Viimasel ajal on aina enam kõneainet pakkunud väidetavalt iidsetest aegadest pärit satanistide koolkond, mille liikmelisus on edasikantav vereliinide kaudu ning mille eesmärgiks ei ole mitte vähem ega rohkem kui maailma valitsemine. Selle elitaarse satanistliku salaseltsi kohta jagas 17. jaanuaril oma teadmisi USA raadiosaates “Coast to Coast AM” külaliseks olnud Russ Dizdar.

Viimased 30 aastat on Russ pidanud kirikuõpetaja ametit, kuid lisaks on ta olnud ka politseiüksuse kaplan, tänu millele jõudis saatusliku avastuse jälile. Lisainfoks: erinevates ülikoolides on Russ Dizdar omandanud teadmisi kriminoloogias, sõjaväeteadustes, filosoofias ning teoloogias.

Satanismi koolkondi on erinevaid. Neist ehk kõige tuntum on Anton Szandor La Vey 1966. aastal asutatud Saatana Kirik. La Vey õpetuse järgi ei usu satanistid Saatanasse või Kuradisse. Saatan pole Jumala vastand vaid pigem “looduse varjatud jõud“. Viha, iha, ahnus ja uhkus on voorused. “Satanism on jultunult isekas, brutaalne filosoofia. See rajaneb uskumusel, et inimolendid on loomupäraselt isekad ja vägivaldsed.“ Eelnev pärineb La Vey manifestist “Saatana Piibel“. Eestvedaja ei tunnista tänapäeva nõiakunsti, pidades seda lapsikult sentimentaalseks eetikalismiks, ning heidab kõrvale tseremoniaalmaagia kui “võltsitava pettuse“ ja “esoteerilise loba“. Kokkuvõtlikult on La Vey koolkond materialistlik, agressiivne ning ihadele ja naudingutele suunatud õpetus.

Satanismi harusid leidub teisigi. Mõningad neist on avalikud, teised jällegi mitte. Russ Dizdari sõnul eksisteerib satanistlik salaselts, mis on levinud üle Ameerika Ühendriikide, Euroopa, Venemaa ja ka Austraalia. Selle seltsingu agenda hõlmab võimu, raha ja kaost. Kui eelnevalt sai mainitud, et enamus satanistlikke koolkondi ei usu Saatanat kui reaalselt eksisteerivat entiteeti, siis antud rühmitus usub. Viimased 25 aastat on Russ politseikaplanina töötades püüdnud neile jälile saada.

Satanistlikud riitused ja laste väärkohtlemine

Probleem hakkas ilmnema 1980ndatel, kui avalikkuse ette kerkis järjest enam juhtumeid väärkoheldud lastest ja rituaalsetest mõrvadest. 1994. aastaks leidus väidetavalt ligikaudu 2,4 miljonit lõhestunud isiksuse sündroomiga (edaspidi LIS – toim.) inimest, keda oli nende endi sõnul satanistlikel rituaalidel väärkoheldud. Isiksusehäired on sügavalt juurdunud puudused ja hälbed käitumises, mis tihti ilmnevad nooruki- või juba lapseeas, ja jäävad püsima täiskasvanueas, kuigi hiljem ei ole need alati selgelt märgatavad. Siinkohal tuleb märkida, et üsna tihti kaasnevad isiksusehäirega paranoia ja hallutsinatsioonid, mistõttu ei saa täie kindlusega väita, kas tegemist on luulu või reaalsusega.

Eelnev 2,4 miljonit on hinnang terapeut Holly Hectorilt, kes 1990ndatel tegeles satanistlikke rituaale läbi elanud laste taastusraviga ja on kirjutanud oma kogemustest raamatu “Satanic Ritual Abuse and MPD: Understanding and Treating the Survivor“ (“Satanistlikud väärkohtlemise riitused ja LIS: ohvri mõistmine ja ravi”). Seevastu doktor Colin A. Ross, kes on samuti tegelenud isiksushäiretega noorte taastusraviga, tõstab kannatanute arvu isegi kuni kümnele miljonile. Ross on oma kogemustest patsientidega kirjutanud raamatu “Satanic Ritual Abuse. Principles of Treatment“ (“Satanistlikud väärkohtlemise riitused. Põhimõtted ja ravi”).

