Foto: F1Digitals/ Pixabay

Kas oled kunagi mõelnud selle peale, kuidas kiirmoe kaubamärgid saavad müüa oma tooteid nii odavalt? Kuidas on võimalik teenida kasumit 10 eurot maksva särgi pealt pärast seda, kui selle hinnast maha arvata materjalide hankimise ja transpordi kulud, õmblejate töötasu ning kogu ülejäänud hankeketi töötasud, kuni müüjateni välja? Oleks tore, kui see oleks ausalt ja õiglaselt võimalik, aga kahjuks see nii ei ole. Odava hinnaga kiirmood on võimalik vaid ebaausate äripraktikate ja inimõiguste eiramise hinnaga. Ning iga euro, mille me rõivaste ostmisele kulutame, toimib hääletussedelina, millega kiidame vaikimisi sellised tavad heaks.

ÜRO inimarengu aruande andmetel tarbib 20% Maa elanikkonnast juba ligi 88% ressurssidest. Tooted ja teenused, mida me iga päev tarbime, kasutame ja pärast minema viskame, seovad meid erinevate aktuaalsete globaalprobleemidega alates kliimasoojenemisest, lõpetades lapstööjõu kasutamisega. Inimõiguste eiramine on vaikimisi peidetud tegelikult peaaegu kõikidesse meie ostudesse – meie hommikukohvisse, nutitelefoni, jõulukaunistustesse, sisuliselt kõikidesse kaupadesse.

See teadmine võib tekitada üsna lootusetu ja jõuetu tunde, justnagu puuduks meil valik ja võimalus midagi muuta. Kuid see pole nii. Iga väike otsus ja muutus tarbimisharjumustes loeb ning toob laias plaanis aja jooksul kaasa reaalse muutuse. Kus on tarbijaid, seal on tootjaid – ning kui tarbijad on teadlikumad, peavad ka tootjad muutuma teadlikumaks. Eetiline tarbimine on võimalik. Selle asemel, et aidata oma käitumisega kaasa kahjulike tarbimismustrite süvenemisele, saame oma ostuvalikutega vähendada negatiivset mõju ja toetada positiivseid arenguid.

Inimõiguste aktivist Rachel Marie Asaro toob portaalis „Elephant journal“ välja kümme sammu, mida saad astuda selleks, et saada teadlikumaks ja eetilisemaks tarbijaks ning aidata tuua muutust nende inimeste ellu, kes teistes maailmajagudes meie tarbimisharjumuste tõttu ebainimlikke elu- ja töötingimusi kannatama peavad.

1. Otsi infot

Teadmised on meile alati abiks ning internet ja Google on selles osas hindamatu väärtusega. Võid üsna kerge vaevaga leida infot peagu iga tööstuse kohta. Otsi, kust pärineb sinu toit ja kohv ning uuri põhjalikult, mida see tööstus suletud uste taga teeb. Leiad õige pea, et farmerid, kes toodavad su kohvi ja suhkrut, töötavad ebainimlikes tingimustes, lihtsalt selleks, et sina saaksid osta euro või paar odavama paki.

Kui leiad infot selle kohta, kuidas sinu riided valmivad alamakstud kurnatud tööliste ja lapstööjõu abil, otsi infot ka võimalike lahenduste osas. Parim viis maailma muutmisse panustada on enese harimine nii probleemide kui ka nende lahenduste osas.

Õiglase kaubanduse (fair trade) märgiga tooted, mahetoodang (säästab farmerit põllumajanduskemikaalide mõjust) ning tooted, mille kasum investeeritakse tagasi tööliste heaolusse, on kõigest mõned paljudest lahendustest. Kui tunned ennast tõelise detektiivina, siis püüa välja uurida oma lemmikpoodide seisukoht oluliste inimõiguste küsimuste osas.

2. Otsi märgistusi

Ausa kaubanduse tooted ja mahetoodang on tavaliselt märgistatud asjakohase sildi või kleepsuga. See ei pruugi alati nii olla, sest paljude sertifikaatide omandamine tootele on seotud lisakuludega. Kuid suur osa tootjad on leidnud, et eetiline tootmine on ka kasumlikum.

3. Soovid vs vajadused

Oluline osa eetilisest tarbimisest on mõistmine, millised on meie tegelikud vajadused ja millised lihtsalt soovid. Sageli meeldib meile asju osta lihtsalt ostmise rõõmu pärast, mitte tegelikust vajadusest. Eriti kui need on odavad. Peagu 90% odavatest vidinatest osutuvad sageli kasutuks ning me ei tunne neist kunagi puudust, kui otsustame need ostmata jätta. Kui sa jätad midagi eetilistel kaalutlustel ostmata ja koju minnes ikkagi hing kripeldab, siis püüa leida eetilisem alternatiiv. Kas samalaadset toodet on võimalik leida tootjatelt, kes pööravad oma tooraine puhtusele ja töötajate elutingimustele enam tähelepanu? Kui õiglase kaubanduse toode on kallim, siis oled valmis selle raha kulutama, eeldusel, et katad tõepoolest oma vajadusi, mitte kapriise.

