10. aprillil 2010. aastal toimus Smolenski lähedal lennukatastroof, mille tagajärjel hukkusid kõik 96 lennukis reisinut. Nendeks olid aga nii Poola toonane president Lech Kaczyński, sõjaväe ohvitserid, poliitikud kui ka nende perekonnaliikmed, kes olid lendamas 1940. aastal toimunud Katõni veresauna mälestusteenusele. Õnnetust asusid uurima koos Venemaa ja Poola ning vaatamata leiule, et lennukivrakil polnud jälgi lõhkeainetest, on kogu juhtunu ümber palju kummalist, mis toidab ikka veel ohtraid vandenõuteooriaid.

Päevi enne lennukatastroofi toimumist oli Vladimir Putin kutsunud Poola peaministri ja Kaczyński poliitilise rivaali Donald Tuski ametlikule Katõni mälestusteenistusele. President Kaczyńskil olid aga 2008. aastal toimunud Vene-Gruusia sõjas Gruusia tugeva toetamise tõttu Kremliga pinevad suhted ning teda ametlikule tseremooniale ei kutsutud. Selle asemel organiseeris president kolm päeva hiljem eraldi mälestusteenistuse ning sinna oli tema lennuk ka teel olnud, kui see lähenes tihedas udus Smolenski lennuväljale. Vene lennujuhtide sõnul oli lennuk lennanud aga liiga madalalt ega täitnud korraldusi kõrgemale tõusmise ja teisele lennuväljale suundumise kohta. Lennuk olevat lõiganud puulatvu ning seejärel sööstnud maha, purunedes tükkideks.

Lennuõnnetuse uurimises jõudsid nii vene kui ka poola uurijad eraldi ametlikes uuringutes järeldusele, et õnnetuse põhjustas halb nähtavus ja inimlik eksimine. 2011. aastal leidis vene uurimine, et lennuki meeskond oli olnud “psühholoogilise surve all”, et sooritada maandumine ohtlikes ilmaoludes. Sama raport kuulutas Varssavi uurimise mittetäielikuks ning vigasid täis olevaks. Poola raporti järgi oli õnnetuses süüdi viletsalt treenitud meeskond, Venemaa nadi lennuväli ja kehv lennujuhtimine. Samuti välistati juhtunu “äärmuslikud versioonid” nagu sabotaaž ning kolmandate isikute surve lennukimeeskonnale halbades ilmastikutingimustes maandumiseks.

Õnnetuse uurimises olid aga olnud algusest peale lahkhelisid. Küll leiti, et Venemaa viivitab, küll tuntakse siiani pahameelt selle üle, et lennukivraki tagastamist Poolale lükatakse üha edasi. Asja ei teinud paremaks ka sõjaväelise süüdistaja kolonel Mikolaj Przybyli intsident. Przybyl nimelt väitis, et sõjaväelised süüdistajad olid olnud mitmetes uurimistes kompetentsed. Kui aga kui meedia väitis, et sõjaväelised süüdistajad olid Smolenski lennuõnnetuse uurimisel rikkunud seaduseid, tulistas mees ennast uudistekonverentsi ajal pähe.

Paljud inimesed kõhklevad ametlikus loos ning 2013. aasta aprillis arvas lausa kolmandik poolakaid, et nende president võidi mõrvata. Arvati, et tegu oli kas atentaadi, keerulise riigipöördekatse või lausa sõja kuulutamisega Poolale. Mõned arvavad, et Kreml mõrvas Kaczyński selle eest, et mees toetas Gruusiat nende sõjas Venemaaga 2008. aastal.

Smolenski katastroofi vandenõuteooriate rohkus ja värvikirevus on hämmastav. Inimesed on süüdistanud Kremlit maandumisrajale kunstudu pumpamises, lennukile lõhkeainete paigaldamises ja ka ohvrite kehade muutmist lahkamisel. Kõige populaarsemaks teooriaks on, et lennuk tabas küll puid, kuid suutis teha hädamaandumise mudasse. Siis aga toimus plahvatus, mis rebis lennuki tükkideks ja tappis osa reisijaid. Need, kes suutsid plahvatuse üle elada, mõrvati. Neid teooriaid toidavad asjaolud, et Venemaa pole Poolale lennukivrakki tagastanud ning pärast õnnetust antud ebatäpsed andmed hukkunute arvu ja võimalike ellujääjate kohta.

Üheks valjuhäälseimaks ametliku loo mitteuskujaks oli Antoni Macierewicz, Poola konservatiivse Seaduse ja Õigluse partei seadusandja ja Kaczyński lähedane liitlane. Tema parlamentaarne töögrupp jõudis järeldusele, et atentaadi korraldasid Tusk ning tol ajal Venemaa peaminister olnud Vladimir Putin.

“Hiljutisemad uuringud kinnitavad meie veendumust, et katastroof järgnes plahvatustele,” ütles Macierewicz 2013. aasta aprillis, eirates Poola süüdistajate teadaannet, mille järgi lennukivrakil polnud jälgi plahvatusest.

Tõend e-kirja näol

Juhtunut muudab segasemaks ka Wikileaksi lekitatud e-kiri, mille järgi oli Venemaa keelanud anda Kaczyńskit vedanud lennukile maandumisluba, et “sundida teda ilma jääma Katõni veresauna mälestusteenusest”. E-kirjas kirjutas endine KGB agent Kamraad J Stratforile (firma, mida on kirjeldatud kui vari-CIA-d): “Venelased ei andnud lennukile meelega võimalust maanduda, teades, et Poola president kas sunnib pilooti maanduma […] või lennuk pöördub tagasi ja ei maandu sealses asukohas.”

Stratfori ohvitser Marko Papic ütles: “See oli tegelikult üks minu teooriaid, mille üks minu kontaktidest ka mulle andis. Kuid plaanis ei olnud Kaczyńskit tappa, vaid teha tema elu raskeks, sundides teda maanduma Minskis ning seega jääma ilma Katõni veresauna tseremooniatest, mis pidid algama tund peale maandumist. Aga selle asemel üritasid piloodid siiski maanduda ning tekitasid õnnetuse.”

Vene diplomaadid teatasid eelmise aasta lõpus, et lennukivrakk antakse Poolale üle, kui Venemaa põhjalik uurimine saab järgmisel aastal läbi. Uurimist on pikendatud aprillini ning Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles selle kohta: “Me tahame, et see uurimine oleks väga põhjalik, et selle lõpetamise järel ei jääks lahendamata küsimusi. See on eriti oluline seda tragöödiat ümbritseva hüsteeria valguses.”

Siin on üks populaarsetest videotest, mis on filmitud õnnetuspaigas. Kuigi pildikvaliteet on kehv, väidetakse, et videol on näha õnnetuses ellujäänuid ja seejärel kuulda püstolipauke, mis märgivad ellujäänute tapmist. Laibad anti siiski kõik Poola poolele üle ja kuulihaavadega kehadest teateid ei ole.

Allikad: The Guardian, RIA Novosti, RIA Novosti 2, The New York Times, Z News, Polskie Radio

Foto: ria.ru

Toimetas Marlen Laanep