3. november 2013 kell 16:19
Soome kaitseminister Carl Haglund ütles laupäeval, et tahab politseile ja sõjaväele suuremaid volitusi internetis tegutsemisel ning juba on ettevalmistamisel ka vastavasiuline seadusemuudatus. Haglundi kinnitusel ei ole eesmärgiks inimeste privaatsuse rikkumine, vaid vajadus peatada spioonid ja sissetungijad, vahendab BNS.
“See on õrn teema, kuid võimuesindajatel peavad tänapäeva maailmas olema õigused ja volitused internetis tegutsemiseks. Politseil ja kaitsejõududel on vastutus riigi julgeoleku eest ja seadusemuudatus tagab, et nad saavad tõhusalt tegutseda ka internetis,” rääkis kaitseminister.
Naaberriigis Rootsis see juba lahendatud nn FRA-seadusega (FRA on kaitseministeeriumi sideluureteenistus), mis võimaldab julgeolekujõududel jälgida riiki läbivaid infovooge. Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet hindas 2008. aastal, et pea kogu Venemaa välismaine internetiliiklus kulgeb Rootsi kaudu. Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel saadi teade küberspionaaži kohta Soome välisministeeriumis just rootslastelt.
“Kõik saavad eeldatavasti aru, et eesmärgiks pole nuhkida soomlaste eraelus või lugeda tavakodanike Gmaili või Facebooki, vaid küsimus on just selles, et võimalus oleks sekkuda ja spioonid peatada, kui mõne võõra riigi luuretegevus võtab sihtmärgiks Soome ja Soome võimuesindajad.
Seadusmuudatus peaks valmima aastavahetuseks. “Nüüd tulebki võtta aeg ja põhjalikult läbi mõelda, milliseid ja mistüüpi volitusi võimuesindajatel internetis vaja võib minna ja kuidas kindlustada, et neid õigusi ei kuritarvitataks,” märkis kaitseminister.
Välisminister Erkki Tuomioja ütles oma blogis, et Soome kavatseb töötada rahvusvahelise leppe sõlmimise nimel, mis kehtestataks küberruumis “mängureeglid” sõnavabadusele ja üksikisiku privaatsusele.
Välisministeeriumi andmebaase tabanud ulatuslikust ja tõsisest sissetungist teatas esmalt telekanal MTV3. Seejärel kinnitas toimunut kaitsepolitsei (Supo). Telekanal ütles, et nende käsutusse jõudnud andmetel on Soome välisministeeriumis ilmsiks tulnud ajaloolise ulatusega internetispionaaž, mis võib olla kestnud kuni neli aastat.
Kevadtalvel avastati tõsised sissetungid arvutivõrkudesse. Spionaažis kahtlustatakse Vene ja Hiina luureagentuure ja nende eesmärgiks arvatakse olevat Soome ja Euroopa Liidu teabevahetus. Välisminister kinnitas reedel, et väga tundlikule teabele häkkerid ligi ei pääsenud. “Teiste riikide informatsiooni valedesse kätesse ei sattunud.” Võrguluurele saadi jälile Soome julgeolekuametnikele välismaalt tulnud vihje põhjal. Vihje sai Soome CERT (Computer Emergency Response Team), mitte kaitsepolitsei.
Allikad ja lisalugemist: BNS, Helsingin Sanomat, MTV3, Erkki Tuomioja blogi
Foto: ifex.org
Toimetas Mariann Joonas
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.