Foto: Wikimedia Commons / Peter Lyons / John Clauser – CC BY-SA 4.0

Juuli alguses kritiseeris 2022. aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat John Clauser “kliimahädaolukorra” narratiivi kui “teaduse ohtlikku korruptsiooni, mis ohustab maailma majandust ja miljardite inimeste heaolu”. Paratamatult tõi sellise seisukoha avaldamine kaasa karistused. Ettekanne, mille dr Clauser pidi Rahvusvahelisele Valuutafondile kliimamudelite teemal pidama, tühistati ootamatult ja IMF-i kodulehelt eemaldati sündmusest teavitav leht.

USA füüsikateoreetik John Clauser pidi eelmisel neljapäeval rääkima IMF-i sõltumatu hindamisbüroo kohtumisel teemal “Räägime – kui palju saame usaldada IPCC kliimaprognoose?” Selgub, et “ei saa usaldada”  ei ole poliitiliselt korrektne vastus. Clauser on pikaajaline kliimamudelite kriitik, kes kritiseeris ka nende uurimisel tehtud töö eest 2021. aastal välja antud füüsika-Nobeli auhinda. Ta ei ole üksi, kuna paljud teadlsed arvavad, et kliimamudelid põhinevad peamiselt matemaatikal ja läbikukkunud kliimaprognooside ajalugu ei vääri neid teaduse kõrgeimal tasemel tunnustamist. Seda seisukohta ei jaga küll roheaktivistide National Geographic, kus avaldati artikkel: “Kuidas kliimamudelid nii täpseks said, et nad võitsid Nobeli”.

Kliimateadus kui šokiajakirjanduslik pseudoteadus

Eelmisel nädalal täheldas Clauser, et ekslik kliimateadus on “metastaseerunud massiliseks šokiajakirjanduslikuks pseudoteaduseks”. Ta ütles, et sellest pseudoteadusest on saanud paljude muude hädade patuoinas. Seda on edendanud ja laiendanud sarnaselt eksinud äriturunduse agendid, poliitikud, ajakirjanikud, valitsusasutused ja keskkonnakaitsjad. “Minu arvates ei ole tõelist kliimakriisi,” lisas ta.

Clauser on viimane Nobeli füüsikapreemia laureaat, kes lükkas ümber arusaama kliimakriisist. Norra päritolu USA laureaat (1973) professor Ivar Giaever on maailma kliimadeklaratsiooni juhtiv allakirjutanu, selle kliimadeklaratsiooni kohaselt kliimahädaolukorda ei ole. Lisaks väidab ta, et kliimamudelid ei ole globaalse poliitika vahenditena kaugeltki usutavad. 1998. aasta Nobeli füüsikaauhinna võitja professor Robert Laughlin on väljendanud arvamust, et kliima on “meie kontrolli alt väljas” ning inimkond ei saa ega peakski kliimamuutustele reageerimiseks midagi ette võtma.

“Kahjulikud” arvamused vaikitakse maha

Austraalia kliimaajakirjanik Jo Nova kommenteeris Clauseri väljaütlemist nii: “Clauseri hiljutiste kommentaaride vastu ei tundnud peavoolumeedia huvi, küsides: “Kui palju kahju teeks see, kui publik saaks teada, et üks maailma kõrgeimaid teadlasi ei nõustu mantraga?” Vastus on ilmselge: Üsna palju!“

Sama meeskond, kes ütleb meile, et me peame “kuulama eksperte”, ei kuula eksperte, kes neile ei meeldi. Nad raevuvad ÜRO ekspertide üle, kes varjavad langust, kuid jooksevad mitu miili, et vältida teaduse hiiglasi. Enne Nobeli preemia laureaatide küsitlemist küsivad nad keskkoolist väljalangevatelt lastelt televisiooni parimal eetriajal kliimamuutuste kohta. See on tegematajätmise tõttu vale. See on aktiivne petmine. Ja kogu kliimaliikumine on sellele üles ehitatud.

Dr Clauser: põhiprotsessid on liialdatud

IMF on tihedalt seotud rahvusvaheliste rahavoogudega ja jääb üle vaid loota, et ta näitab üles suuremat valmisolekut seda teemat “hinnata” kui kliimamudelite ennustusi. Dr Clauser sai oma Nobeli preemia murrangulise töö eest kvantmehaanika valdkonnas – aine ja valguse uurimisel subaatomilisel ja aatomitasandil. 2010. aastal pälvis ta Wolfi füüsikaauhinna, mida peetakse Nobeli järel prestiižikuselt teiseks füüsikaauhinnaks. Lisaks sellele tööle on ta teinud ka ettepanekuid, kuidas praeguseid kliimamudeleid täiustada.

Katsed modelleerida kaootilist ja mittelineaarset atmosfääri kannatavad mitmel rindel. Nad ei suuda ennustada tulevasi temperatuure, tehes seda enamasti naeruväärse ebatäpsusega ja kasutavad selle käigus vaid aimavaid loodusjõudude, näiteks vulkaanide ja pilvede mõju. Clauseri arvates alahindavad kliimamudelid poolt maakera katvate pilvede mõju ja tagavad võimsa – ja domineeriva – globaalsete temperatuuride termostaadikontrolli.

Hiljuti ütles Clauser ka Korea kvantfüüsikakonverentsil, et ta ei usu kliimakriisi olemasolusse, märkides: “Põhiprotsessid on liialdatud ja neid mõistetakse valesti umbes 200 korda.”

Küünik võib lisada, et selline liialdatud ebatäpsus võib majanduse valdkonnas olla hea, kuid teadusmaailmas tuleks järgida tugevamaid standardeid.

Allikas: dailysceptic.org

Tõlkis Hando Tõnumaa