ja on kasulik konkurentidele.

Pardal oli ka sama firma neli patendi osanikku, kellel kõigil oli firmast 20%, millest viimane osa kuulus ettevõttele endale. Neli päeva pärast lennuki kadumist kuulutati ettevõtte ainuomanikuks ettevõtte patendiomanik, kelleks pole keegi muu kui Jacob Rothschild, kes omab firmat korporatsiooni Blackstone kaudu.

Pardal oli ka üks IBM juhataja, kes lendas tööasjus pidevalt Malaisia ja Pekingi vahet.

Kuula-vaata saadet siit.

Leuren Moret kodulehekülg

Alfred L. Webre kodulehekülg

Fotod: infiniteunknown.net, wikimedia.org, latimes.com, blogs.wsj.com, static.financialexpress.com

Toimetas Kirke Hellamaa