4. Osta kvaliteetseid tooteid

Kui soovid tingimata osta midagi, mida ei toodeta eetiliselt, siis osta parem veidi kallim ja vastupidavam toode, et vältida liiga sageli poodi naasmist ja sama toote peale uuesti raha kulutamist. Taas – kui eraldad oma vajadused soovidest, siis võid leida, et tõeliste vajaduste katmiseks jätkub raha, kui üleliigsed ja mõttetud asjad ostmata jätad.

5. Eelista kohalikku toodangut

Kõigi kaupade, aga eriti toidu puhul tasub eelistada kohalikku ja hooajalist kaupa. Kodukandi talunikud vajavad sinu toetust enam kui mis tahes suurkorporatsioon. Otsi OTT (otse tootjalt tarbijale) ringe, mine turule. Sa võid saada palju kvaliteetsemat ja maitsvamat toitu soodsama hinnaga ning lood hindamatu väärtusega suhteid inimestega, kes kasvatavad sinu toitu. Sellest võid kujundada ka toreda õppimisvõimaluse lastele. Ära unusta ka kohalikke väikesi pagariärisid, kohvikuid ja õmblejaid. Käsitsivalmistatud rõivad võivad olla kallimad kui kiirmood, kuid need on valmistatud just sinu keha jaoks sobivad, kvaliteetsemad ja vastupidavamad.

6. Sorteeri prügi ja pööra tähelepanu pakenditele

Kui suur oleks sinu tekitatud prügihunnik, kui sa lõpetaksid mõneks ajaks prügi väljaviimise? Kui palju sinu harjumused toodavad prügi ning mis sellest prügist edasi saab? Prügist taaskasutatava materjali eraldamine ning biolaguneva materjali komposteerimine on suurepärased viisid, kuidas üldist prügi hulka vähendada. Püüa vältida selliste toodete ostmist, millega kaasneb palju pakendiprügi. Iga asi ei pea olema eraldi plasti mässitud ja kilekotti topitud. Taaskasuta poekotte ja hangi enda köögi- ja puuviljade jaoks taaskasutatavad võrkkotid.

7. Millest see valmistatud on?

Kui sa ei leia enda soovitud toodet ausa kaubanduse toodangu hulgast, siis püüa eelistada mahedalt kasvatatud materjale. Mahepuuvilla tootmine on seda kasvatavate farmerite tervisele palju vähem kahjulik kui intensiivtootmine. Isegi kui farmi töötajaid ei kohelda õiglaselt, ei puutu nad vähemasti ebavajalike mürkkemikaalidega kokku. Samuti väldi tooteid, mille valmistamiseks tapetakse asjatult loomi. Elevandiluu on ilus, kuid materjalina kergesti asendatav ja üsna tarbetu. Käekotte on ka paljudest muudest materjalidest peale naha ning väärisnahast kasukas ei ole tänapäeval kindlasti enam meie vajadus, vaid kapriisne soov näidata oma staatust. Me ei pea tapma teisi olevusi ega neid kahjustama, lihtsalt selleks, et ilusamad välja näha.

8. Kas selle tootmine toob kasu kogukonnale?

Paljude toodete puhul toob tootja välja lubadusi, et osa selle kasumist investeeritakse tagasi seda tootnud inimeste eluolu parandamiseks. Selle eest parandatakse kogukondade ligipääsu haridusele, pakutakse farmeritele soodsaid laene elu- ja töötingimuste parandamiseks. Paljud sellised programmid on edukalt aidanud väikekogukondi.

9. Meenuta tootjatele nende vastutust

See on väga oluline! Iga kord, kui sa midagi ostad, hääletad selle osas, mida sa poes näha tahad. Küsi oma lemmikfirma esindajatelt, kust pärineb nende kauba toormaterjal? Kui sulle ei meeldi see, mida sa avastad, siis anna neile sellest teada. Lihtsalt poemüüjaga rääkimisest pole kasu – tema teeb vaid oma tööd. Helista ja kirjuta firma esindajatele või koosta petitsioon. See võib näida pelutav ettevõtmine, kuid seda tehes võid leida palju tuge. On palju organisatsioone, kes püüdlevad õiglasema maailma suunas seadusmuudatuste soovitamisega.

10. Võta päev korraga

On hea võtta püüdlusi teadlikuma tarbimise poole päev korraga. See võib näida väga suure ja võimatu ülesandena (eriti kui see disainerkott on nii ahvatlev), kuid ära lase ennast sellest murda. Iga väike otsus loeb. Lihtsalt püüa anda iga päev endast parim ja muuda oma elustiili järk-järgult.

Vaata ka lühiklippi eetilise tarbimise sotsiaaleksperimendist:

Loe lisaks vastutustundliku tarbimise kohta: Terve Ilm, Ethical Consumer

Allikas: Elephant Journal

Artikkel ilmus esimest korda lugejate ette veebruaris 2019.

Toimetas Katrin Suik