Väidetavalt pidavat antud kultus alla 10-aastaseid lapsi seni traumeerima, kuni toimub isiksuse lõhestumine, mil ohvrile tekib uus n-ö töötlemata isiksus – mida on võimalik vastavalt läbiviijate eesmärgile “vormida“. Mida see protsess endast täpselt kujutab, ei ole teada, kuid nii palju kui Russ raadioeetris kannatanute pihtimusi jagas, sisaldavad kõik rituaalid seksuaalset väärkohtlemist. 13. eluaastaks on ohver elanud läbi sadu erinevaid riituseid, mille käigus programmeeritakse talle väidetavalt kümneid kui mitte sadu erinevaid isiksusi. Lapsi pidavat nad “hankima“ enamasti inimröövide teel, kuid leiduvat ka juhuseid, kus vanemad ise oma järglased kultuse kätesse annavad. Siinkohal on õõvastav mõelda, kui palju lapsi jääb igal aastal kadunuks.

Isiksuste programmeerimise juured Natsi-Saksamaal

Russ Dizdar väidab, et säärane arenevate isiksuste programmeerimine läbi satanistlike rituaalide pärineb okultismi harrastanud Natsi-Saksamaalt, kus üritati luua nn. Supermensch’i, ülemat uut rassi. Oma teooria kinnituseks tõdes vaimulik, et igal programmeeritud ohvril on üks isiksus, mis oskab ideaalselt rääkida saksa keelt.

Igale isiksusele kujundatakse kindel identiteet – olgu selleks siis palgamõrvar, seksori, preestrinna vms. Kõige levinumaks isiksuseks on palgamõrvar. “Kõik nad on ründerelvadega äärmiselt osavad,“ kostab Russ otse-eetris täie tõsidusega. Sirhan Sirhani (väidetav Robert F. Kennedy mõrvar – toim.) ja James Holmesi (USA kinotulistaja – toim.) juhtumid seostab Dizdar pikalt mõtlemata satanistliku programmeerimisega. Samas Sandy Hooki tragöödiale ei julgenud mees kindlat selgitust anda. “Siin on midagi suuremat mängus kui oskame arvata,“ ütleb Russ Dizdar. Tuletame meelde, kuidas enamus kurikuulsamaid “hullunud püssimehi“ on hiljem oma tegu kommenteerinud.

Russi sõnul leidub tänaseks päevaks ohvreid neljast põlvkonnast. Esimene generatsioon on  Natsi-Saksmaalt, kes tänaseks on 55–65aastased. Teine generatsioon on 35–45aastased, kolmas generatsioon 18–27aastased ja neljas generatsioon, kes hetkel on alles programmeerimise käigus, on 6–8aastased. Kui saatejuht George Noory küsis saatekülaliselt, kas sekt loob armeed, ei osanud Russ kohe vatsata. “Midagi on õhus… pinge. Nad valmistuvad kaoseks, uue maailmakorra loomiseks,“ sõnas kaplan.

Edasi selgitas Russ, kuidas ohvrid on võimelised oma isiksusi murdsekundiga n-ö vahetama. Selleks on tarvis selget fraasi, märguannet või sündmust. Russ meenutas, kuidas üks ohvritest olevat maanteel sõitvas politseiautos järsult vahetunud nn jooksjaks (Russ nimetab “jooksjaks“ isiksust, kelle eesmärgiks on kindla märguande peale elu eest põgeneda). Antud juhul oli isiksuse käivitajaks kellaaeg (kell sai täpselt 23.00), peale mida mees mõtlemata sõitvast autost välja hüppas.

