Mis on ühist Fordil ja Volkswagenil? Need on tuntud automargid. Jah, aga veel? Mis on neil ühist Bayeri, Nestle, Hugo Bossi, Siemensi, Kodaki, IBM-i ja Fantaga? Selgub, et kõiki neid suuri ja tuntud ettevõtteid  ühendab üks “väike” must plekk – nad on teinud koostööd Natsi-Saksamaaga.

Ford Motor Company – juudivastasuse esirinnas

Ford Motorsi asutaja Henry Ford oli tuntud kui juudivastane, kes toetas muu hulgas pamfletikogumiku “The International Jew“ (Rahvusvaheline juut) väljaandmist ning sponsoreeris ajalehte, kus ta muu hulgas süüdistas juute I maailmasõja puhkemises. Ford Motor Company tootis ühe kolmandiku Saksa armee veoautodest, kasutades suures osas vangide tööd.

Kölnis asuvas Fordi tehases oli sõjaajal vähemalt 1200 venelasest töölist, keda natsid pidasid alamateks inimesteks. Ford kasutas sunnitööd juba 1940. aastal. Advokaat Mel Weise ütles, et kuigi emafirma oli Saksa tehases toimuvast teadlik, ei katkestanud see kordagi oma sidemeid Saksamaaga – luges vaid kasum, mitte see, kuidas seda teeniti.

Ford Motor Company on tunnistanud sunnitöö kasutamist Kölnis, aga ei võta vastutust enda peale, süüdistades natside valitsust, kes nende sõnul võttis tehase oma valdusesse. “Nemad dikteerisid, mida tehakse, kuidas tehakse, milline on tööjõud, töötingimused jne,“ ütles Fordi advokaat John Rintamaki. Samas, Fordi Kölnis asuva tehase tootmisjuht väidab, et natsid ei kontrollinud tehast. On teada, et sõja lõpu poole, kui tööjõudu oli vähe, pöördusid Fordi juhid tööliste leidmiseks koonduslaagrite poole, makstes SS-ile, et saada Buchenwaldi koonduslaagrist 50 töötajat (koos valvuritega).

Bayer AG – kasutas vangide tööjõudu Monowitzi koonduslaagris

Ravimifirma Bayer, mis on muu hulgas välja töötanud keemiarelvi (ka ipriiti ehk sinepigaasi ja närvigaase nagu tabuun ja sariin), teinud inimkatseid mürgiste kemikaalidega, toetanud Kongo sõda, nakatanud hemofiiliahaigeid HIV-ga ja C-hepatiidiga nakatunud vere kaudu ning loonud antibiootikumidele resistentseid baktereid, tegi koostööd ka natsidega.

Bayer kuulus II maailmasõja ajal IG Farbeni gruppi ning ehitas Auschwitzi koonduslaagri lähedale sünteetilise kummi ja õli tehase Monowitz, kus sunniti vange tegema orjatööd ning kui inimesed olid liiga nõrgad, et töötada, hukati nad gaasikambris. IG Farbeni tütarettevõte Degesch tootis Zyklon B-d – gaasi, mida kasutati koonduslaagrite gaasikambrites.

Rahvusvaheline Sõjakuritegude Tribunal mõistis ettevõtte süüdi natsirežiimi kuridegudes. 29. juulil 1948 mõisteti Nürnbergi protsessil massimõrva ja orjatöö kasutamise eest süüdi 12 Farbeni juhatajat – kõige pikem karistus oli vaid seitse aastat vangistust ning see määrati Fritz ter Meerile, kes oli tippjuht ja teadlane IG Farbeni haldusnõukogus.

IG Farbeni tehas

Nestlé S.A. – varustas Saksa armeed šokolaadiga

Lisaks sellele, et Nestlé on kasutanud Aafrikas kakao tootmiseks lapsorjade tööjõudu, nõudnud Etioopialt 6 miljonit dollarit ajal, mil riigis oli tõsine näljahäda, tapnud Hiinas imikuid melamiini sisaldanud piimatootega ning väitnud, et vesi ei ole peamine inimõigus, kasutas ettevõte II maailmasõja ajal orjatööjõudu.

