Foto: Clker-Free-Vector-Images/ pixabay.com

Hiinas, Wuhani linnas, leiti ligi 10 miljonit inimest hõlmanud uuringus, et COVID-19 asümptomaatilist levikut ei toimunud, seades küsimuse alla piirangud, mille eelduseks on viiruse tahtmatu levik nakkusohtlike asümptomaatiliste inimeste poolt. Uuringu käigus avastati 300 asümptomaatilist juhtumit, kuid ükski nende lähikontaktidest ei olnud COVID-19 suhtes positiivne.

Teadusajakirjas Nature Communications avaldatud novembrikuise artikli koostasid 19 teadlast, peamiselt Huazhongi Teaduse ja Tehnoloogia Ülikoolist (HUST), aga ka muudest Hiina teadusasutustest, samuti Suurbritanniast ja Austraaliast. See keskendus Wuhani elanikele, COVID-19 epitsentrile, kus 9 899 828 inimest osalesid ajavahemikus 14. mai kuni 1. juuni (pärast seda, kui Hiina oli ametlikult koroonaviiruse kontrolli alla saanud) sõeluuringuprogrammis, mis andis selgust viiruse asümptomaatilise edasikandumise võimaluse kohta.

Asümptomaatiline levik on olnud kogu maailmas rakendatud piirangute aluseks. Haiguste tõrje keskuse (CDC) kõige uuemates juhistes on endiselt öeldud, et viirust “võivad levitada inimesed, kellel pole sümptomeid”. Kusjuures väitis CDC, et asümptomaatilised inimesed „moodustavad nakatumistest hinnanguliselt üle 50 protsendi.”

Kuid uus uuring pealkirjaga “Lockdowni-järgne SARS-CoV-2 nukleiinhappe sõelumine ligi 10 miljoni Wuhani elaniku seas” seab selle teooria kahtluse alla. Selles uuringus osalenud ligi 10 miljoni inimese seast leiti 300 asümptomaatilist juhtumit, kuid nendega kokku puutunud inimeste seast ei tuvastatud ühtegi COVID-19 juhtumit. Asümptomaatiliste positiivsete juhtumite seast leiti kokku 1174 lähikontakti, kes olid kõik COVID-19 suhtes negatiivsed.

Nii asümptomaatilised patsiendid kui ka nende lähikontaktsed paigutati kaheks nädalaks isolatsiooni, kuid pärast aja möödumist jäid tulemused samaks. Ükski inimene ei muutunud isolatsiooni käigus sümptomaatiliseks ega saanud positiivset testi.

Lisaks näitasid tõendid, et kõik positiivsete asümptomaatiliste juhtumite „viiruse kultuurid” olid negatiivsed, mis viitasid „elujõulise viiruse” puudumisele.

Asümptomaatiliseks tunnistatud inimeste vanused jäid vahemikku 10–89, kusjuures asümptomaatilise positiivse osakaal oli „madalaim 17-aastaste ja nooremate laste või noorukite seas” ja kõrgeim üle 60-aastaste seas.

Uuring tõdes ka seda, et viiruse võimaliku nõrgenemise tõttu olid “äsja nakatunud isikud tõenäolisemalt asümptomaatilised ja väiksema viiruskoormusega kui varasemad nakkusjuhtumid”. Seega ei väitnud teadlased, et asümptomaatiline levik on võimatu või uuringu tulemused on üldistatavad teistele riikidele, vaid pidasid võimalikuks, et suurema levikuga piirkondades on tulemus teistsugune.

Igal juhul pole see esimene kord, kui asümptomaatiline levik on seatud kahtluse alla. Juunis ütles ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esilekerkivate haiguste ja zoonoosi üksuse juht dr Maria Van Kerkhove pressikonverentsil esinedes: “Meie andmetel näib siiski olevat haruldane, et asümptomaatiline inimene levitab viirust teisele inimesele.” Kuid hoolimata sõnavalikust “haruldane”, ei suutnud Van Kerkhove osutada ühelegi asümptomaatilise leviku juhtumile, mainides, et paljud uuringud “ei tuvastanud sekundaarset edasikandumist”.

Tema kommentaarid läksid vastuollu valitseva narratiiviga, mis õigustas sulgemisi, ja Ameerika Konjunktuuriinstituut (AIER) rõhutas, et „ta õõnestas viimsetki põhjendust, mis õigustaks lockdowne, kohustuslikke maske, sotsiaalset distantseerumist ja kogu seda režiimi, mille all oleme elanud.”

Kiirelt reageerides tegi WHO kannapöörde ja järgmisel päeval teatas Van Kerkhove, et asümptomaatiline ülekanne on “tõeliselt keeruline küsimus … seda vastust meil tegelikult veel pole”. “Ma arvan, et on eksitav väita, et asümptomaatiline levik on ülemaailmselt väga haruldane. Ma viitasin väikese hulga uuringutele,” lisas ta.

Seega tundub, et asümptomaatilist levikut ümbritseb segadus, kus miski pole veel kindel. Arvestades, et uues Wuhani uuringus ei leitud tõendeid, et tuvastatud asümptomaatilised positiivsed juhtumid oleksid nakkuslikud, tekivad olulised küsimused koroonapiirangute kohta.

Nii suurt 10 miljonit inimest hõlmavat teaduslikku uuringut ei tohiks tähelepanuta jätta, väitis Jeffrey Tucker AIERist, kuna see peaks olema “tohutu uudis”, mis sillutab teed ühiskonna avamiseks. Siiski on meediakajastused olnud praktiliselt olematud. Tucker selgitas: “Lockdowni lobi eirab kõike, mis on vastuolus nende narratiiviga, eelistades kontrollimata anekdoote teaduslikule uuringule, mis kaasas 10 miljonit elanikku, kes kuuluvad maailma esimesse suuremasse COVID-19 levialasse.”

AIERi sõnul peaksid hiljutised leiud võimaldama ühiskonna taasavamist. “Me kuuleme pidevalt, kuidas peaksime teadust järgima,” lisas Tucker. “See nõue on nüüdseks ammendunud. Me teame, mis tegelikult toimub.” Ta lõpetas oma kommentaari küsimusega: “Kui on tõendeid selle kohta, et asümptomaatiline levik on jama, peame küsima: kes otsuseid langetab ja miks?”

Allikad: Nature, LifeSiteNews, UEA

Toimetas Madis Mark