Stsenaarium, mida George Orwell 1949. aastal oma romaaniga “1984” ennustas, ei ole kaugel reaalsusest, mida kogevad üksikisikud, organisatsioonid ning ka riigid täna. Pigem vastupidi, Suur Vend nimega USA valitsus ei jälgi mitte ainult üksikisikute kübertoiminguid, vaid tungib ka riikide privtaatsfääri, jälgides ja hoiustades tohututes kogustes informatsiooni internetigigantide nagu Microsoft, Apple, Google, Twitter, Facebook jne süsteemidesse häkkides või nendega koostööd tehes. Praegune interneti ning mobiiltelefonide info jälgimise skeem on suuremamahulisem valitsuse järelvalve kui Orwell oleks osanud ennustadagi.

Meie põlvkonna suurimateks leiutisteks saab kahtlemata pidada internetti ning mobiiltelefone. Need praeguse ajastu tööriistad on muutnud maailma – suhtlust, info jagamist, igapäevaelu. Sellele vaatamata on need samad vahendid ka suurepäraseks võimaluseks suuremahuliste jälgimisstrateegiate läbiviimiseks. Mikko Hyppönen, Soome andmekaitsefirma F-Secure uuringute juht, on maailmatasemel küberkuritegevuse ekspert. Hyppöneni sõnul on PRISM (USA jälgimistegevuse programm) üks murettekitavamaid näiteid sellest, kuidas valitsus kasutab oma võimu internetitegevuste jälgimiseks. USA rahvusliku julgeolekuteenistuse (NSA) ning CIA ülisalajase jälgimisprogrammi PRISM kohta lektitas infot CIA endine töötaja Edward Snowden. PRISM-i avalikuks tulek põhjustas ülemaailmse skandaali ning diskussioonid valitsuste sekkumisest üksikisikute privaatsusesse on üha teravamaks muutunud.

“Suuremahuline kõikehõlmav järelvalve”

Informtatsiooni liikumise jälgimine kogu maailmas on tõestus igaühe privaatsuse rikkumisest. Ameerika Ühendriikide seadused lubavad  NSA-l jälgida infot juhul, kui see liigub läbi USA ning selle vahetajateks on “välismaalased”. Sellise jälgimisstrateegia õigustuseks on loomulikult terrorismiohu ennetamine. Kuna aga suurem osa populaareid internetiteenuseid on Ameerika Ühendriikidest, siis saab välismaalsteks pidada tervelt 96. protsenti maailmast, kes neid kasutavad. Seega, kui tavaline eestlane suhtleb internetis kasutades Gmaili, Hotmaili, Outlooki, Facebooki, Twitterit, või vahetab faile näiteks läbi Dropboxi, siis enamus sellest infost liigub läbi Ameerika Ühendriikide. Loomulikult kasutavad neidsamu interneti ja mobiiltelefonidesse paigaldatavaid suhtlusvahendeid ka rahvusvahelised firmad, korporatsioonid ning ka riigijuhid.

Mikko Hyppöneni sõnul on see, mille tunnistajateks me praegusel ajal oleme, “suuremahuline kõikehõlmav järelvalve” (wholesale blanket surveillance) Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt. Loomulikult ei saa igasugust järelvalvet pidada halvaks, kuid programme nagu PRISM (ja teised selletaolised) ei kasutata kuritegevuses või terrorismis kahtlustavate isikute õigustatud jälgimiseks vaid inimeste jälgimiseks, kes on teadaolevalt süütud.

Õigustused

Erinevad inimesed ning organisatsioonid on taolisi üliolulisi paljastusi üritanud pehmendada või nendest mööda vaadata. Üheks levinumaks õigustuseks on, et järelvalvest oldi juba ammu teadlik, ning et selles ei ole midagi uut. Edward Snowdeni poolt lekitatud info on aga vägagi spetsiifiline, selliseid ülisalajasi dokumente oli ole avaldanud isegi WikiLeaks. Enne Snowdeni avaldust ei teadnud me näiteks, et NSA on läinud ekstreemsustesse ning on saboteerinud krüptograafilisi algorütme, protsesse, mida kasutatakse krüpteeritud, turvalise info jagamiseks. Avalikkusele ei olnud teada ka terve rida programme, millega järelvalvet teostatakse.

Teiseks levinud õigustuseks on, et kõik riigid luuravad. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et Ühendriikide päritolu interneti ja mobiiliteenuste hulk on võrreldes teiste riikide omaga lugematutes kordades suurem. Mõelgem näiteks Rootsi valitsuse töötajate ja firmajuhtide peale kes kasutavad USA internetiteenuseid või operatsioonisüsteeme – seda juhtub ilmselt iga päev, et keegi kasutab Microsofti või Google’i teenuseid. Võrdlusena mõelge samade ametikohtade esindajate peale USA-s, kes võiksid kasutada Rootsi operatsioonisüsteeme. Neid ei leidugi. Võib ju arvata, et interneti järelvalve on osa Ühendriikide juhitud terrorismivastasest võitlusest, kuid ilmselgelt on tegemist millegi enamaga. NSA jälgib nii ÜRO kui Euroopa Liidu peakorterite tegevust ning on üsna ebatõenäoline, et neis kohtades terroriste leiduks.

Küberturvalisuse tagamine on äärmiselt oluline

Enamik inimesi mõtleb ilmselt, et neid riiklik järelvalve ei puuduta. Neil ei ole ju midagi varjata. Võib olla tõesti, kuid kas see tähendab, et iga üksikisiku personaalne info peaks olema kättesaadav välisriigi valitsusele? Kas terrorismiga võitlemine on eksistentsiaalne oht, mille tõttu tuleb loobuda inimõigustest? Brasiilia president, Dilma Rousseff, on üks nendest, kelle kirjavahetust USA julgeoluketeenistus jälgis. Rousseff süüdistas oma kõnes ÜRO üldkogul USA julgeolekuteenistust rahvusvahelise õiguse rikkumises: “Kui puudub õigus privaatsusele, ei saa eksisteerida ka tõeline väljendusvabadus ning vabadus arvamus avaldada. Seega ei saa kehtida ka demokraatia. Ning kui ei suudeta austada suveräänsust, ei ole alust ka rahvusvahelisteks suheteks.”

Hyppöneni sõnul on iga veebikasutaja potentsiaalselt ohtudele avatud ning see olukord ei muutu paremaks ilmselt ka tulevikus. Tema sõnul võiksid kõik inimesed hakata kasutama avatud lähtekoodiga teenuseid, sest see vähendaks soovimatut juurdepääsu isiklikule informatsioonile. Kõikide riikide eesmärgiks peaks olema Ameerika Ühendriikide poolt pakutavatele internetiteenustele alternatiivsete avatud lähtekoodiga teenuste loomine.

Vaata ka Mikko Hyppöneni TEDx ettekannet:

Allikad: Guardian, Mikko Hyppöneni veebileht, Network World, Good News Finland, LWN, Wise Geek, Guardian 2

Foto: ted.com

Toimetas Hendrik Mere