Foto: Twitter

Enne 19. sajandit tunti teadust teise nime all – seda nimetati alkeemiaks. Siis polnud teadlasi, vaid alkeemikud… Jätkame põneva ja vastuolulise aruteluga keemia vandenõust, mille esimene osa keskendus süsiniku pettusele, teine osa vesinikule ja kolmas perioodilisustabelile ja aatomimudelile.

Artiklite sarja neljas osa põhineb keemia taustaga vabakutselise uurija Andrew Tysoni (kes kirjutab nime all Take No Gnosis – TNG) artiklitel ja podcast’idel, John le Boni vestlusaadetel ning minu vestlustel AHHAA Teaduskeskuse planetaristi Üllar Kivilaga.

Alkeemia

Enne 19. sajandit tunti teadust teise nime all – seda nimetati alkeemiaks. Siis polnud teadlasi, vaid alkeemikud.

Alkeemia on mateeria ja selle transformatsiooni varjatud teadus. Tavaliselt valesti mõistetud kui mõttetu püüd muuta pliid kullaks, kaasaegse keemia eelkäijana või süvapsühholoogia primitiivse vormina on alkeemia tegelikult keeruline ja laiahaardeline distsipliinide kogum, mida ühendab ühine teoreetiline ülesehitus, kuid mis ulatub peaaegu igasse inimkogemuse ettekujutatavasse valdkonda.

TNG: Minu enda uurimustest selles valdkonnas on ilmneb, et enne 19. sajandit olid inimesed reaalsuse olemuse enda jaoks selgeks teinud, mitte polnud teesklejad nagu tänapäeval.

Nagu eespool öeldud, on alkeemia mateeria ja selle muutmise teadus. Te võite naerda selle peale ja öelda, et see on mingi jama. Kuid ma avaldan teile ühe väikese saladuse: tööstuses ja igas tehnoloogiavaldkonnas, kus tänapäeval ainet töödeldakse, just seesama alkeemia toimubki.