Nagu terrorirünnakute puhul juba tavaks saanud, on ka Pariisi 13/11 sündmuste ümber keerlemas küsimusi ja (vandenõu)teooriaid. Näiteks võib märgata mustri “probleem-reaktsioon-lahendus” algeid, nagu ka 9/11, Londoni 7/7, Sandy Hooki, Bostoni maratoni pommide, Charlie Hebdo ja miks mitte ka Pronksiöö puhul. Iga kord on turvalisuse eesmärgil piiratud tavakodaniku vabadusi ja privaatsust, suurendatud kontrolli ja/või saadud õigustus/rahva heakskiit sõjaliseks missiooniks. Sealjuures ei ole tulemusena meie turvalisus suurenenud või vägivald vähenenud, pigem vastupidi. Tänaseks on reedel Pariisis toimunud terroriaktidele Prantsusmaa ja Venemaa vastanud õhurünnakutega, mille käigus on ametlikel andmetel hukkunud 33 džihadisti. Ja see akt peaks kuidagi aitama ennetada järgmisi terrorirünnakuid?

Terrorismivastane sõda ei anna tulemusi – on vaja uut lähenemist

Kolumnist ja Iraagi veteran Peter van Buren kirjutab, et alates terrorismivastase sõja algusest 14 aastat tagasi, on terrorism ikkagi meie keskel, võib-olla varasemast enamgi. Seega oleks aeg üle mõelda, mida me ikkagi teinud oleme ja teeme.

Alates 2001. aastast on USA juhtinud riike nagu Suurbritannia, Prantsusmaa, Austraalia, Eesti ja paljusid teisi sõdadesse Iraagis, Afganistanis, Liibüas, Süürias ning saatnud ründedroone Filipiinidest Pakistanini ja kõikjale Aafrikasse. Kogu selle sõdimise tulemusena ei ole meil midagi ette näidata ja hiljutised sündmused Pariisis on selle tõestuseks. Tõenäosus, et terrorismivastase sõja jätkudes jätkuvad ka rünnakud Euroopa linnades, on ilmselge.

Terrorismivastase sõja tulemusena on surnud sajad tuhanded süütud inimesed ning tuhanded sõdurid. Pariisis suri reedel pea 150 inimest, kuid Iraagis, Afganistanis ja Süürias sureb nii palju inimesi iga päev.

See võib kõlada järsult, aga kõigi nende inimeste veri on meie kätel ja seni, kuni meie laseme end mõjutada meedial, lubame valitsustel otsustada sõdade alustamise ja nendes osalemise üle või oleme valmis ise sõdurina sõdima minema, ei muutu mitte midagi.

Vägivalda sünnitav kättemaks ei aita, on aeg võtta vastutus. Vastutus tähendab ka seda, et tuleb ise enda eest mõelda ehk hetkeks kõrvale heita kõik teadmised ja emotsioonid ning tutvuda ka infoga, mis peavoolumeedia hoogsa hirmupropaganda varju jääb või sealt sootuks puudub.

Mis või kes on ISIS?

Alternatiivne meedia on pidevalt juhtinud tähelepanu sellele, et ISIS (nagu AlQaedagi) on tihedates sidemetes meie oma liitlasvägedega ning on pigem jõudude manipuleerimiseks ja sõjatööstuse tööshoidmiseks loodud palgasõdurite armee, kui mõne religiooni esindaja. Ka The Guardianis kirjutati hiljuti, et ISIS tõusis Süürias ja Iraagis jalule USA abiga. ISIS-e kohta saad eesti keeles lähemalt lugeda siit ja siit.

Siinkohal tasuks mainida, et nii sel juhul, kui ISIS oleks puhtalt islamiäärmuslaste algatus kui ka juhul, kui nad on CIA kaudu rahastatud ja koolitatud rühmitus, on moslemikogukond ISIS-e tegude tagajärjel samasugused kannatajad nagu ülejäänud maailm. Ka islami õpetlased on öelnud, et ISIS-el pole mitte mingit pistmist islamiga ning moslemid üle maailma on terrorismi hukka mõistnud.

Vaata ka videot:

Kuidas aga võiks ISIS olla kasulik sõjatööstusele? Kes veel ei ole kursis, et sõjatööstus on üks kasumlikumaid maailmas, saab selle kohta lähemalt lugeda siit, ning sõjatööstuses enim teenivate ettevõtetega tutvuda siin. Lisaks ei tasu unustada Briti ülikoolide ühisuurimust, mis leidis, et sõjaline sekkumine on 100 korda tõenäolisem naftarikastes riikides.

Suurt tähelepanu on pälvinud Pariisi ja ISIS-e teemadel ka endise USA mereväelase ja ajakirjaniku Ken O´Keefe´i videokommentaar:

Kes kasutavad Pariisi sündmusi enda kasuks ära? 

Terrorirünnak toimus – isegi, kui tegu on libaoperatsiooniga, manipuleerib see vägivaldne rünnak rahu ja tõekspidamistega. “Jaga ja valluta”, täpsem oleks öelda isegi “lõhesta ja valluta”, sest on toimunud päris korralik lõhestamine. Nagu osavad poliitikud on öelnud, siis head kriisi ei tohi kunagi lasta raisku minna ja juba ongi erinevad pooled selle enda heaks tööle pannud. Mitmed riigid ja USA osariigid on loobunud pagulaste vastuvõtmisest ning parteid asunud Pariisi sündmusi poolehoidjate võitmiseks ära kasutama (ka Eestis), mitmes riigis on suurendatud turvameetmed. Prantsusmaa sulges riigipiirid ning Pariisis kuulutati välja eriolukord, mis tähendab, et mõnedele paikadele linnas ligipääs suleti, samuti piiratakse inimeste liikumist ning võidakse teha kiireid otsuseid vahistamiste osas. Sealset olukorda on internetis nimetatud juba politseiriigiks.

