Foto: Kev / Pixabay 

Saatega “Strange world” võttis septembris ühendust Iowas (USA) tegutseva lennukooli Walter Aviation Inc lennuinstruktor, kes ütles, et soovib anda professionaalset hinnangut lameda Maa teooriale, olles seda viimased kuud uurinud. “Ma olen elukutseline piloot ja sertifikaadiga lennuinstruktor ning mul on enda firma, mis koolitab piloote. Viimased kuus aastat olen olnud lennuinstruktor ja võin kinnitada, et güroskoobi omadused lennuki lennukõrguse indikaatorina on õiged. Mitte kunagi pole üheski õpikus ega teistes raamatutes olnud midagi kirjas güroskoobi korrigeerimist Maa kumeruse tõttu. Meie toetume nendele instrumentidele ka halbade ilmastikuolude puhul ja põhimõtteliselt riskime oma eludega, lootes, et instrument ei kalduks tasapinnast MITTE KUNAGI kõrvale.“

“Ainuüksi see fakt pani mind kahtlema absoluutselt kõiges, mida ma üldse tean. Ja ma olen täiesti veendunud, et me peame hakkama uuesti läbi uurima maailma, milles me elame. Olen viimasel ajal hakanud ise ka uurima, kuidas nad suudavad maailma eest varjata lõunapoolkera lennuaegu ja distantse. Ma olen ära kogenud viha, hirmu, kurbuse, rõõmu ja kõik muud emotsioonid, mida on tekitanud teadasaamine, et Maa on lame. Tänaseks olen ma selle teadmisega leppinud ja tunnen veidi muret teiste inimeste pärast, kelleni pole veel info lamedast Maast jõudnud,“ räägib anonüümseks jääda soovinud lennuinstruktor Iowast.

Kuidas kuulsid sina lamedast Maast?

Sattusin lameda Maa teooria otsa mõni kuu tagasi, hakkasin asja uurima ning peale seda, kui kuulsin sinu saates mereväelast Sean McCraryt rääkimas güroskoobi tööpõhimõttest, otsustasin, et pean ka ise sõna võtma.

Põhiinstrument, mida piloodid kasutavad, olenemata sellest, kas on tegemist väikese ühemootorilise Cessnaga või suure reisilennukiga, on kõrguse indikaator, ja ma tean, et allveelaevad kasutavad samasugust instrumenti. Põhimõtteliselt loob see kunstliku horisondi ja kasutades sisemist güroskoopi, hoiab ta masina tasakaalus ning ütleb sulle, mis suunas on üles ja mis suunas on alla. See on eriti oluline, kui lennata halva ilmaga, kui pole võimalik näha, kui kaugel on maa ja mis suunas peaks liikuma. See instrument kasutab opereerimiseks güroskoopi. Kui käivitad lennuki ja oled maal, siis paned güroskoobi käima, see hakkab pöörlema ja kui vaja, siis teed kalibreerimiseks väikesed korrektsioonid ning nõnda ta püsib terve lennu aja. Ta ei kaldu kõrvale ega pane segast.

Güroskoop on justkui kolmemõõtmeline mull, mille paned käima enne õhkutõusmist ja ta ütleb sulle, et maapind on lame ja ta näitab sulle terve lennu vältel, kuidas lennata maapinna suhtes ühel tasapinnal. Güroskoobid on kas elektrilised või töötavad vaakumi abiga, aga mõlemal juhul peab lennuki mootor käima, et seda jõudu anda. Paljud lennukid kasutavad isegi kahte güroskoopi, ühte elektrilist ja teist vaakumil, et kindluse mõttes, kui üks rikki läheb, siis teine jääb alles. See on elutähtis instrument piloodile.

Güroskoop on vanaaegne instrument, aga selle eest lollikindel süsteem. Güroskoobi saaks panna ka autosse, kui sellele panna mingi jõuallikas külge, siis iga kord, kui sa sõidad mäkke või mäest alla, näitab ta sulle, kas liigud üles või alla, see toimiks samamoodi ka autos. Ehk kui lennuk lendab madalalt ja peab tõusma, et lennata üle mäe ja siis alla tagasi, siis güroskoop näitab sulle, kas liigud üles või alla. Aga kui me oleksime kera peal, siis peaks güroskoop kogu aeg näitama, kuidas piloot Maa kumeruse tõttu lennukit rihib, aga seda ei juhtu, güroskoop püsib paigal, sest me lendame lameda Maa kohal.

Güroskoop loob sulle kunstliku tasapinna, mida saad igal hetkel kasutada oma lennuki sirgel hoidmisel. Ja kuna see on mehaaniline ja kasutab tsentrifugaaljõudu, vahet pole, kas elektroonilist või vaakumil, siis sõltumata sellest, millest sina üle lendad, annab ta sulle ikkagi märku, millise pinna peal sa lendad – kas see on tõus, mõõn või tasapind. Kui Maa oleks kumer, siis peaks güroskoop kogu aeg sellest märku andma.

Kui ma lendan kilomeetri kõrgusel ja güroskoop näitab, et lennuk on tasapinnal ning ma liigun niiviisi 100 km järjest, siis kera pealt peaks ma lendama ära avakosmosesse, aga me teame, et nii ei juhtu. Lühidalt öeldes, güroskoop saab toimida ainult tasasel pinnal – olgu selle kasutuskohaks siis kas lennuk või allveelaev.