16. septembril andis Rootsi veebiraadiole Red Ice Creations intervjuuu hüpnoterapeut Neil Sanders, kelle erialadeks on film, psühholoogia ja meedia. Sanders on põhjalikult uurinud mõistusekontrolli ja okultset kunsti ning nende kasutamist sõjaväes ja valitsuse luureasutustes. Ta on kaheosalise raamatu “Your Thoughts Are Not Your Own” (Sinu mõtted ei ole sinu omad) autor.

Kas tänapäeval on raskem leida tõendeid mõistusekontrollist kui aastakümneid varem?

Jah, sest nüüd on kõik paremini kaitstud. 1950–60-ndatel oli see valdkond samuti salajane, kuid 1970-ndatel lekkis palju dokumente, mis rääkisid luureagentuuri CIA projektist MK Ultra, kus kasutati mitmeid meetodeid inimese vaimse seisundi manipuleerimiseks ja aju funktsioonide mõjutamiseks.

Mõistusekontrollil on neli peamist meetodit: tõeseerumid info kättesaamiseks, mälestuste kustutamine, mõtete ja tegude kontrollimine ning propaganda abil reaalsustaju ümberprogrammeerimine. Neid viise on kasutatud alates Esimese maailmasõja ajast kuni tänapäevani näiteks Assadi, Gaddafi, Husseini ja Khomeini kukutamiseks. Kuna inimesi on kerge manipuleerida meedia abil midagi uskuma, siis seda tehakse jätkuvalt edasi – erinevaid mõjutusvahendeid on meie ühiskonnas kasutatud juba pikemat aega, et rahvahulkade käitumist kontrollida ja kujundada.

Mõistusekontroll on nagu meelepete, et tänapäeval võib olla igaüks terrorist?

Täpselt, mõistusekontroll hõlmab tänapäeval palju erinevaid lähenemisi mitmel tasandil. Kasutatakse nii alateadvust mõjutavaid vahendeid kui ka inimeste teadlikult tehtud valikuid, soovunelmaid. Inimesi kontrollitakse raha abil, et nad ei saaks teha kõike, mida tahavad, mõjutades neid mõtlema ja liikuma kindlas suunas. Samas luuakse erinevaid eeskujusid, et inimene poleks endaga rahul. Raha soovimine lükkab inimesed võtma laenu ja krediitkaarte, ostma pidevalt uusi ja uhkemaid autosid – see kõik peaks sind tegema õnnelikuks, kuid tegelikult tekitab asjade omamine ja võlg stressi juurde.

Võimas kontrollimise vahend on ka hirm. Oletame, et reklaamis näidatakse habemeajamisvahendit, mille “täiuslik tulemus“ meelitab ligi ilusa naise. See tekitab sihtgrupis hirmu, et kui ta seda toodet ei osta, aga kõik teised ostavad, siis tema jääb ilusast naisest ilma. Inimesed on kui rotid labürindis, kes midagi järgides saavad väikese maiuspala. Meie mõjutamiseks kasutatakse erinevaid värve, sõnu ja sümboolikat ning meedia ja poliitika on võimsad vahendid, mille puhul pole info tõesus määravaks.

Mis sa arvad, mis kasu saadakse sellest kunstliku mulli loomisest, milles me elame?

Selle mulli esimesed “puhujad“ kaasajal olid Edward Bernays ja Ivy Lee, kes olid avalike suhete pioneerid ja leiutasid pressiteate kontseptsiooni. Bernays korraldas sündmuse, kus Lucky Strike’i vabaduse tõlvikuid ehk sigarette reklaamisid New Yorgi linnaväljakul kütkestavad naised – tol ajal ei olnud naistel kombeks avalikult suitsetada. See turunduskampaania toimus feminismi sildi all ja rõhutas, et naised on meestega võrdsed ning see toimis seetõttu suurepäraselt.

Käitumisnormide ja -mustrite loomine aitab inimesi kontrollida. Pulitzeri preemia laureaat, ajakirjanik Walter Lippmann, kes võttis kasutusele stereotüübi mõiste, on öelnud, et inimeste peades pildi loomise abil saab mõjutada avalikku arvamust. Näiteks, kui sa ei ole kunagi oma silmaga kulda näinud ja keegi kirjeldab seda sulle lihtsalt kollase metallina, siis nähes tükki vasesegu, mis on kollakas, arvad sa, et see ongi kuld.

Mõelgem kasvõi sellele, kuidas on kujundatud terrorismi mõiste? Meedia, filmitööstus ja televisioon sisendavad meile asjakohaseid arusaamu. Mida rohkem näidatakse vägivalda televiisoris, seda rohkem inimesed sellega ära harjuvad ning peavad seda normaalseks, kuigi tegelikult oleme langenud mõistusekontrolli ohvriks.

Kuula saadet siit.

Neil Sandersi veebilehekülg

Fotod: b.vimeocdn.com, blissedoutbelle.com, iconoclastmedia.net, nightchannels.com, 4.bp.blogspot.com

Toimetas Laur Raudsoo