Foto: JLB koduleht

Teie ees on Telegrami eksklusiivintervjuu Austraaliast pärit vabakutselise uurija ja ajakirjaniku John le Boniga (JLB). Ennast maailma esiskeptikuks pidava mehe puhul on allakirjutanu arvates tegemist ühe meie aja omanäolisema mõtlejaga, kelle artikleid ja mõtisklusi oleme Telegram.ee veergudel kajastanud viimased 4-5 aastat. John le Bon on süvaskeptik, filosoof, tüngade paljastaja, motiveerija, maailmarändur ja humorist ühes isikus.
JLB on üks vähestest uurijatest, kes ei usu ei pöörleva palli teooriat ega ka mitte lameda Maa teooriat. Mida ta siis usub? Loe artiklit ja saad teada.

Intervjuus teeme lisaks juttu sellest, kuidas JLB oma tee leidis, milline on maailmaränduri elu digitaalse nomaadina, massi-immigratsioonist, tulevikust ja elust enesest.

Räägi palun, kuidas kõik alguse sai. Esmalt olid sa juutuuber, siis avasid oma kodulehe www.johnlebon.com, täna pead sa ennast maailma esiskeptikuks ning sa oled suutnud enda ümber koondada sarnaselt mõtlevaid inimesi ja uurijaid. Sinu kodulehte/portaali võib mõnes mõttes pidada lausa salaorganisatsiooniks.

Millalgi aasta 2013 kanti avastasin meediavõltsingu selliste sündmuste osas nagu Sandy Hooki koolitulistamine ja pomm Bostoni maratonil. Olin sel ajal 25-aastane ja omandasin ülikoolis oma teist kraadi. Ühel päeval nägin Youtube’is videot, mis “paljastas” nende sündmuste ilmselget valet ametlikus versioonis. Ma ei mäleta, kas ma komistasin nende videote otsa mõne interneti foorumi kaudu või hakkas see mul ise autoplay’ga mängima, aga kuidagi see materjal jõudis minuni – ma kindlasti ise ei otsinud seda.

Niipea, kui ma nägin esimest videot, mõistsin, et miskit on väga mäda; need sündmused polnud üldse sellised, nagu peavoolumeedia meile neid esitanud oli ning sellest sai alguse tohutult pikk teekond jäneseurgu. Peagi hakkasin uurima teemasid, mis kuuluvad “kultuurilise marksismi” alla: rassirealism, “mitmekultuurilisuse” (massimigratsiooni) agenda, ja üha langev valgerassi iive (tänaseks ei ole John le Boni arvates tegu ei negatiivse ega positiivse nähtusega, see lihtsalt on – toim.). Tol ajal tundsin kohustust neid teemasid edasi uurida ja levitada teistele, mida avastanud olin. See tundus mulle niivõrd oluline, et tegin seda kõike suure kirega.

2014. aastal alustasin enda Youtube’i kanaliga ning sealt said alguse ka mu enda podcastid. Siis aastal 2015 hakkas levima “lameda Maa” teooria ning ka mina hakkasin värske pilguga üle vaatama mitte ainult suuremaid meediasündmusi, vaid praktiliselt kõike, mida ma arvasin, et tean: heliotsentrism, evolutsiooniteooria, dinosaurused jne. Ma hakkasin tegema Youtube’i videoid ja kirjutama artikleid oma kodulehe jaoks. Peagi avastasin, et olen loonud isikliku multimeedia platvormi.

Samm sammu haaval hakkas kasvama publik, keda paistis tõsiselt huvitavat minu töö, seega ma avasin oma lehel tasulise osa, teadmata, mis mind ees ootab. Nüüd mõned aastad hiljem on mu koduleht piisavalt suur, et võimaldada mul seda tööd teha täiskohaga (hetkel küll tingimusel, et ma elan ja toimetan madalate kuludega riikides). Viis aastat tagasi poleks ma iial ennustanud, et asjad nõnda lähevad. See on olnud fenomenaalne reis, mõnikord küsin iseendalt: “Kas see kõik on päris?”.

Ja tõde on selles, et ma ei tea enam, mis on “päris”. See kõik võib olla unenägu; mõnikord metsik, teinekord fantastiline ja harvem ka nagu õudusunenägu.