Foto: ekraanikuva

Kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esitatud rahvusvahelise tervisekoodeksi muudatused kiidetakse 2024. aasta mais heaks, siis saaks kodanike inimväärikuse, inimõiguste ja põhiõiguste austamisest vaid sõnakõlks. Allolevas videos hoiatab Horvaatia parlamendisaadik Kolakušić pandeemia-kokkuleppe tagajärgede eest. Selgitame veel kord ka seda, mis juhtub, kui Eesti ei vaidle vastu pandeemialeppe ratifitseerimisele. 

“Inimkonna jaoks oleks tervislikum ja turvalisem sõlmida leping Colombia narkokartelliga. Nad teavad narkootikumidest kõike, see on kindel. Covidi pandeemia ajal rääkis Maailma Terviseorganisatsioon ainult valesid. See tuleks kuulutada terroristlikuks organisatsiooniks.

Nad valetasid, et Covid-19 on uus ja tundmatu viirus, et on võimalik teha tõhus vaktsiin, et vaktsiin on 82% efektiivne, et see kaitseb raskete haigestumiste ja surma eest. Kõik see on on olnud eksitav ja vale.

Tänapäeval on Maailma Terviseorganisatsioon inimkonnale ohtlikum kui Maailma Majandusfoorum (WEF),” ütles Euroopa Parlamendi liige Mislav Kolakušić ütles pressikonverentsil.

Mis juhtub, kui Eesti ei vaidle vastu pandeemialeppe ratifitseerimisele

“Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) alustas 2022. aastal läbirääkimisi, mille eesmärk on oluliselt suurendada oma otsustusõigust üleilmsete rahvatervise meetmete osas kahel viisil: muutes rahvusvahelist seadusandlust, pandeemialepingut ja viies läbi muudatusi ka rahvusvahelises tervisekoodeksis. Läbirääkimised on lõppenud, kui WHO Peaassamblee kiidab need dokumendid 2024. aasta mais heaks.

Kui Eesti ei vaidle vastu pandeemialeppe ratifitseerimisele ja kavandatavatele muudatustele rahvusvahelises tervisekoodeksis, muutub WHO liikmesriikidele soovitusi andvast organist ka meie jaoks ülemaailmseks otsustusorganiks, mis annab välja õiguslikult siduvaid määrusi. WHO peadirektori poolt väljakuulutatud rahvusvahelise tervisehädaolukorra korral oleks WHO de facto otsustusõigus ülimuslik Eesti võimude otsustusõiguse ees, mis aga selgelt nõrgestaks kodanike põhi- ja inimõigusi ning riigi majanduslikke otsuseid.

WHO esitatud dokumentide põhjal piisaks rahvusvahelise tervisehädaolukorra väljakuulutamise aluseks ka vaid võimalikust ohust rahvatervisele. WHO peadirektori väljakuulutatud eriolukorra ajal võis WHO anda korralduse näiteks teabe edastamiseks, isoleerimiseks, karantiinideks, inimeste jälgimiseks, raviks ja vaktsineerimiseks. Majanduse osas kohustub Eesti eraldama oma eelarvevahendid rahvusvaheliseks koostööks pandeemiaks valmisoleku ja reageerimise vallas.

Maailma Terviseorganisatsiooni rolli muutmine on seletatav olulise muutusega selle rahastamise struktuuris. Kui WHO 1948. aastal asutati, põhines selle eelarve liikmesriikide kohustuslikel sissemaksetel. 2021. aastal moodustus WHO eelarvest vaid 12% liikmesriikide kohustuslikest maksetest, erarahastusasutused saavad kasutada WHO infrastruktuuri, personali ja rahvusvahelist staatust oma huve edendavate projektide elluviimiseks. Mõnedel rahastajatel on tugev side ravimitööstusega.

Eesti on Euroopa Liidu liikmena juba praegu tugevalt seotud WHO poolt määratletud ülemaailmse tervisepoliitika suunistega. Pandeemialeppe ja rahvusvahelise tervisekoodeksi muudatustega nõustumine tooks kaasa enneolematu de facto otsustusõiguse ülemineku Eesti riigi käest WHO-le.

Eestil on olemas kõik eeldused eriolukordadega toimetulemiseks ning Eesti ei vaja väljastpoolt siduvaid määrusi. Eesti peab olema vastu rahvusvahelise tervisekoodeksi muutmisele ja pandeemialepingu ratifitseerimisele. Kui Eesti ei suuda pandeemialeppest ja rahvusvahelise tervisekoodeksi kavandatavatest muudatustest taganeda, peab Eesti WHO-st lahkuma.

Viited:

1. Maailma Terviseorganisatsioon. WHO pandeemia ennetamist, valmisolekut ja reageerimist käsitleva konventsiooni, lepingu või muu rahvusvahelise dokumendi büroo tekst (WHO CA+). https://apps.who.int/gb/inb/pdf_files/inb5/A_INB5_6-en.pdf
2. Maailma Terviseorganisatsioon. Vastavalt otsusele WHA75(9) (2022) esitatud rahvusvaheliste terviseeeskirjade (2005) muudatusettepanekute artiklite kaupa vastavus. https://apps.who.int/gb/wgihr/pdf_files/wgihr1/WGIHR_Compilation-en.pdf
3. Maailma Terviseorganisatsioon. Rahvusvahelised tervishoiueeskirjad. https://www.who.int/health-topics/international-health-regulations#tab=tab_1
4. Vaughan, J. Mogedal, S. Kruse, S. Lee, K. Walt, G. de Wilde, K. Maailma Terviseorganisatsiooni rahastamine: eelarveväliste fondide globaalne tähtsus. Health Policy 1996, 35: 229-245 . https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10157400/
5. Iwunna, O. Kennedy, J. Harmer, A. Paindlik rahastamine KES? Selle rahastajate vabatahtlike panuste analüüs. BMJ Global Health 2023, 8. https://gh.bmj.com/content/8/4/e011232
6. Maailma Tervisenõukogu. Monopoli võimu tagasilükkamine rahvatervise üle. Kavandatavate IHRi (2005) muudatuste ja WHO pandeemialepingu kohta. https://worldcouncilforhealth.org/wp-content/uploads/2023/04/WHO-IHR-2005-Amendments-and-Pandemic-Treaty.-Rejecting-Monopoly-Power-Over-Global-Public-Health.pdf

Toimetas Revo Jaansoo