18. märts 2019 kell 16:42
Populaarteaduslikud väljaanded nagu Physics Today, TechExplorist, Live Science, Popular Mechanics ja mitmed teised teatavad, et vastupidiselt senisele dogmale pole mitte Veenus Maa lähim planeet vaid hoopis Merkuur. Tekib sarnane tunne, nagu filmis “Matrix”, kui reaalsust muudeti…
Gizmodo vahendab, et sellise šokeeriva avalduse on oma uurimustöös välja toonud grupp teadlasi, kes selgitavad, et nende meetod Maale lähima planeedi vahemaa väljaarvutamiseks lihtsustab asja. Nad isegi lisavad, et keskmiselt on Merkuur ka kõigile teisele seitsmele planeedile lähim naaber. Kuidas palun?
Meie väärarusaamad sellest, kui kaugel planeedid üksteisest on, tulenevad sellest, kuidas me tavaliselt hindame kaugusi teiste planeetidega. Tavaliselt me arvutame planeedi keskmist kaugust päikese poole. Maa keskmine kaugus on 1 astronoomiline ühik (aü) (ca 149,6 miljonit km), samas kui Veenus on umbes 0,72 aü. Kui lahutada üks arv teisest, saame keskmise kauguse Maast Veenuseni umbes 0,28 aü, mis on väikseim vahemaa mistahes planeedipaarile.
Kuid teadlaste trio mõistis, et see ei ole täpne viis planeetide kauguste arvutamiseks. Lõppude lõpuks veedab Maa sama palju aega oma orbiidilt Veenuse vastasküljel, saades tulemuseks 1,72 aü. Selle asemel tuleb keskendada planeetide orbiitide iga punkti keskmisele vahemaale. Teadlased koostasid simulatsiooni, mis põhines kahel eeldusel: et planeetide orbiidid olid enam-vähem ümmargused ja et nende orbiidid ei olnud üksteise suhtes nurga all.
See on loogiline – kui sa näiteks saad piletid jalgpalli mängule, siis eelistaksite neid pigem väljaku keskele, mitte otsapiirkondadesse, et näha kõige rohkem tegevust, isegi kui mängijad aeg-ajalt jõuaksid teile palju lähemale. Sama asi toimub ka planeetidega.
Tõepoolest, teadlased avastasid, et enamus ajast on Merkuur Maale kõige lähem planeet ja samuti ka kõigile teistele planeetidele päikesesüsteemis. Pluuto kaldus ja ekstsentriline orbiit ei toimi nende teadlaste simulatsioonis, kuid Pluuto ei ole niikuinii enam planeet, nagu on määratlenud Rahvusvaheline Astronoomiaühing.
Pikemalt ja teaduslikumas keeles saad selle avastuse kohta lugeda siit ja vaata ka selgitavat videot:
Kui eeldada, et teadlaste värskes analüüsis pole vigu, siis võime jätta hüvasti Veenusega ja tervitada meie uut lähinaabrit Merkuuri.
Mida see kokkuvõttes tähendab?
Tõde muutub. Mis oli tõde eile, ei pruugi olla tõde enam homme. Teadusismi nimeline religioon muudab oma fakte pidevalt, alles kaks päeva tagasi avaldasime artikli, kus teadusism teatas, et nüüdsest asub Kuu Maa atmosfääris! Lisaks, nagu eelpool mainitud, siis Pluuto-nimeline taevakeha jäi pärast mitmeid aastakümneid oma planeedi-staatusest ilma, ju tal tekkis erimeelsusi teadusismi preestritega.
Mina mäletan aga selgelt, et kui ma 1990ndatel aastatel käisin kohustuslikus teadusismi tunnis, siis meile õpetati päikesesüsteemi sellisena:
Täna (kõigest 20 aastat hiljem) räägitakse meile, et päikesesüsteem on hoopis selline:
Vanasti mind häirisid sellised muudatused, nagu mind häiris pikka aega ka see, kui näiteks iPhone’is pidi tegema operatsiooni süsteemi uuenduse, peale mida mitmed logod, kujundused ja funktsioonid olid saanud uue lahenduse. Täna ma suhtun sellesse kõigesse uue pilguga: uuendused ja muudatused treenivad meie aju. Pidev õppimine hoiab mõistuse teravana – if you don’t use it, you’ll loose it. Ootan juba huviga, mida järgmiseks teadusismis muudetakse! : )
Hando Tõnumaa
Allikad: lingid artikli sees
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.