Foto: subsri13 / Freepik

Kes on Alexandria Ocasio-Cortez ja kuidas on temast saanud keskkonnakaitsjate juhtivfiguur? Milline on tema suhe endise USA asepresidendi Al Gore’iga? Kes need inimesed sellised üldse on? Miks ma nimetan neid triksteriteks? Kuidas nad kasutavad mustkunstniku trikke, nagu näiteks käepigistusi, propageerimaks oma agendasid ja lollitamaks masse? Nad teevad seda üliedukalt. Ma peatun nendel teemadel pikemalt, aga esmalt läheme mõned aastakümned ajas tagasi ja vaatame, kuidas me üldse sattusime sellisesse olukorda, kus inimesed on hakanud kartma, et peagi saabub mingisugune kataklüsm ja maailm saab otsa.

Minu lapsepõlv möödus 1970ndatel ja 80ndatel ning ma mäletan, et maailmalõpu stsenaariumid olid igapäevane nähtus, eriti kui juttu tuli keskkonnakaitsest ja sellest, kuidas meie inimestena planeeti Maa hävitame.

1970ndate algul hakkasid meedias levima hoiatavad artiklid peatselt saabuvatest kliimamuutuste probleemidest. Paljud mainekad väljaanded väitsid, et naftafirmad ja Ameerika kapitalistlik süsteem põhjustavad planeedile katastroofilist kahju. Meie hulgas levitati igapäevaselt keskkonnaga seotud paanikat.

„Osoonikihis on auk, mis suureneb iga päev!“ karjuti majade katustelt. 1980ndatel oli see peamine hirmutamise teema.

Kui sa oled ära unustanud või lihtsalt liiga noor, et mäletada osoonikihi paanikat, siis siin on ülevaatlik artikkel sel teemal.

Millal sa viimati kuulsid midagi osoonikihist? Tuleb välja, et osoonikihiga on kõik korras ja see pole enam murekoht. Väga huvitav.

Mina arvan, et osoonikiht ei ole kunagi murekoht olnudki, vaid tegemist oli järjekordse bullshit-looga, hirmutamaks masse. Mis eesmärgil? See on ju ilmselge.

Kasvuhoonegaasid olid järgmine hirmutamise kandidaat, millele järgnesid happevihmad; iga järgmine keskkonnapaanika oli hirmuäratavam kui eelmine. Siis hakati meile rääkima, et planeedil saab peagi vesi otsa.

Issand!

Vähemasti olid meil poliitikud ja inimesed meelelahutusmaailmast, kes hoolisid. Üheskoos valmistasid nad reklaamvideoid, mis olid mõeldud massidele, andes meile juhtnööre, mida me teha saaksime, et „keskkonda päästa“. Kuidas meil küll vedas, et meil olid päästjateks sellised hoolivad inimesed!

Eksju?

Ma mäletan artikleid säravatelt teadlastelt ja ka koolis räägiti, et aset on leidmas globaalne KLIIMA KÜLMENEMINE ja et planeet on liikumas uude JÄÄAEGA!

Vaata aga vaata.

Kui ma teiega aus olen, siis pean tunnistama, et ma soovisin alati näha ühte suur ja villast mammutit. Lapsena mulle väga meeldis see idee ja ilmselt olin üks vähestest, kes reaalselt soovis, et uus jääaeg saabuks. Kuid mul polnud õrna aimugi, et tegemist oli üüratu valega.

Aga siis ühel hetkel vahetasid need paanikatekitajad globaalse külmenemise välja globaalse soojenemisega.