Foto: kollaaž

“Alljärgnev põhineb uurimustööl, kus üritan võimalikult lihtsalt teha kokkuvõtte peavooluteaduse pettusest ja toon välja ilmselge reaalsuse, et teadusest on saanud religioon. Märgin ära mõned uurijad, keda ma jälgin ning kelle tööd ja teadmisi kõrgelt hindan ehk eritänud: John le Bon, Robert Bassano (Planate Veritas), Bob Knodel & Jeran Campanella (Globebusters), Eric Dubay, Lawrence Wright, Nick Davies (Phuket Word) ja Rob Durham,” juhatab Hando Tõnumaa sisse artikli, mis ilmus algselt Telegrami 5. paberajakirjas ja millest on veebis varem ilmunud peatükk “Gravitatsioonilainete pettus“.

Teadus peaks alati ja igavesti keskenduma n-ö tõeotsingutele, aga juhtus nii, et teadus kaaperdati ja sündis dogma, millesse tuleb uskuda, seega ei tohi me isegi enam oma arvamust avaldada ega teaduses kahelda. Me ei saa öelda: „See NASA video näeb välja võlts,” sest ilma argumenteerimata öeldakse meile vastu: „Mis sul viga on? Kas sa oled vandenõuteoreetik?” Sest sa kas usud teadusesse või mitte. See on täiesti naeruväärne, meil ei lubata isegi evolutsiooniTEOORIAS kahelda. Kui sa usud teadust, siis pead sa ka uskuma evolutsiooni. Sa ei saa nii, et teadust usud, aga evolutsiooni mitte. Kui sa ei usu Apollo Kuu missioonidesse, siis oled kohe peast segi fooliummütsiga jobu. Kui sa teadust ei usu, siis sind naeruvääristatakse, sest see on nende ainuke kaitse. Our way or the highway! Kuna teaduse üle ei tohi vaielda, siis on see kõige ehedam tõestus, et tegemist on religiooniga.

21. sajandi religioon on teadusism (eesti k. ka saientism või stsientism – toim.), mis ei ole mitte ainult institutsioon vaid ka ääretult dogmaatiline nähtus, kus peetakse väga vastakaid ütlusi tõesteks, kuigi me saame selgelt ära tõestada, et need on väärad või vähemalt küsitavad. Need dogmad mõjutavad teadusliku info tõlgendamist ja seega ka kõike seda, mida meile koolis õpetatakse. Ehk siis teadus on täpselt sama palju religioon, kui iga teine religioon. Et sind teadusmaailmas tõsiselt võetaks, peavad sinu kirjutised ilmuma eelretsenseeritud väljaandes. Et sinu tööd nendes ajakirjades ilmuda saaksid, pead sa esmalt läbi viima igasugu katseid, mis maksavad aga palju raha. Et seda raha saada, pead sa seda taotlema nendelt institutsioonidelt, mis kiidavad heaks sellise mudeli, mille sina neile selle raha eest ära tõestad, et eksisteerib.

Foto: National Geographic

Küsige iseendilt, miks peaks valitsus või mõni organisatsioon rahastama uurimistööd, mis võiks ümber lükata ühiskondlikult aksepteeritud dogmad või hetkel töötava süsteemi? Kui sinu uurimustöö ohustaks teadust, siis seda uurimustööd hakataks maha suruma ja põhimõtteliselt võid sa ära unustada oma tulevikuplaanid teadusmaailmas. Teaduses liiguvad suured rahad ja tehakse kõrgelennulist karjääri. See fakt motiveerib teadlasi võltsima andmeid ja tulemusi ning vältima katseid, mis pole ülemuste poolt heaks kiidetud. Teaduspolitseid kui sellist pole olemas. Pole olemas mitte ühtegi asutust ega organisatsiooni, mis kontrolliks, kas teadusmaailmas toimuv on ikkagi reaalsus. Samamoodi pole sarnast organisatsiooni jälgimas valitsuse tegevust. See on kaardimaja ja nad ei luba sellel kokku variseda.

„Loo uskumus teooriasse ja faktid loovad ennast ise.“ – Joseph Jastrow

Teadus on tehtud võimalikult igavaks, nõnda on saadud massid aksepteerima midaiganes teadus välja pakub. Kusjuures enamus isegieitea, millega täpselt nad teaduses nõustuvad, nad lihtsalt teavad, et nad on nõus. Noored pannakse aastateks (üli)koolidesse istuma ja neile ei õpetata suurt midagi, mis reaalses elus tõelist kasu tooks. Lihtne küsimus, mis eelmist väidet tõestab: kas peale koolist lahkumist oled sa ise teada saanud rohkem olulisi asju, kui kooli ajal? Kool on tore koht lastele sõprade leidmiseks ja sotsialiseerumiseks, aga mitte hariduse jaoks. Mis haridusest me siin üldse räägime – kuidas olla ignorantne?

Paljud arvavad, et ainuüksi seetõttu, et nemad käisid ülikoolis, teeb see neid targaks. Enamus inimesi usub, et nad elavad hiiglasliku pöörleva palli peal, mis kihutab ringi kosmose lõputus vaakumis ja et nad arenesid välja kaladest, kes omakorda arenesid välja juhuslikust plahvatusest miljardeid aastaid tagasi; lisaks usuvad nad, et miljoneid aastaid tagasi elasid Maa peal tohutud sisaliklinnud, kes surid välja 65 miljonit aastat tagasi meteoriidi plahvatuse tõttu. Vanasti õpetati koolides evolutsiooniteooriat ja gravitatsiooniteooriat, täna on „teooria” sealt mugavalt ära koristatud ja alles on jäetud evolutsioon ja gravitatsioon, justkui vahepeal oleksid need kaks teooriat ära tõestatud.