2000. aastal maksis Nestlé üle 14,5 miljoni dollari fondi, mis tegeles holokaustis ellujäänutega ning juudiorganisatsioonide väidetega selle kohta, et nad kasutasid orjatööd. Ettevõte on tunnistanud, et omandas 1947. aastal ettevõtte, mis kasutas sõja ajal sunnitööd, öeldes, et “võib eeldada, et mõned korporatsioonid Nestlé grupis, kes olid aktiivsed riikides, mida kontrollis natsirežiim, kasutasid sunnitöölisi.“ Nestlé aitas 1939. aastal rahastada ka natside parteid Šveitsis ning teenis endale tulusa lepingu, varustades kogu Saksamaa armeed šokolaadiga II maailmasõja ajal.

Hugo Boss AG – pruunsärkide trendi looja

Hugo F. Boss asutas tekstiilitehase 1923. aastal ning liitus natsiparteiga 1931. Kaks aastat hiljem sai tehas lepingu, varustamaks varajast natsiparteid pruunide särkidega. Aastaks 1938 tootis ettevõte juba ka armee vormirõivaid ning lõpuks laitmatult istuvaid vormirõivaid ka Waffen SS-ile, kuigi ei disaininud SS-i vormiriietust ise.

1940. aasta aprillist hakkas ettevõte kasutama sunnitöölisi, kes olid sisse toodud Poolast (140 inimest) ja Prantsusmaalt (40 inimest). Tehase alale ehitati laager, kus töölisi majutada, ning väidetavalt oli seal probleeme hügieeni ja toiduvarudega, kuigi Boss üritas olukorda parandada, pakkudes välja, et majutab ise töölisi ning üritab nende olukorda paremaks muuta.

Pärast sõda anti Hugo F. Boss kohtu alla ning ta sai trahvi oma seotuse eest natsidega. Tema poeg ütles selle kohta: “Muidugi mu isa kuulus natsiparteisse. Aga kes toona ei kuulunud? Kogu tööstus töötas natside armee jaoks.“ Ettevõte on öelnud oma veebilehel, et nad soovivad “väljendada südamepõhjast kahetsust neile, kes pidid kannatama kahju või raskusi ettevõttes, mida juhtis Hugo Ferdinand Boss natsionaalsotsialistide valitsuse all.“

Siemens AG – hommikul ehitad elektrilüliteid, lõunal aetakse ahju

Siemens AG on saanud negatiivset kuulsust 2007. aasta hinnaskandaalis, osaledes kartellis, kus oli 11 ettevõtet ning Euroopa Komisjon trahvis ettevõtet 396 miljoni euroga. Firma on hädas olnud ka altkäemaksu skandaalidega, millega on seotud nii Saksamaa, USA, Kreeka kui ka mitmed muud riigid. Halba mainet on lisanud ka plaan turustada kodugaasiahje Zykloni kaubamärgi all (Zyklon oli gaas, mida gaasikambrites kasutati) ning oma tehastes sunnitööliste kasutamine.

1930. aastatel rahastas Siemens natsiparteid ja Saksamaa salajast taasrelvastumist ning toetas Hitleri režiimi, et saada vastutasuks tulusaid lepinguid. Siemensil oli palju tehaseid koonduslaagrite lähedal (ka Auschwitzi juures) ning nad tootsid elektrilüliteid sõjaväe jaoks.

Nende tehastes oli alatoitumine ja surm tavaline – käibele läks kõnekäänd, et „pole midagi erilist selles, kui hommikul ehitad Siemensi jaoks elektrilüliteid ja lõunaks hukatakse sind Siemensi valmistatud gaasikambris“. Pärast sõda esitati ettevõtte juhile Hermann von Siemensile süüdistus sõjakuritegudele kaasaaitamises, mis hiljem tagasi võeti.

Kodak – ühekordne võte!