Prantsuse president François Hollande ütles täna, et Prantsusmaa on sõjas ISIS-ega ja soovib luua rühmituse purustamiseks “laiapõhjalise koalitsiooni”. Seega on ilmselt oodata sõjategevuse suurenemist Süürias ja Iraagis…

Omaette küsimus on veel see, et üks ründajatest oli võimudele teada kui ohtlik ekstremist, ometigi (väidetavalt) ei suudetud pärast Charlie Hebdot vastu võetud eriti invasiivsete luure- ja jälgimisseadustega neid suuri koordineeritud rünnakuid varem avastada ja ennetada. Isegi, kui see on tõsi, siis see näitabki, et suured luureprogrammid, mis nuhivad tavakodanike järel, ei aita peatada terrorismi.

Ja üldsegi – kuidas on võimalik, et ISIS-el on Twitteri konto ja neid konto pidajaid ei ole juba kinni peetud???

Alternatiivne infokanal We Are Change on teinud videoraporti, kus tuuakse välja, et Prantsusmaal pidi olema rünnakutest teadlik juba varem.

Tüüpiline stsenaarium – samal ajal toimusid terrorirünnakute õppused

13. novembri hommikul toimusid Pariisis massitulistamise õppused, mille mitmed osalejad pidid sama päeva õhtul tegelema ka päris rünnakutega. Huvitaval kombel toimusid õppused samal päeval või isegi sama aegselt ka varasemate terrorirünnakute – 9/11, Londoni 7/7 ja Bostoni maratoni – ajal, mis on andnud alust mitmeteks ametlikust versioonist erinevateks teooriateks.

Veel üks kummaline ühine joon – terroristide passid

9/11-t, Charlie Hebdot ja Pariisi 13/11 terroriakte ühendab see, et kõigiga seoses on leitud terroristide isikut tõendavaid dokumente. 9/11 puhul lausa WTC rusudest, kus passid elasid üle ka terase sulatanud tulekahju. Charlie Hebdo terroristide passid olid aga mugavalt põgenemiseks kasutatud autosse unustatud.

Ka 13/11 terroristide surnukehade juurest leiti kohe ka nende passid. Meile tundub veider, et enesetapurünnakule mineja võtab oma passi kaasa ja see jääb täiesti terveks ning koheselt leitavaks? Osad leitud Süüria passidest osutusid aga võltsituteks ning valepassi saamine on sealmail äärmiselt lihtne, nagu tõestas ka üks hiljutine eksperiment, mille käigus Hollandi ajakirjanik omale Hollandi peaministri nime ja pildiga passi soetas.

Veel teemasid, millele on viimastel päevadel seoses Pariisiga tähelepanu pööratud

Poliitikaanalüütik Paul Craig Roberts nendib oma veebilehel, et kõike (juba ka siin artiklis eelpool mainitut) arvesse võttes, võib Pariisi 13/11 sündmuste näol olla väga tõenäoliselt tegu järjekordse libaoperatsiooniga.

Ametliku versiooni paikapidavus tekitab küsimusi ka seetõttu, et on välja antud vasturääkivat infot nii terroristide arvu, kasutatud relvade kui ka selle kohta, kas terroristid tapeti või arreteeriti. Vähemalt ühe nn terroristi puhul on ka kahtlus, kas ta ikka oli ISIS-e liige või oli ta hoopis mõnel muul viisil Pariisi rünnakutes osalema manipuleeritud.

Palju tähelepanu on pälvinud Bataclani kontserdimajas rünnaku järgselt tehtud pilt, mille kohta on küsitud: kes laipu lohistas? miks pole nende ümber ühtegi politseinikku või meedikut? jne.

Üks videoblogija on küsinud, kas ühes kohvikutest ikkagi terrorirünnak toimus, kui vere jälgi näha pole? Samuti paneb kukalt kratsima video, kus kontserdimaja aknast välja rippuv naine suudab mitu minutit järjest aknalauast vaid ühe käega kinni hoida. Huvitav on ka seik, et antud video filmis ajakirjanik, tavainimeste filmitud videoid, mis midagi tõestaksid, ei ole, kuigi kontserdil oli sadu inimesi oma nutitelefonidega.

Lisaks on tekitanud kulmukergitusi see, et rünnak toimus täpselt enne G20 kohtumist, kus üheks teemaks oli ka ISIS.

Hoolimata sellest, kas tegu oli libaoperatsiooniga või mitte, seisame küsimuse ees: Mis saab edasi? Kas tõesti jätkame igavest kättemaksumängu (loe: sõjatöösturitele tulutootmist) nimega terrorismivastane sõda?

Loe ja vaata ka: Zero Hedge, LiveLeak, Wake Up World

Allikad ja lisainfot: Middle East Eye, Global Research, Ron Paul Institute, Activist Post, lingid artikli sees

Pildid: Facebook

Toimetasid Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.