27. juulil andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu William Edward Binney, kes oli kõrge positsiooniga luureametnik USA riiklikus julgeolekuagentuuris (NSA), kuni hakkas vilepuhujaks ja läks 31. oktoobril 2001 pärast enam kui 30 aastat süsteemis töötamist erru. Ta kritiseeris karmilt oma endist tööandjat George W. Bushi administratsiooni ajal ja oli FBI jälgimise all, muu hulgas tehti ta kodus 2007. aastal läbiotsimine.

Milleks loodi NSA?

NSA tegeles peamiselt välisluurega, murdes lahti ja luues koode, et kaitsta USA-d potentsiaalsete ohtude eest. Esialgu oli jälgimine ja pealtkuulamine eraelu puutumatuse õigusega kooskõlastatud. Kui vaatluse all oli USA kodanik, siis krüpteeriti hiljem kõik tema andmed, et teda ei suudetaks tuvastada. Kui aga toimus 9/11 kaksiktornide rünnak ja George W. Bushist sai president, võeti vastu USA PATRIOT Act, mis andis võimaluse salaja pealt kuulata ja salvestada kõikide inimeste telefonikõnesid.

Hakati koguma ka e-kirjade, Twitteri, Google’i ja muude teenuste kasutajate andmeid. See tekitas olukorra, kus mina ja mitmed teised NSA vilepuhujad nagu J. Kirk Wiebe kirjutasid kiiresti lahkumisavaldused. 11. septembril 2001 oli esimene tööpäev vilepuhujal Thomas Andrews Drake’il ja me hoiatasime teda korruptsiooni, pettuste ja võimu kuritarvitamise eest. Kirjutasime hiljem kaitseministeeriumile ka kaebuse NSA ebakorrektsest käitumisest, kuid siis algasid FBI rünnakud ja läbiotsimised, sundimaks meid vaikima.

Korruptsioon, pettused ja võimu kuritarvitamine?

Jah, erasektor kasutab ära valitsusagentuure ja nende töötajaid – kui nad lähevad pensionile või töölt lahkuvad, siis saab neid palgata erasektor. Kuna neil on mõju ja teadmisi valitsusagentuurides töötavate inimeste kohta, siis saavad nad kergelt mitmesuguseid lepinguid. Nimetan seda “sõjatööstuse-salaluureliiduks“, kus kõik on õnnelikud ja teenivad palju raha. Need, kes kaotavad, on maksumaksjad. Teiseks on märkimisväärne oht, et kogutud telefoni- ja internetiside- ning finantsandmeid kasutakse ära kellegi manipuleerimiseks. Näiteks kasutati hiljuti neid andmeid ära nii, et maksuamet saaks teepartei liikmeid kimbutada.

See on üks paljudest kuritegelikest juhtumitest ja sellepärast andsin ka allkirjastatud kirjaliku tunnistuse Electronic Frontier Foundationi kohtuprotsessis, mis vaidlustab NSA õigused sellise info kogumiseks. Kahjuks aga pole kohtutel ja komisjonidel võimalust kinnitada, kas luureagentuurid nagu NSA, CIA või FBI räägivad tõtt ja seetõttu ei anta välja ka kohtuordereid ning kohtuprotsessid võivad toimuda terve igaviku.

Miks rahvas seda siiani talub ja miks eitatakse toimuvat edasi?

Oleme kasvanud üles demokraatias ja saanud tunda end oma tegudes vabana ega oska oodatagi, et valitsus midagi sellist teeb. See on lihtsalt eelarvamus, et valitsus ajab õiget asja, kuigi tegelikkuses on vastupidi. Näen, et liigume totalitaarse riigi suunas, kus valitsus teab inimestest kõike ja rikub salaja mitmeid põhiseaduslikke õigusi – me oleme mitte riik, millel on valitsus, vaid valitsus, millel on riik.

Mida öelda nendele inimestele, kes mõtlevad, et kui nad midagi valesti ei tee, siis pole põhjust muretseda? Kas riik ise peaks muretsema NSA tegevuse pärast?

Esiteks, kas inimesed teavad, kuidas defineerida vale ja õige? Seda teeb keskvalitsus. Teiseks, sul võivad olla poliitilised ja sotsiaalsed vaated, mis ei sobi administratsioonile. Arvan, et paljud inimesed kongressis ja valitsuses ei tea NSA tõelist olemust, et seal tegeletakse tööstusspionaaži ja andmete jagamisega. Lühemas perspektiivis kasutatakse materjale manipuleerimiseks ja ärilistes tehingutes, kuid pikemas perspektiivis on see hävitav loovusele ja innovatsioonile, mis on seda riiki edasi viinud.

Mida te arvate Edward Snowdenist, kas ta on lekitaja või vilepuhuja?

Minu arvates on ta teinud suure teene avalikkusele, sest valitsus ei saa enam eitada jälitustegevust. Lekitaja avaldab saladusi ja ametlikku teavet, mis ei pruugi olla seotud kuritegevusega. Vilepuhuja, kelleks on ka Snowden, seevastu paljastab pettusi, võimu kuritarvitamist ja korruptsiooni – teisisõnu, kuritegevust riigis elavate inimeste või valitsuse vastu.

Kuidas saab lõpetada NSA tegevust?

Esiteks saab kongress lõpetada NSA rahastamise ja teiseks saab vallandada inimesi, kes soosivad agentuuri salajase tegevuse ja põhiseaduste rikkumise jätkumist – ehk siis inimesi valitsusest, kes annavad oma hääle NSA toetamiseks järgmises eelarves, või agentuuride enda töötajaid ja juhte. Kui need meetodid ei tööta, siis tuleb alustada puhastust kohalikes valitsustes kuni riigivalitsuseni ja kongressis ning valida õigeid inimesi. Praegu on aga paraku korruptsioon nii suur, et sõjatööstus ja julgeolekuagentuurid rahastavad samuti valimiskampaaniaid – see tuleks ka kindlasti lõpetada.

Helistaja Linda Indianast:

Kas te arvate, et kui millalgi kuulutatakse välja sõjaseisukord, siis kasutatakse NSA andmeid inimeste saatmiseks FEMA laagritesse?

Täiesti võimalik. See on üks ohtudest, mida NSA informatsioon inimeste kohta võib endast kujutada. Kui me lubame valitsusel kasutada meie andmeid, siis lõpuks võidakse seda meie endi vastu kasutada.

Kuula saadet (algab 0:42.27) siit.

Fotod: intellectualrevolution.tv, narcosphere.narconews.com, wnd.com, independent.co.uk, i.huffpost.com

Toimetas Laur Raudsoo