Kodaki kasum ja töötajate arv Saksamaal suurenes sõja algusaastatel, kuna ettevõte hakkas tootma ka päästikuid, detonaatoreid ja muud sõjaväe riistvara. Holokaustiga seotud kohtuasjadega tegelevad organisatsioonid väidavad, et Kodak kasutas Saksamaal orjatööd. Kodaki Stuttgarti tehases oli vähemalt 80 ning Berliinis Kopenicku tehases üle 250 orjatöölise. Ettevõte kommenteeris, et on andnud 500 000 dollarit Saksamaa fondile, mis on loodud sunnitöö ohvritele.

Fanta – kaubandusembargo fantaasiavili

Karastusjook Fanta loodi Saksamaal aastal 1941, kuna Coca-Cola siirupit ei saadud kaubandusembargo tõttu enam riiki sisse tuua. Selle olukorra üle kavaldamiseks otsustas Coca-Cola Saksamaa haru juht Max Keith luua Saksa turu jaoks uue toote, kasutades ainult neid koostisaineid, mis olid Saksamaal saadaval, nagu vadak ning puuviljade pressimisest järele jääv mass. Keith palus oma meeskonnal tootele nime välja mõtlemiseks kasutada oma kujutlusvõimet (Fantasie saksa keeles), mille peale üks müügimees, Joe Knipp, hüüdis: „Fanta!“.

Volkswagen Commercial Vehicles – Hitleri “disainitud“ rahvaauto

1920. aastatel üritasid Euroopa autoloojad kujundada väiksemat, odavamat autot töölisklassi peredele. Ferdinand Porsche disainis ja ehitas protoüübi, mida ta kutsus Volksautoks. Natsid nägid selles võimalust luua auto, mis mahutaks tavalise 5-liikmelise saksa perekonna, suudaks sõita normaalse kiirusega ja oleks siiski hinnatasemelt kättesaadav töölisklassi inimestele.

Kui Hitler määrati kantsleriks, võttis ta üle Porsche kujunduse oma “rahvaautole“. Hitler oli öelnud Porschele, et ta teeks auto põrnika kujuga ning sellest tulenebki VW Põrnika nimi. Enne sõda oli Porschel probleem sellega, et tema auto rikkus Tšehhoslovakkia autofirma Tatra patente ja kuigi Porsche pakkus Tatrale rahalist kokkulepet rikkumiste eest, sekkus Hitler ja ütles Porschele, et ta lahendab selle probleemi. 1961. aastal läks Volkswagen siiski Tatraga kohtusse ning nad sõlmisid kohtuvälise kokkuleppe.

Volkswageni tehases kasutati orjatöölisi: Porschel olid head suhted Himmleriga, kellelt ta palus Auschwitzist töölisi. 1990-ndate lõpus asutas ettevõte 12-miljonilise fondi nendele sunnitöölistele, kes olid veel elus (nende arvu hinnati 1000 – 2000 inimesele).

IBM – tõhusama juudi-kontrollsüsteemi looja

IBM andis natsirežiimile kasutada nende Hollerithi perfokaartide süsteemi, et automatiseerida juutide kontrollimist. Seda tehnoloogiat rakendati peaaegu kõige organiseerimiseks Saksamaal ja natsi-Euroopas, alates juutide identifitseerimisest, registreerimisest ja esivanemate liinide uurimise programmidest kuni raudteedekorralduse ja koonduslaagrites orjatöö organiseerimiseni.

Kui Saksamaa 1939. aasta septembris Poolasse tungis, kirjutas New York Times, et kolm miljonit juuti “eemaldatakse koheselt“ Poolast ning tõenäoliselt “hävitatakse“. IBM-i vastus sellele oli sisemine memo, mis teatas, et selle “olukorra“ tõttu peavad nad hakkama kiiremini tootma infot kõrge kiirusega tähestikulisse järjekorda seadvat varustust.

Allikad: Memolition, BBC, Corporate Watch, The Independent, NY Times, BBC, Cabalamat, RTUC, The Nation, Snopes, NY Times, Todayifoundout, Ibm and the holocaust

Fotod: nowtheendbegins.com, Wikimedia Commons, debbieschlussel.com, smitana.livejournal.com, cracked.com, tatyana-everything.blogspot.com, geektyrant / Joey Paur, debates.coches.net

Toimetas Marlen Laanep