5. oktoobril andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu endine Minnesota kuberner Jesse Ventura, kes on ka kunagine USA mereväelane, professionaalne maadleja ja filminäitleja. Praegu on Ventura telekanalis TruTv näidatava dokumentaalsarja “Conspiracy Theory with Jesse Ventura“ (Vandenõuteooria Jesse Venturaga) saatejuht ja produtsent. Ventura on tuntud kompromissitu tõeotsijana, kes ei kõhkle võimudele teravaid küsimusi esitamast. Ta on kirjutanud poliitilisi raamatuid, sealhulgas “Don’t Start The Revolution Without Me” (2008), “63 Documents The Government Doesn’t Want You To Read” (2011), “American Conspiracies” (2010), “DemoCRIPS And ReBLOODlicans” (2012) ja „They Killed Our President: 63 Reasons to Believe There Was a Conspiracy to Assassinate JFK“ (2013).

Ameerika Ühendriikide 35. president John Fitzgerald Kennedy mõrvati 1963. aasta 22. novembril kell 12.30 Dealy väljakul Dallases. Presidenti, kes sõitis koos oma abikaasa Jacqueline’i ja Texase kuberneri John Connallyga autokolonnis, tulistas snaiper. Pärast kümmet kuud uurimist jõudis komisjon järeldusele, et Kennedy mõrvas üksinda tegutsenud Lee Harvey Oswald, ja et Jack Ruby, kes tappis Oswaldi enne kohtuistungit, tegutses samuti üksinda. USA mõrvade erikomisjon HSCA avalikustas 1978. aastal aga, et Kennedy mõrv oli vandenõu ja neljast lasust võisid vaid kolm olla seotud Oswaldiga, mis viitab ka teise relvastatud osalise olemasolule.

Kahtlaselt märkamata jäänud asitõendid

Presidenti tulistati algul kõrri ja seejärel pähe. Verepritsmete põhjalik uurimine viitas sellele, et saatuslik lask tehti eestpoolt, mitte tagantpoolt Oswaldi asukohast. Verega olid kaetud kahe mootorratta esiklaasid presidendi auto taga. John F. Kennedyt päästa üritanud arstide sõnul oli tema kuklaosa tõsiselt vigastatud, mis viitab lasule eest ja kuuli väljumisele tagantpoolt. Seda kinnitas ka kiirabijuht, kes aitas Kennedy surnukeha tõsta.

Ventura usub, et tulistati erinevatest asukohtadest ja kaks lasku toimusid peaaegu samaaegselt, seda on kuulda ka helisalvestitelt (vt allpool).

Oswald kasutas Itaalia Carcano poltlukuga vintpüssi, mille funktsioneerimise juures on neljas lask võimatu. Samuti tulistas ta läbi suure tammepuu okste, mis on ülimalt keeruline. Tulistamist dubleeris hiljem tunnustatud mereväe täpsuslaskja Carlos Hathcock, kes oli mitu korda Oswaldist osavam, kuid ei suutnud teha sama ajaga samu laske. Kahtlusi lisab ka Oswaldi taust, kes oli olnud sõjas radarioperaator ja kellel polnud kuigi suurt kogemust relvadega.

Lee Harvey Oswald

Judyth Vary Baker, Oswaldi armuke New Orleans’is, kirjutas oma raamatus “Me&Lee“, et nad töötasid Ameerika vähiliidu presidenti dr Oshneri heaks, töötades kiirelt leviva vähivormi väljaarendamisel, mille abil mõrvata Fidel Castrot. Jack Ruby surigi iroonilisel kombel kiirelt arenevasse vähki, mis viidatud raamatu kohaselt tapab 30–45 päevaga.

Oswald oli endine USA mereväelane, kes “hüppas“ 1959. aasta oktoobris Nõukogude Liitu. Ta jäi Venemaale elama, kuna oskas vene keelt, abiellus venelanna Marina Prussakovaga ja neil sündis tütar. 1962. aastal naasis ta USA-sse Ameerika valitsuse toel ja asus elama Dallasesse. Paraku aga ei ole suudetud leida mingeid dokumente, mis tõestaks, et ta oli valitsuse palgal.

Riigisisesed konfliktid

John F. Kennedyl oli palju vaenlasi valitsuses, sest ta toetas kodanikuõigusi, tegi tööd, et lõpetada külm sõda ja USA osalus Vietnamis. Luureohvitser Everette Howard tunnistas 2007. aastal surivoodil, et CIA sai president Lyndon B. Johnsoni heakskiidu, et viia läbi operatsioon koodnimega Big Event. Huvitaval kombel oli USA järgmise presidendi Johnsoni esimene töökäik Kennedy kabinetti, kus arutati Vietnami sõja alustamist.

Presidendil oli vaenlasi ka maffiategelaste hulgas. John F. Kennedy sai võimule CIA sidemetega maffiajuhi Sam Giancana abiga. Kui Robert F. Kennedy, kes oli justiitsminister, saatis riigist välja maffiabossi Carlos Marcello, tundis allmaailm end reedetuna.

Pentagon tahtis sõda Kuubal, mida plaanis Eisenhoweri valitsus, arvates, et Nixon valitakse presidendiks – läks aga teisiti. Kennedy küll lubas USA sõjaväe sissetungi, kuid keeldus toetamast armeed, kes lõpuks kaotas.

Tähelepanuta ei tohiks jätta ka John F. Kennedy konflikti USA Luure Keskagentuuriga (CIA), kes soovis mõrvata välisriikide juhte, sealhulgas Fidel Castrot. Kennedy oli öelnud, et soovib killustada CIA “tuhandeks tükiks ja selle tuulde puistata“. Arvatakse, et president mõrvati külma sõja lõpetamise soovi ja Nõukogude Liiduga toimunud rahuläbirääkimiste pärast.

Nagu eelnevalt mainitud, avalikustas USA mõrvade erikomisjon 1978. aastal, et Kennedy mõrv oli vandenõu, kuid justiitsministeerium ei soostunud uurimist jätkama. Limusiin, millega rongkäigul sõideti, viidi president Lyndon B. Johnsoni käsul pärast mõrva Detroiti, kus auto esiklaas ja istmed välja vahetati.

Kuigi lõplik tõde pole selge, on kindel see, et president John F. Kennedy jultunud mõrv murdis ameeriklaste südamed. Tema valitsemisaeg Valges Majas jäi üsna lühikeseks ja tema surma järel algas külm sõda, mis iseloomustab siiani maailma kahe sõjakama suurriigi poliitikat.

Kuula saadet siit.

Jesse Ventura TruTv veebilehekülg.

Fotod: img.poptower.com, elitedaily.com, i308.photobucket.com, static.environmentalgraffiti.com, i.dailymail.co.uk, cdn.gunsamerica.com, ceasefiremagazine.co.uk, puntito131.puntopressllc.netdna-cdn.com

Toimetas Laur Raudsoo