Foto: multipolar-magazin.de

Alates 2020. aastast on NATO edasi lükanud plaane psühholoogiliseks sõjaks, mis peab olema võrdne sõjalise alliansi viie varasema tegevuspiirkonnaga (maa, vesi, õhk, kosmos, küberruum). See on avaliku arvamuse võitlusväli. NATO dokumendid räägivad “kognitiivsest sõjast” ehk vaimsest sõjast. Kui konkreetne on projekt, milliseid samme on seni juba tehtud ja kellele see on suunatud?

Artikkel ilmus Telegramis esmalt novembris 2022.

Et sõjas võidutseda, tuleb võita ka lahing avaliku arvamuse eest. Seda on tehtud üle saja aasta üha moodsamate tööriistadega, nn pehme jõu tehnikatega. Need kirjeldavad kõiki neid psühholoogilisi mõjutusvahendeid, millega inimesi saab suunata nii, et nad ise seda kontrolli ei märka. Seetõttu defineerib Ameerika politoloog Joseph Nye pehmet jõudu kui “võimet veenda teisi tegema seda, mida soovite, ilma vägivalda või sundi kasutamata”.

NATO kuues operatsioonide valdkond

Usaldamatus valitsuste ja sõjaväe vastu suureneb, samal ajal kui NATO intensiivistab oma jõupingutusi, et kasutada võitluses inimeste meelte ja südamete eest üha keerukamat psühholoogilist sõda. Selle läbiv programm on “kognitiivne sõda”. Selle programmi psühholoogiliste relvade abil tuleb inimene ise kuulutada uueks sõjateatriks, nn “inimdomeeniks” (inimese sfäär).

Üks esimesi NATO dokumente nende plaanide kohta on 2020. aasta septembris ilmunud essee “NATO kuues operatsioonide valdkond”, mis on kirjutatud NATO innovatsioonikeskuse (lühendatult: IHub) nimel. Autorid on ameeriklane August Cole, endine kaitsetööstusele spetsialiseerunud Wall Street Journali ajakirjanik, kes on juba mitu aastat töötanud Atlandi-üleses mõttekojas Atlantic Council, ja prantslane Hervé le Guyader. 2012. aastal asutatud IHub ütleb, et on mõttekoda, kus “NATO väljakutsete lahendamiseks töötavad koos eksperdid ja leiutajad kõikjalt” ning mis asub USA-s Virginia osariigis Norfolkis. Ametlikult ei kuulu see NATO-sse, vaid seda rahastab NATO liitlaste ümberkujundamise väejuhatus, mis on üks NATO kahest strateegilisest peakorterist.

Essee jutustab mitu väljamõeldud lugu ja lõpeb USA presidendi väljamõeldud kõnega, kes selgitab oma kuulajatele, kuidas kognitiivne sõda toimib ja miks igaüks võib sellega seotud olla:

Tänased edusammud nanotehnoloogias, biotehnoloogias, infotehnoloogias ja kognitiivteaduses, mis on ajendatud tehisintellekti, suurandmete ja meie tsivilisatsiooni “digitaalse sõltuvuse” kolmiku näiliselt pidurdamatust edasijõudmisest, on loonud palju kurjakuulutavama väljavaate: sisseehitatud viienda samba, kus igaüks, enda teadmata, tegutseb ühe meie vastase plaanide järgi.