Foto: Ulrike Leone / Pixabay 

Mis oleks, kui ma ütleksin sulle, et plastkõrred on inimkonna üheks suurimaks ohuks aastal 2019? 

Kas me tõesti elame sellises reaalsuses? 

Või on tegu kõigest lohutava meetmega ehk n-ö rohepesuga, tänu millele valitsused saavad öelda, et näe, me ju teeme midagi looduse reostamise takistamiseks? 

Ma lugesin hiljuti ühest artiklist järgmise tsitaadi:

„Riigid nõustusid lisama plasti Baseli konventsiooni lepingusse, mis reguleerib ohtlike ainete ja materjalide liikumist ühest riigist teise, et võidelda plastireostuse ohtlike mõjude vastu ümber maailma.“

Plasti peetakse nüüdsest ohtlikuks materjaliks?

Siin on veel üks huvitav leid:

„Kõik maailmas toodetud plastdetailid said alguse kivisöest, naftast või maagaasist. Juba ammu enne seda olid olemas looduslikult saadud polümeerid, sealhulgas sellised materjalid nagu loomasarved ja kumm, aga selline plast, mida me kasutame tänapäeval asjade pakkimiseks, loodi alles 1907. aastal, kui leiutati esimene fossiilkütustest valmistatud sünteetiline plast: bakeliit.“

Ma esitan teile ühe küsimuse: kas teile meeldib juua plastkõrrest?

Sa ju ometi pole keskkonnavastane?

Kui aktivistide plaanid õnnestuvad, siis varsti ei saa sa enam plastkõrrest juua.

Need tuleb ära keelata! Selline suund on teel.

Kõrrevastane kampaania hoogustus 2015. aastal, kui massiliselt hakkas levima video merikilpkonnast, kelle ninasse oli väidetavalt kinni jäänud plastkõrs.