Fotokollaaž: Wikimedia Commons (Alan Santos/PR + Prime Minister’s Office – Press Information Bureau + By Foundations World Economic Forum – 20th Anniversary Schwab Foundation Gala Dinner, CC BY 2.0,) + Canva

Käesolev aasta on tuleviku jaoks otsustava tähtsusega, sest septembris 2024 toimub ÜRO tippkohtumine, mis paneb aluse koordineeritud ülemaailmsele majanduslikule juhtimisele, kus G20 on ÜRO-s ja rahvusvahelises finantssüsteemis kõrgel kohal. Mis on teoksil aga G20-s, BRICS-is ja WEF-is, võtab lühidalt kokku The Pharos Chronicles. 

ÜRO poliitikaülevaates „Rahvusvahelise finantsarhitektuuri reformid“, mis põhineb ÜRO ettepanekutel „Meie ühine tegevuskava“, sisaldab ettepanekut luua majanduse koordineerimiseks keskorgan, mis on kestliku arengu tegevuskava 2030 ja 17 kestliku arengu eesmärkide saavutamise põhikomponent. Sellesse organisse kuuluvad G20, ÜRO ja finantsinstitutsioonid ning see koguneb iga kahe aasta tagant toimuvale tippkohtumisele.

G20 tegevuskava

Brasiilia ja president Lula da Silva eesistumisel oleva G20 (kahekümneliikmeline rühm) loosung on „õiglase maailma ja jätkusuutliku planeedi ehitamine“. Sihtvaldkonnad on järgmised:

• „Kestliku arengu kolm mõõdet“,
• „Võitlus nälja, vaesuse ja ebavõrdsuse vastu“,
• „Ülemaailmse juhtimise reform“. (vt viidet)

G20 loodi pärast Aasia finantskriisi 1999. aastal. Sellist kokkulepet oli varem arutatud Maailma Majandusjuhtide kohtumisel Maailma Majandusfoorumite (WEF) iga-aastasel tippkohtumisel 1998. aastal. (vt viidet)

Selle tulemuseks oli G7 rahandusministrite ettepanek „laiendada süsteemselt oluliste majandusriikide vahelist dialoogi peamistes majandus- ja rahanduspoliitika küsimustes“. Seejärel kutsusid nad need „olulised majandusriigid“ 1999. aasta detsembris Berliinis toimunud kohtumisele. (vt viidet)

Tegevuskava selle ülemaailmse juhtimiskorra kohta pakkusid aga välja juba 1970. aastatel David Rockefelleri initsiatiivil loodud kolmepoolse komisjoni (Trilateral Commission) liikmed. Edu saavutamiseks peeti oluliseks kaasata suurimad tärkava turumajandusega riigid. See kajastus nende 1976. aasta aruandes „Rahvusvaheliste institutsioonide reform“, mille autorid on C. Fred Bergsten, Georges Berthoin ja Kinhide Mushakoji.

Alguses osalesid kohtumistel ainult rahandusministrid ja keskpankade presidendid, kuid alates 2008. aasta G20 tippkohtumisest finantsturgude ja maailmamajanduse teemal on kokku kutsutud riigipead ja valitsusjuhid. Nende esimeste kohtumiste osalejate hulgas oli ka Lula da Silva.

Klaus Schwab ja G20

WEF-i esimees Klaus Schwab tegi muu hulgas mitmes kõnes ettepaneku muuta G20 kohtumine ülemaailmseks tippkohtumiseks.

G20-le on sellest ajast alates järk-järgult antud aina rohkem fookusvaldkondi ja sellest on kujunenud maailma valitsuse embrüo. G20 liikmesriigid moodustavad umbes 80% maailma rahvastikust ning organisatsioon toimib täitevnõukoguna ÜRO 2030 kestliku arengu eesmärkide ja WHO tervisekava elluviimisel.

Venemaa NLKP peasekretärina Eestis 1987. aasta veebruaris visiidil käinud Mihhail Gorbatšov nimetas seda kunagi „globaalseks poliitbürooks“. Rühm koosneb 19 liikmesriigist, lisaks Euroopa Liidust (EL) ja hiljuti liikmeks võetud Aafrika Liidust (AL).

G20 juhivad sel aastal kolm BRICS-riiki: Brasiilia (eesistuja), Lõuna-Aafrika (tulevane eesistuja) ja India (eelmine eesistuja).

Kliima ja tervise vaheline seos on nagu alati osa programmist. Seda võib vaadelda selle aasta WHO Maailma Terviseassamblee valguses, mille eesmärk on anda WHO-le laiendatud volitused ja luua “ühe tervise režiim“. WHO peadirektor kiitis hiljuti Brasiilia prioriteete.

Üks ettepanekutest on „Vastupidavad tervishoiusüsteemid“, mille „eesmärk on kaitsta universaalseid tervishoiusüsteeme, et tulla toime ülemaailmse tervishoiujuhtimise suurte väljakutsetega, näiteks kliimakriisist põhjustatud probleemidega“. Arutatakse mehhanismi, mis „võimaldab võlausaldajate valitsustel vahetada võlad tervisetulemuste vastu“. (vt viidet)

See on kujundatud osana ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 3 – tervis ja heaolu – saavutamisest.

Need eesmärgid on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) värskete hoiatustega, et tundmatu „haigus X“ võib põhjustada 20 korda rohkem surmajuhtumeid kui hingamisteede haigustega seostatud puhang, esitades kava, milliseid uudseid jõupingutusi on vaja tervishoiusüsteemide ettevalmistamiseks mitmeteks eesseisvateks väljakutseteks. (vt viidet)

Brasiilia käivitab ka kliimamuutuste vastase ülemaailmse mobiliseerimise rakkerühma, et „tõhustada ülemaailmset makromajanduslikku ja finantsilist ühtlustamist, et rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe eesmärke“. (vt viidet)

Brasiilia on maailma suuruselt seitsmes naftatootja. Seega, Brasiilia eesmärgid on rohkem seotud uue tehnokraatliku majandussüsteemi loomisega, mis on rajatud energia ja süsiniku valuuta kasutamisele.