Suurbritannia ja USA sotsiaalteadlaste ja psühholoogide hiljutisest uuringust selgus, et vandenõuteoreetikuid ei sildistatagi enam hulludeks ning neid, kes usuvad ametlikke teooriaid, jääb aina vähemaks.

8. juulil avaldasid psühholoogid Michael J. Wood ja Karen M. Douglas Kenti ülikoolist Suurbritannas uuringu “Mis sai hoonest number 7? Sotsiaalpsühholoogiline uuring online-vestlustest 9/11 teemadel“. Analüüsis võrreldi omavahel erinevate uudisteportaalide kommentaariumides avaldatud vandenõuteooriate pooldajate ja konventsionaalseid ehk tavainimeste kommentaare.

Vandenõuteoreetikutest on saamas enamus

Autorid avastasid enda üllatuseks, et suurenenud on nn vandenõu-kommentaaride hulk: 2174 kogutud kommentaarist olid 1459 seotud vandenõuga ja 715 konventsionaalsed. See tähendab, et neid inimesi, kes ei usu ametlikke teooriaid näiteks 9/11 ja J. F. Kennedy mõrva kohta, on üle kahe korra rohkem ning vandenõuteooriate vastased inimesed on jäänud vähemusse.

Uuringust selgus ka see, et need, kes pooldavad valitsuse ametlikku 9/11 raportit, on oma kommentaarides vihasemad ja vaenulikumad ning püüavad oma konkurente alla suruda. Kui vandenõuteoreetikutel ei olnud üht kindlat veendumust ning nad olid valmis vastu võtma ja arutama ka teiste inimeste vaateid, siis anti-vandenõuteoreetikud olid täiesti veendunud oma teoorias ning jäid pöördumatult valitsuse tõe juurde.

Woodi ja Douglase avaldatud uuring selgitab, et kui vandenõuteoreetikuid kirjeldati varem kui vaenulikke fanaatikud, kes usuvad pimesi vaid ühte teooriat, siis nüüd võib samal moel kirjeldada neid inimesi, kes kaitsevad 9/11 ametlikku teooriat.

Vandenõuteoreetikutele ei meeldi, kui neid nii kutsutakse

Poliitikateadlane Lance deHaven-Smith avaldas sel aastal raamatu “Vandenõuteooria Ameerikas“ (Conspiracy Theory in America), milles seletab, miks inimestele ei meeldi, kui neid kutsutakse vandenõuteoreetikuiks. Nimelt leiutati ja lasti see termin ringlusesse CIA poolt, et mustata inimesi, kes hakkasid lähemalt uurima J. F. Kennedy mõrva. “CIA kampaania, mis muutis populaarseks termini “konspiratsiooniteooria“ ja tegi sellest naeruvääristamise objekti, oli üks õnnestunumaid propagandasid maailmas,“ kirjutab ta.

Lisaks oli see kampaania ebaseaduslik, sest CIA-l on keelatud igasugune riigisisene tegevus, kuid sellegipoolest rikuvad nad pidevalt seadust ja korraldavad operatsioone alates propagandadest lõpetades mõrvadega.

Psühholoog Laurie Manwell Guelphi ülikoolist leiab, et CIA kujundatud termin takistab kognitiivseid funktsioone. Nimelt toob ta ühes artiklis välja tõsiasja, et anti-vandenõuteoreetikud ei ole võimelised mõtlema selgelt näiteks 9/11 puhul, kuna nad ei suuda töödelda informatsiooni, mis on vastuolus nende olemasoleva usuga.

Ajalooline kontekst

Peale selle avastati Woodi ja Douglase uuringus tõik, et vandenõuteoreetikud võtavad oma aruteludes rohkem arvesse ka ajaloolist konteksti. Kuna suur osa konspiratsiooniteooriatest on hiljem osutunud tõeks, siis DeHaven-Smith selgitab ka seda, miks meeldib vandenõuteoreetikutele ajalugu rohkem arvesse võtta.

Ta toob näitena välja J. F. Kennedy ja R. F. Kennedy mõrvade omavahelise seotuse, mis mõlemad sillutasid tee, mis viis lõpuks Vietnami sõjani. DeHaven-Smithi sõnul peaksime alati sõnapaari Kennedyte mõrvad kasutama mitmuses, sest need kaks on ilmselt ühe suure kuriteo osad.

Buffalo ülikooli professor Steven Hoffman selgitab, et anti-vandenõuteoreetikud otsivad tavaliselt välja hulga infot, mis kinnitab nende olemasolevat usku. Konfliktide vältimiseks sildistavad nad teisi aga vandenõuteoreetikuteks.

Tänu internetile on pääsenud avalikku vestlusringi ka inimesed, kes kahtlevad ametlikes versioonides ning CIA kampaania mõjud hakkavad kaduma. Akadeemilistes uuringutes hakkab internetti aina enam ilmuma kommentaare ja arutelusid, mis pooldavad nn vandenõusid.

Allikad: Infowars, Press TV

Foto: www.presstv.ir

Toimetas Stinne Loo