Salapärane Böömi klubi (Bohemian Club või ka Bohemian Grove)

“Kas osad kultuse liikmed on väga-väga rikkad?“ kostus saatejuhi küsimus peale mõningast vaikust. “Jah, absoluutselt,“ oli külalise vastus. Kogu oma elutöö vältel on Russ üritanud selle salaseltsile jälile saada. Saatejuhi algatusel toodi vestlusesse paralleel 1999. aasta filmiga “Eyes Wide Shut“. Vaimulik imestas, kui palju on antud filmi ridade vahele kirjutatud reaalset elu. “Rikastelt ja ilusatelt“ läks jutt sujuvalt üle Böömi Klubi tegevusele, mida saatekülaline seostab ka antud satanistliku rühmitusega.

Böömi Klubi, 1872. aastal viie San Francisco ajakirjaniku asutatud meeste napsiklubi, on tänaseks kasvanud äärmiselt laiahaardeliseks salaühinguks. Herbert Hoover on seda nimetanud ka “maailma suurimaks meestepeoks“. Liikmeteks on meessoost tipp-poliitikud, ärimehed, pankurid, meediamagnaadid jne. Osaleda saab ainult kutsetega, mis maksavad ligi 15 000 dollarit. Tegevus toimub Böömi Klubile kuuluvas Böömi Hiies (Bohemian Grove), mis on umbes 1090 hektari suurune eraldatud ja hoolsasti valvatud sekvoiamets Põhja-Californias.

[Vaata Böömi Klubi mure tuhastamise rituaal siit, eestikeelsed subtiitrid.]

Igal suvel kogunevad kaheks juuli nädalaks sajad maailma majanduseliidi esindajad Böömi metsade varju puhkama. Nagu arvata, ei kajasta meedia antud kohtumist just erilise innuga. Territooriumil hoiavad silma peal hulgalised eraturvafirmade ja politsei salgad. Väidetakse, et käiakse lihtsalt lõõgastumas, aga teada on, et just metsa varjus – nn. järvekalda kõnelustel – leppis Ronald Reagan Richard Nixoniga kokku, et ta loobub eelseisvatel valimistel presidendiks kandideerimast; algatati Manhattani projekt ja Tähesõdade programm.

Helmut Schmidt, Saksamaa kantsler, tunnistab oma raamatus “Men and Powers, a Political Retrospective“, et ta on nii Trilateraalse komisjoni, Bilderbergi grupi kui ka Böömi klubi liige, ning et Böömi metsade varjus otsustatakse nii mõnigi poliitiline küsimus. California osariigi Sonoma ülikooli sotsioloogia abiprofessor Peter Phillips teatas, et peale kõige muu on neil kokkusaamistel arutatud multikultuuri, afrotsentrismi ning avaldatud arvamust, et eliit peaks ennast määratlema ning kehtestama “võimustandardid“ eesmärgiga kontrollida “kvalifitseerimata“ masse.

Satanistlikke riituseid ja maailma juhtide soetust nendega on uurinud paljud kirjanikud, detektiivid ja ajakirjanikud, alustades David Icke´ist ja Alex Jonesist, lõpetades Mike Hansoni ja Russ Dizdari endaga. Isegi, kui kõik see tundub uskumatu, on ka naiivne eeldada, et kõik need väärkoheldud lapsed need lood oma ärakasutamisest satanistlikel rituaalidel välja mõtlesid.

Russ Dizdari intervjuud “Coast to Coast AMile” saad kuulata siit.

Lisaallikad:

Russ Dizdari koduleht.

Bradley, Michael. (2005). Salaühingute käsiraamat. Eesti: Sinisukk.

Russel, Jeffrey. (2001). Nõiakunsti ajalugu. Tallinn: Kunst.

Wettenberg, Lennart. (1992). Psühhiaatria taskuraamat. Rootsi: Stockholm.

Toimetas Toomas Kask